Loksa Gümnaasium ...
Virtuaalse suhtlemise kultuur REFERAAT TARTU 11.02.2009 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid, mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal...
Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et...
Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib- olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalne maailm toob kaasa endaga palju positiivsust. Saab inimestega suhelda kodunt lahkumata. Kui sul näiteks hea sõber kolis välismaale, siis on hea temaga interneti teel suhelda. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost ...
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevus...
Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi. Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seep...
Sõltuvus arvutist ja internetist ja selline käitumine Pärnumaa PKHK VK-14 Sõltuvus arvutist ja internetist. Täna ma soovin teiega rääkida, et kuidas ma ise saan ausalt öelda, et mul on sõltuvus arvutist ja internetist. Asi on sellises, et lapsepõlves mul osteti mängu konsool ja selle ajast mul tuli huvi arvutimängudes. Varem ma ei ole kunagi seda asi proovinud, aga millal sai võimaluse, siis see olnud nii huvitav, et alg klassis ma olen tõusnud 2 tundi varem enne 7 hommiku ainult et saab rohkem mängida. See on juba esimene märk minu sõltuvuses, sest loogilisem on magada rohkem 2 tundi ja tundma oma enda koolis parem. Õnnestuks lapsepõlv juba läbi ja see konsool on juba palju aega prügikottis, aga pärast mul vanemad on ostnud uus laua arvuti ja see olnud põhjus, miks minu sõltuvus jaanud minuga. Kindlasti olnud palju kergem jatkada mängida arvuti, ega teda lihtsalt ära visata. Kuna ma olnud 15 j...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. ...
Virtuaalmaailm kas mängult või päriselt? Tänapäeval on peaaegu igas kodus arvuti ja sellega seoses tekib probleem nimega arvutisõltuvus.Noored veedavad palju aega internetis või siis lihtsalt arvuti mänge mängides.Tihti ei teadvusta vanemad omale seda, kuidas võib üks arvutimäng mõjutada lapse mõttemaailma. Vanemad annavad lastele täieliku vabaduse mõtlemata sellele, kuidas peegeldub ,,virtuaalsus" lapse füüsilisel ja psüühilisel tervisel.Uuringute tulemused näitavad, et need inimesed, kes on lapsena arvutimänge mänginud satuvad rohkem kuritegelikule teele kui teised. Millest see tuleneb? Lihtne, väike laps ei saa ju aru, et päris elus pole nii, et kui ühekorra ,,tulistad" või ,, auto varastad" siis juhtub midagi tõsist, sest ta on harjunud virtuaalmaailmaga.Arvutimängudes võib tulistada nii palju kui tahab, aga see tegelane kõnnib ikka edasi.Arvutimängus võib varastada auto või ükskõik mille, aga mid...
Filosoofia ja haridus Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uu...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Läheda...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu mi...
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismais...
Virtuaalsed inimsuhted? Tänapäeval üha populaarsemaks saav tutvumisviis on virtuaalne. Paljud ainult seda kasutavadki, kuna see tundub olevat lihtsaim meetod. Aga ei arvestada kaasnevate ohtudega ega muuga. Internetis võib suhelda igasuguste inimestega. Kust leida endale tõelist suhet: kas interneti teel või päris-elus? Just viimaste aastatega on läinud üha populaarsemaks internetisuhete loomine. Arvatakse, et see on kõige ohutum ja leitakse kindlasti õige. Kuid paljud ei arvesta, et isiksus, kellega üritatakse suhet luua, võib valetada. Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru. Interneti teel ei saa inimesed aru, kas neile valetatakse. Mõni suhtluspartner lubab maad ja mered k...
Rakvere Kolledz Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, s...
Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis Kristi Plank 155536KATB21 Põhjused, miks poisid ei õpi või ei taha õppida on palju. Minu lapsepõlvest saadik on poisid teinud rohkem lollusi ja olnud julgemad ja rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavaluse...
LOGISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) 7Õ reegel Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: Õige toode Õiges koguses Õiges seisukorras Õiges kohas Õigele kliendile Õige ajal Õige hinnaga 2) Virtuaalne tarneahel Virtuaalse logistika puhul ei pruugi materjali- ja infovood omavahel seotud olla. Tarneahela lülid on üksteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud. Ressursside juhtimine ja kontroll toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu. See tähendab, et selleks ei pea ise füüsiliselt kohal olema. Virtuaalsel tarneahelal on kolm põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid NT: Kõnekeskused (call centres) võtavad vastu tellimused, esitavad arved ja võtavad vastu makseülekanded. Samas asub kõnekeskus kontoritest, tootmisüksustest või ladudest erinevas koha...
