Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Vitamiinide ajalugu 
ja
klassifikatsioon
Jekaterina  
Miloserdova 
 KATB47 123364
Sisukord
Vitamiinid  meie elus
Definitsioon
Erinevus provitamiinide, vitameride ja vitamiinide vahel.
Vitamiinide ajalugu ja nende  avamine
Klassifikatsioon
Vitamiinid toidulisaainete registris
Allikad
Vitami nid meie elus
Täna on termin „ vitamiin “ levinud sõna igapäevases elus.
Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis  peituvad  toreda kujuga 
purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, 
keskealised peavad silmas haigestumist ja  vananemist  ennetavaid vitamiinikuure.
Mis meie jaoks on igapäevane, oli 20. sajandi alguses  teadlastele revolutsioon! 
See oli üks tähtsamaid avastusi 20. sajandil.
Vitami nid…
… on orgaaniline ühend, mis erineb rasvadest, süsivesikutest ja valkudest.
… on loomulik osa toidust, aga väga väikestes  kogustes .
… väike kogus on väga oluline inimeste eluks.
… kestev puudujääk on organismele kahjulik ja koguni eluohtlik. 
… ei sünteesi keha kogustes täitmiseks  piisavad  tavaline füsioloogilised vajadused
Erinevus
Eelvitamiinid ehk  provitamiinid  – vitamiinide eelkäijad. Need muundatakse 
organismides toimivateks  bioaktiivseteks  vitamiinideks. Kõige tuntum on  ­ 
karoteen, mis saab aktiivses vormis vitamiini A metaboliseerida
Vitameerid (ehk vitamers) – ühe vitamiini erinevad tüübid. Näide:  
Avastuse kronoloogia:
Klassifikatsioon 
ü
B1 – vitamiin
ü
B2 – vitamiin
ü
B3 – vitamiin
ü
A – vitamiin
ü
B5 – vitamiin
ü
D – vitamiin
ü
B6 – vitamiin
ü
E – vitamiin
ü
B8 – vitamiin
ü
K – vitamiin
ü
B12 – vitamiin
ü
Q10 – vitamiin
ü
Foolhape
ü
C – vitamiin
ü
H – vitamiin
ü
N – vitamiin
ü
BT – vitamiin
Vitami nid toidulisaainete registris
E101 ­ riboflaviin, vesilahustuv B2­vitamiin. Annab toidule kollase värvuse. 
E160 ­ karotinoidid, A­vitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, 
kapsatiin , kapso­rubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranžini. 
E300 ­ C­vitamiin ehk  askorbiinhape . Peale C­ vitamiini on lisaainetena kasutusel ka 
askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe  estrid  
rasvhapetega (E304). Kõigi nende C­vitamiin esindajate funktsioon on 
antioksüdantsus, mis avaldub vaid  vesikeskkonnas
E306 ­ toko­ferooli­ kontsentraatE307 ­ alfatokoferool, E308 ­ sünteetiline 
gammatokoferool;  E309 ­ sünteetiline deltatokoferool ­ kõik need on E­vitamiini 
erinevad vormid.
E375 –  niatsiin , nikotiinhape ja nikotiinamiid – B3­vitamiin.
Al ikad 
Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer “Vitamiinid”
Gerald  F. Gombs, Jr “The Vitamins” (Third  Edition )
Jacob, RA. "Three  eras  of  vitamin  C  discovery ". 
Rosenfeld, L. "Vitamine—vitamin. The  early   years  of discovery". 
Vitamins and minerals – names and facts
History of vitamins 
Vitamin

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Vitamiinid meie elus
  • Vitamiinid…
  • Erinevus
  • Slide 6
  • Avastuse kronoloogia:
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Klassifikatsioon 
  • Vitamiinid toidulisaainete registris
  • Allikad 
Vasakule Paremale
Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #1 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #2 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #3 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #4 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #5 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #6 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #7 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #8 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #9 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #10 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #11 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #12 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #13 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #14 Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katja1992 Õppematerjali autor
Hea ja näitav presentatsioon vitamiinide ajaloost

Sarnased õppematerjalid

Tooleht 11 01 21
45
docx

Tooleht 11 01 21

Ülenurme Gümnaasium Laura Tiina Tõnson 12.b Vitamiinide tarvitamise harjumused ja teadlikkus Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja gümnaasiumiõpilaste hulgas Uurimistöö Marina Kamenskaja Ülenurme 2020 Sissejuhatus Ilmselt on kõik inimesed kokku puutunud vitamiinidega, nende kasulikkuse ja vajalikkusega. Vitamiinid on toidu asendamatud koostisosad. Nad ei anna energiat, aga on ääretult vajalikud keha normaalseks talitluseks ja tervise korras hoidmiseks. Vitamiinid aitavad kaasa keha loomulike reaktsioonide toimumisele organismis. Nad mõjutavad ainevahetust ja aktiveerivad ensüüme. Erinevaid vitamiine saab põhiliselt toiduga. (Järvalt, 2003, lk 25) Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, millised on Ülenurme Gümnaasiumi 9. klasside ja neljanda kooliastme õpilaste vitamiinide tarvitamise harjumused ning milliseid vitamiine nad võtavad ja mis põhjustel. Töö lisaeesmärgiks oli ka teada saada, kas Ülenurme

Kategoriseerimata
D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral
22
pptx

D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral

 sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks  sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel  sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest  sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks  Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.  Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad  D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla  Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või pärm rikastatud piimatooted määrdemargariin taimed mõned seened Vitamiinide vajadus sõltub:  Soost  Vanusest  Tervislikust seisundist

Bioloogia
Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on
8
docx

Vitamiinide koostis ja milleks vitamiine vaja on

Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus ...................................

Toitumisõpetus
Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel
10
docx

Vitamiinid ja nende tähtsus organismi talitlemisel

Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vita", mis tähendab "elu". Enamik neist siseneb kehasse toiduga ja ainult mõned neist sünteesitakse soolestikus elavate mikroorganismide kaudu, mis selles elavad, kuid sel juhul ei ole need alati piisavad. Paljud vitamiinid hävitatakse kiiresti ja nad ei kogune organismis õigetes kogustes, nii et inimene vajab neid toiduga pidevat tarbimist.

Orgaaniline keemia
Vitamiinid
10
docx

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid

Toidukeemia
Vitamiinid - referaat
17
doc

Vitamiinid - referaat

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17

Bioloogia
Vitamiinid
23
odt

Vitamiinid

...................................................................20 ­ 21 lk Kokkuvõte ........................................................................................22 lk Kasutatud kirjandus .............................................................................23 lk 2 Sissejuhatus Toidu bioloogilist täisväärtuslikkust ei määratleta mitte ainult vajalike valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide sisalduse järgi. Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun