A-VITAMIIN (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Keemia konspekt - Vitamiinid

Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest ­ oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kalts

Keemia

7

pptx

A-vitamiin

A-vitamiin Stefani Blüm  A-vitamiin e. retinool A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina. Keemiline valem - C20H30O  Avastamise ajalugu 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne. Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947. aastal taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens.  Miks seda vaja on? kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks

Keemia

48

doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8

Keemia

22

pptx

A-vitamiin

A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus

Keemia

19

pptx

Toitumise põhitõed

inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g.  Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks.  Erinevate vitamiinide ülesanded A vitamiini ülesanded: Kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, Naha ja juuste tervise tagamiseks, Limaskestade kaitseks infektsioonide eest, Kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, C vitamiini on vaja: C vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  E vitamiin

Toitlustuse õpetus

20

pptx

A-vitamiin

• 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A". • Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens. MÕJU ORGANISMILE • A-vitamiin on immuunfunktsiooni tugevdaja. • A-vitamiini on vajalik nägemisprotsessiks reetinas, pimedusega kohanemiseks ja öösel nägemiseks. • Reetinas on nelja sorti A-vitamiini, mis omavad aineid, mis on vajalikud nägemisprotsessides, A- vitamiini puudusel tekivad esimesena just nägemisega seotud probleemid. • Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks. • Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide

Biokeemia

9

doc

MINU TOIT

Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants  2 Püünsi 2013  3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8  4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat,

Inimese füsioloogia

2

docx

Vitamiinid

Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitained on need s

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)