KODUNE ÜLESANNE: SEMINARIKS "INNOVATSIOONI LIIGID" VALMISTUMINE: Valmistu selgitama kursusekaaslastele järgmiseid teemasid: 1. Innovatsiooni liigid. Kõige põhilisemad Shumpeter neli innovatsiooni tüüpi on (Oslo Manual): · Tooteinnovatsioon (Product) on uue või oluliselt parandatud kvaliteedi või kasutusvaldkonnaga toote või teenuse tutvustamine turul. See sisaldab endas olulisi uuendusi tehnilistes iseärasustes, komponentides ja materjalides, ühilduvas tarkvaras, kasutussõbralikkuses või teistes funktsionaalsetes näitajates. · Protsessiinnovatsioon (Process) on uue või oluliselt parandatud tootmis- või kätte toimetamis meetodi loomine. See sisaldab endas olulisi muudatusi tehnikas, varustuses ja/või tarkvaras. · Turundusinnovatsioon (Market) on uue turundusmeetme kasutusele võtmine, mis toob endaga kaasa olulised muutused toote disainis või pakendamises, toote paigutuses, promotsioonis ...
SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on elekroonse ostukeskkonna mõju tarbijate käitumisele. Töö eesmärgiks on ühendada ilmselt erinevad ja veel omavahel mitte ühendatud uuringute valdkonnad ning esitada integreeritud e-tarbijakäitumismudel. Samuti on töö eesmärgiks motiveerida uurima seni veel avastamata selle alast e-tarbijakäitumist. E-tarbijakäitumise uurimistöö põhjuseks on e-kaubanduse aina suurenev osatähtsus. Eriti oluline on see sellepärast, et majanduslanguse ajal e-tarbimine kasvas samas kui tavatarbimine oli paigal või vähenes. Varasematest e-tarbijakäitumise uurimustöödest selgub, et e-tarbijad lähtusid ostuotsustel peamiselt funktsionaalsusest ja praktilisusest. Tüüpiliste nn innovaatoritena kaldusid e-tarbijad olema haritud, majanduslikult heal järjel ja enamasti mehed. Ehk siis eeldati, et e-tarbija erineb tavalisest traditsioonilisest tarbijast. Hiljutised uuringud lubavad aga kahelda selles. Jayawardhena ...
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
IT Korraldus SISUKORD IT Korraldus............................................................................................................................................. 1 STRATEEGIA ......................................................................................................................................... 2 IT ARHITEKTUUR................................................................................................................................... 2 VÕRGUD JA TURVALISUS.................................................................................................................... 2 TURVALISUS.......................................................................................................................................... 3 HOOLDUVAHENDID........................................................................................................
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?..................................................
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi. Eesti ühiskonnas on kahjuks kujunenud negatiivne hoiak eakate suhtes, mida võimendavad meediakanalid. Referaadi eesmärgiks on vaadelda eakate elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Teades täpsemalt eakate vajadusi on ühiskonnal lihtsam neid mõista ja aidata ning parandada nende elukvaliteeti. Soovin peatuda sellistel teemadel nagu tervis, sotsiaalvõr...
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
Juhtimise alused (5.09-17.10) Seminar: 10.10 Arvestus: 17.10 Iseseisev töö on essee/analüüs/arutelu Iseseisva töö kirjaliku esitamise TA: 3.10 [email protected] Hinne: Arvestus= max 70p Iseseisev töö: max 30p Kodutöö ettekandmine= 10 boonuspunkti Kodutööde ettekandmisel ehk seminaril osalemine= 5 boonuspunkti Kodutöö ülesehitus Font 10p, ca 2lk Pealkiri, nimi Juhtimisalane arutelu/analüüs/essee Tuleks rakendada koolis õpitut, lisada näiteid meid ümbritsevast elust, lugeda valitud teemal lisamaterjale jne. PRAKTILINE TÖÖ Tähtaeg: 03.10.2014 Teemad: Karismaatiline juht Erineva kultuuriga ettevõtted Rahvusvaheline juhtimine- miks teatud riigis mingid mudelid toimivad, mujal mitte, millised on kultuurilised/rahvusvahelised/usulised erinevused Motivatsioonisüsteemid organisatsioonides- Mida peale palga veel inimes...
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
Organisatsioonikäitumine (sügis 2014) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Kõige vajalikumaks osutusid valusad õppetunnid - suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. 2) Kes on juht? Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimist kui tegevus: Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. ...
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. Sotsiaaltööl ja sotsiaalped...
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juh...
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris või...
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänu...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei või...
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
