PÄRM (0)

PÄRM
Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka.
Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen-dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult oksü- deeriv rasv põhjustabki vinne ja nahalöövet. Ehkki pärmi söömine ravib löövet ja vistrikke, on vaja siiski toidust välja jätta rasvad , eriti või, koor ja rasvased juustud . Vähese roosiveega segatud pärm on väga hea ja odav näomask daamidele .
Pärm on kasulik ka haavandihaigetele. Ta on mõjub sooltele pehmendavalt ning aluselise reaktsiooni tõttu ei söövita ja ei ärrita. Veritseva maohaavandi puhul oleks isegi puder kõrvitsalis¬test või oakaunapuljong liiga sööbiv. Kuid pärm, lahjendatuna vähese vee või piimaga , aitab ka siin. Kui ärgatakse üles sapivaevustega, siis pärmipulk vähese sooja veega rahustab seedesüsteemi ja on kolm korda kasulikum kui hommikueine.
Vahetevahel kurdavad inimesed sooltegaaside üle pärast pärmi söömist. See nähtus on tingitud põhiliselt soolte seiskusest. Pärmi tarvitamise jätkamisel kaovad gaasid lõpuks täielikult. Kuid leidub inimesi, kellel tekib iiveldus pärmist. Nemad ei peaks pärmi sööma, vaid otsima aluselisi vastumürke juurviljade kuningriigi teiste liikmete hulgast.
Võib kasutada ka kuivatatud pärmi. Seda on eriti hea reisile kaasa võtta ja pole karta pärmi riknemist. Ei sobi kasutada pulbrina saadavalolevat õllepärmi, sest seda peetakse “surnud” pärmiks, kuna ta ei kergita tainast.
Pärm on taim, mis koosneb pisikestest rakkudest, mis on umbes punaliblede suurused ja hoiduvad kokku nagu puuviljakobarad. Nad erinevad teistest taimedest seetõttu, et nad ei ole ümbritsetud tsellulooskestaga, mida peab lagundama, enne kui rakk muutub kasulikuks toiduks. Pärmi- rakud alluvad kergelt seedemahlade toimele ja imenduvad kergesti. Toores pärm on rikas B-grupi vitamiinidest ja aluselistest elementidest. Pärmi ei tohi kasutada koos mahladega, sest siis toode¬takse maos õlut, mis sisaldab puskariõlisid. Toksilised alkoholid ja happed on kahjulikud maksale .
Värsket pärmi tohiks võtta ainult tühja maoga. Teda peaks sööma ilma lisanditeta, lastes aegla¬selt suus sulada, või siis segama sooja vee või toore piimaga – mitte kunagi millegi muuga . Parimad ajad värske pärmi võtmiseks on hommikul vara, üks tund enne õhtusööki või vahetult enne magamaminekut. Pärmi võib võtta ka öösel. Pärmi võib süüa ka peale suhkru- ja tärklisevaba toidu-korda.
Tuleb meeles pidada, et suurim ja tähtsaim organ organismis on maks ja tema ülesandeks on toksiinide eemaldamine verest. Kui maks on terve, siis haigus ei pääse võidule. Ebaõige toitumise tulemuseks on orgaanilise naatriumi puudus, mis tähendab maksa kahjustust. Maksakahjustuse esi- mesi sümptoome on väsimus. Maksa toksilisuse neutraliseerimiseks vajatakse naatriumirikkaid aedvilju . Pärm on vaese inimese naatriumirikas taim. Tahaksin rõhutada, et pärm on loomulike or-gaaniliste vitamiinide rikkaim allikas ja võimas vastumürk toksilise sapi vastu. Kui halbadest toidu-harjumustest on vabanetud, peaks pärm alati omama silmapaistvat kohta kosutavas dieedis. Ta on üks väärtuslikumaid toite.