TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid ...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Juula Reinumägi EMÜ LKI Tartu 2013 Misk me vajame vitamiine? need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Ret...
Takistab veresoonte põletike teket ja nende lubjastumist Tõrjub grippi ja hingamisteede nakkushaigusi Hoiab terved närvid, naha, südame ja lihased Toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida Suurendab glükoositaluvust B5: B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin. Pantoteenhapet on vaja: ainevahetuse aktiveerimiseks, kuna ta osaleb energia vabastamisel põhitoitainetest ja teiste vitamiinide, eriti B-vitamiini kasutamises, neerupealiste töö stimuleerimiseks, tõstab kortisooni ja teiste neerupealise hormoonide, mis on tähtsad nahale ja närvidele, produktsiooni, rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks, kolesterooli, steroidide ja rasvhapete sünteesimiseks, terve seedetrakti tagamiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu, vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti, kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest.
Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon Jekaterina Miloserdova Sisukord Vitamiinid meie elus Definitsioon Erinevus provitamiinide, vitameride ja vitamiinide vahel. Vitamiinide ajalugu ja nende avamine Klassifikatsioon Vitamiinid toidulisaainete registris Allikad Vitamiinid meie elus Täna on termin ,,vitamiin" levinud sõna igapäevases elus. Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis peituvad toreda kujuga purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haigestumist ja vananemist ennetavaid vitamiinikuure. Mis meie jaoks on igapäevane, oli 20. sajandi alguses teadlastele revolutsioon! See oli üks tähtsamaid avastusi 20. sajandil. Vitamiinid... ... on orgaaniline ühend, mis erineb rasvadest, süsivesikutest ja valkudest. ... on loomulik osa toidust, aga väga väikestes kogustes. ... väike kogus on väga oluline inimeste eluks. ..
Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas
mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles
Vitamiinide tähtsus tervislikus toitumises Vitamiinid on toitainete rühm , millesse kuuluvad madalamolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses. Vitamiinide loend : · A- vitamiin- keemiline ühend , mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni · B- vitamiin- vitamiinid , mis jagunevad peamiselt 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks ehk mängivad tähtsat rolli raku ainevahetuses · C-vitamiin- ehk L-askorbiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele · D-vitamiin- mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimuvad hormoonidena. ( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades ) · E-vitamiin- see on ühtlasi antio...
Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide põhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkevõimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB VÄLIMUSE EEST R=CH2OOR1 = retinooli ester Üldnimetus on retinoidid. Juba vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja raviks soovitati maksaekstrakti. Ühendi eraldas munarebust ja võist E. McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab li...
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17
A-VITAMIIN Miks valisin? Tahtsin välja uurida, kust seda leidub ja milleks see vajalik on. Vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks ja seetõttu tahtsin rohkem teada nendest. Mis on a-vitamiin? Üks tähtsamaid vitamiine. On kasulik luudele, hammastele, juustele, silmadele, nahale. A-vitamiini puuduse tunnused on kuiv nahk ja vananenud välimus. A-vitamiini on vaja: naha ja juuste tervise tagamiseks. kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu. kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks. suguorganite arenguks. luudele ja hammastele. vereloomele. Kasulik teadmine: A-vitamiini piisav tarbimine vähendab vähiriski. Samuti liigne A- vitamiin võib põhjustada luude hõrenemist. Saamine A-vitamiini saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest, kollastest ja oranzidest puu- ja köögiviljadest (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Soovitatav päevane...
Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, mg Lapsed
vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami inipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm , mida
mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks. Pantoteenhape ·ainevahetuse aktiveerimiseks, 6 mg * 100 g hautatud veisemaksas, kuna ta osaleb energia * 180 g pärmis, vabastamisel põhitoitainetest ja * 230 g maapähklites, teiste vitamiinide, eriti B2- * 400 g hautatud seentes. vitamiini kasutamises, ·neerupealiste töö stimuleerimiseks, tõstab kortisooni ja teiste neerupealise hormoonide, mis on tähtsad nahale ja närvidele, produktsiooni, ·rakkude ülesehitamiseks ja tsentraalse närvisüsteemi arenemiseks, ·kolesterooli, steroidide ja
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
koostisse. Tähtis osa on neil täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et need rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Ka on nad seotud B-grupi vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste
Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida (näiteks rohkuse korral sünteesitakse temast , toimub toimel süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk , suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest sünteesitakse ).Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui aineklass määratletud inimese organismi vajaduste alusel[]. hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. 2 Mis on Vitamiinid ? Vitamiinid = tervislik toitumine
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees...
Vähene teadlikkus vitamiinidest suurte probleemide algus. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse üha enam vitamiinidest. Arvatakse, et vitamiinid tagavad tugeva tervise ja hea figuuri. Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud
Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 2. Liitlipiidid e. fosfolipiidid. 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid. Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Esinevad loomkudedes hormoonide, vitamiinide ja kolesteriidina. Kolesteriid koosneb kolesteroolist ja rasvhappest. Kolesteriid kuulub loomaraku membraani koostisesse. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. See Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid. Rasvad peaksid täitma umbes 30% päevasest kalori vajadusest Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu
kontratseptiivid) · fosforüülub rakkudes FMN-ks FAD (nende teket stim. kilpnäärme hormoonid) · tagavarad (maks, neer) minimaalsed Biofunktsioonid: 1. Redoksprotsesside ensüümides koensüümina katabolismid, rasvhapete oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid 2. Naha, juuste, küünte normaalne areng 3. Nägemisprotsess Defitsiit: enmasti kaasneb sümptomitega ka teiste vitamiinide defitsiit Tunnused: · Pragunenud/katkised suunurgad ja huuled, nõrkus, depressioon · Avitaminoosi puhul veel lisaks keele ja suulimaskesta põletikud, silmade valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade ümber · Harva veel urineerimisraskused, juuste väljalangemine, katarakt, munandikoti js häbeme dermatiit, lastel kasvupeetus ja ekseem
säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises). 5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus. Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on
PÄRM Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina
agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10
piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad vitamiinid on erinevalt vees lahustuvadest vitamiinidest tavaliselt mittekatalüütilise rolliga. Ainuke klassikalise koensüümi funktsiooniga on vitamiin K. Vitamiin K
suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus. 2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis Vitamiinid jaguvad kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid- oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel, tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste
lisandeid, mida apteegist ei saa ja mis on oma olemuselt ka olenevalt tootjast parema kvaliteediga. Toidulisandite tarvitamise puhul on väga oluline teada, mida ja milleks ning kui palju. TOIDU VITAMIINID Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimedel. Taimedele järgnevad vitamiinide sünteesi efektiivsuselt mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene. Loomariigis kehtib vitamiinide sünteesil lihtne reegel - mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul
(vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ( Inimene suudab ainult üksikuid vitamiine sünteesida ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul). Enamik vitamiinide ülesandeid inimorganismis on seotud biokatalüsaatorite - ensüümidega
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel.
piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine toidust. Mõningate vitamiinide puhul on toitumissoovitusi muudetud. Folaatide hulka on tõstetud 300 µg-ni päevas, mis vastab 4-5 µg-le kehamassi kg kohta. Piisav folaatide saamine tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevatele naistele. Rasedate ja
Vitamiinid on osa enam kui 100 ensüümidest, mis põhjustavad tohutut arvu reaktsioone, aitavad kaasa kehas kaitsemehhanismide säilimisele, suurendavad vastupidavust erinevatele keskkonnateguritele, aitavad kohaneda halvenevate keskkonnatingimustega. Vitamiinid mängivad olulist rolli immuunsuse säilitamisel, see tähendab, et nad muudavad meie keha haigustele vastupidavamaks. 3 1. Vitamiinide omadused Vitamiinid on toimeained, mille igapäevane kasutamine põhjustab kogu organismi hästi koordineeritud tööd. Vastupidiselt toitainetele, ei paku vitamiinid energiat. Inimorganismi vitamiinid tulevad peamiselt toidust või neid sünteesivad bakterid, mis elavad sooles.Vitamiinide peamiseks allikaks on taimed, kuid need sisalduvad ka loomse päritoluga toodetes, näiteks lihas (eriti soolestikus), munades ja piimatoodetes.
mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arvata, et uurimistöö koostamine nii aegavõttev on. Samuti ei olnud kerge ka vajalikku informatsiooni otsimine vitamiinide kohta, kuna materjali oli üpris vähe, millele tugineda. Töö ülesehitusel lähtusin eelkõige raamatutes antud peatükkidest. Töö koosneb seitsmest tähtsamast peatükist, nendest kuus on teoreetilised. Seitsmendas peatükis annan ülevaate küsitluse tulemustest ning ka analüüsin neid. Uurimistöö juhendamise eest tänan siiralt õpetaja Ester Heina ning ka kindlasti ei saa ma mainimata jätta oma õde Katret, tänu kelle toetusele hakkas mu uurimistöö valmima.
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü
ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism seda vitamiini provitamiinist piisavalt sünteesida (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A). Kuigi vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide elutegevuseks, on vitamiinid kui aineklass määratletud inimese organismi vajaduste alusel[viide?]. Imetajate hulgas enamikul on vajadus vitamiinide järele lähedane inimese vajadustele, kuigi on ka erinevusi. Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad ained, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida. Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt. Vitamiine jagatakse: · rasvlahustuvad vitamiinid · vesilahustuvad vitamiinid
lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid. Vesilahustuvad vitamiinid ei ladestu organismis ja seepärast peab neid iga päev toiduga juurde saama.
ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks Milleks on vaja vitamiine? Vitamiinid reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel Vitamiinid omavad rolli nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel Vitamiinid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest Kust saada vitamiine? Põhilised vitamiinide allikad inimese jaoks on: Toit (taimne toit annab valdava osa) Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparaadid Inimese organism on võimeline sünteesima B2-, B3-, B5-, K-, D- vitamiini ja retinooli, aga teatud tingimustel (piisavalt beetakarotiini/piisavalt rasva jne) Ainult puu- ja köögivilju süües ei saa kätte kõiki vajalikke vitamiine, neist saadakse põhiliselt C-vitamiini Munast saadakse B-grupi vitamiine Kalast D-vitamiini
suuruste korral · Energiatarve: vajalik tegelik, hinnata vastavust, arvestada, et ±100 kcal on normaalne erinevus, ±200 kcal on küllaltki väike erinevus, suuremad erinevused vajaksid analüüsi, kas tunnete end hästi, kas on see individuaalne eripära, milliseid toiduaineid tuleks kasutada rohkem, milliseid vähem · Vitamiinide A, B1 ja C soovitatavad ja tegelikult saadud kogused. Kirjeldage nende vitamiinide bioloogilist funktsiooni. Vitamiinide kuni kahekordne liig ei vaja korrigeerimist, loetlege siiski, millised toiduained olid nende vitamiinide peamised allikad. Vitamiinide vähesuse korral loetlege, milliste toiduainetega on võimalik korvata vitamiinide puudused Arvestage, et C-vitamiin võib töötlemisel ja
A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel ja on nende akumuleerumise tõttu organismis kergemini kujunev kui vesilahustuvate puhul. Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine toiduga ei ole võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel (uriiniga) organismist välja. Vitamiinide vajadus sõltub peamiselt: soost
Multivitamiinide mõju Marika Rodionova 11a Multivitamiinid mis on? 1970 aastatel Ameerika teadlane Lainus Poling (Noobeli preemiumi laureaat) tõestas, et askorbiinhape tarbimine kehtestab algavaid haigestumis sümptomeid. Vitamiinide komplekspreparaadid, mis sisaldavad endas iga päeva vajalikke inimesele vee ja rasvas lahustuvaid vitamiine Omadused Tähtsad kompleksvitamiinide omadused on: Balanseeritud vitamiinide transportimine organismisse, mis ei ületa ööpäeva tarbimise norme. Samuti on väga oluline kompleksis sisalduv elementide nimekirja täiuslikus Multivitamiini kompleksite sisu Vitamiin C, Vitamiin A, Vitamiin E, Vitamiin B1, Vitamiin B2, Vitamiin B3, Vitamiin B6, Vitamiin B9, Vitamiin B12, Vitamiin B5, Vitamiin D Rutiin Lipohape Päevane annus Polüvitamiinid tunduvad väga mugava võimalusena transportida organismi kõiki
vitamiine kätte, seedekulglast ei imendu]) 4) teatud ravimite tarbimisel (tuberkuloosiravi puhul vaja B-rühma vitamiine juurde vaja) 5) antivitamiinide tarbimisel (NT: kanamunades selline valk nagu avidiin, mis on vitamiin H antivitamiin) Miks muna söömine siiski ei häiri väga H vit. Talitust? a) avidiin toimib vaid toores munavalges, b) selleks et avidiin mõjuks, peab täiskasvanud inimene ära sööma 20-30 munavalget Hüpervitaminoos: Vitamiinide üleküllus 1) ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üleküllus, sest need peetuvad organismis 2) vitamiin D on eriti ohtlik (D5), sest hormoonlaadse toimega ühend Hüpervitaminoosi tekkepõhjused: Vitamiinpreparaatide väärtarbimine, põhiliselt satuvad löögi alla lapsed (nt määratakse lastele vitamiin D-d, õlilahusena paar tilka, aga manustatakse üle tihti peale) (Kaubanduses vitamiinidele väga atraktiivne välimus ja süüakse kommi pähe)
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda
Vitamiinid Me kõik teame, et vitamiine on vaja organismi kasvamiseks, erinevate ainete taastootmiseks ja normaalseks elutegevuseks. Igal vitamiinil on inimese organismis täita spetsiifiline ülesanne ning ühtegi neist ei saa üldjuhul asendada mõne muu ainega. Kuid milles siis siiski väljendub vitamiinide mõju inimese organismile ning mis juhtub siis kui me vitamiine ei tarvita? Nagu juba öeldud on vitamiinid eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained ehk niinimetatud mikrotoitained, mida inimorganisim vajab oma normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning neid võib jaotada kahte suurde rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad(A-,D-,E-,F-,K-vitamiin). Organism ei saa varuda vesilahustuvaid, mistõttu nad on organismis kasutatavad vaid umbes kolm tundi pärast manustamist
Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust.
täiskõhutunde. Päevas peaks inimene saama 2030 g kiudaineid. Kiudainerikka toiduga liialdamine (üle 30 g päevas), eriti nisukliidena, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see võib põhjustada nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. 89 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia 2.4. Soovitused vitamiinide tarbimiseks Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Neid tähistatakse ladina alfabeedi suurtähtedega ja kasutatakse ka keemilisi nimetusi. Vitamiinid jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Vesilahustuvaid vitamiine peab organism toiduga saama iga päev, sest nende ülejääk eritatakse uriiniga. Vesilahustuvate vitamiinide varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega.
enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainevahetust. A vitamiin on vajalik silmadele, nahale, kehakasvuks ja elujõuks. Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest
lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad, vesilahustuvateks. Toon oma referaadis välja kuidas need jagunevad, mis toituainetest me saame organismile vajalikke vitamiine ja mis võib juhtuda, kui inimene neid piisaval ei saa. 4 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. 1.1 Vitamiin A A-vitamiini (ehk retinoidid) on vaja: kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks; naha ja juuste tervise tagamiseks; limaskestade kaitseks infektsioonide eest; kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu; nägemiseks, aitab näiteks kanapimeduse puhul; luudele ja hammastele; vereloomele;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
