Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? (0)

Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus ?
Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused . Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi.
Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada.
Seepärast tõlgendamegi virtuaalset kui kujuteldavat, teistmoodi kokkupandud tegelikkusena, ülenormaalse ja mittetavalise ruumina. Selles ruumis saame me kõik olla need kes me tahame. Seetõttu ei pruugigi alati internetikeskondades tekkinud sõprus reaalselt toimida. Kuna on olemas erinevad programmid , millega saame muuta end paremaks. Seetõttu ongi inimsuhted internetis ainulaadsed, ehkki esmapilgul see nii ei tundu. Sest puudub alateadlikult edasiantav teade, kuid sama kehtib ka telefonivestlusel. Puhtalt teksitiline on samuti traditsionaalne kirjavahetus . Vormilisi, ainulaadseid tahke pole võimalik välja tuua, kuid erinevus peitub uutes kombinatsioonides. Suhelda võib anonüümselt või oma nime alla, vahetult reaalajas või meili teel. Just anonüümsus ja reaalajas toimumise koosmõju ongi need asjaolud mille koostoimel põhinevad virtual - ja teiste suhtlemisviiside erinevused. Ühelt poolt aitab anonüümsus inimesel end paremini avada, teiselt poolt võimaldab vahetu toimumine näost näkku suhtlemise paindlikust säilitada.
Läbi virtuaalse paindlikuse on aasta aastalt see meelelahutuslik ajaviide muutunud järjest realistlikumaks. Mängudesse on tekkinud suured kolmemõõtmelised tasemed . Neis on jäljendatud realistlikult ilmastikuolusid nagu öö ja päeva vaheldumine , vihm ja lumi. On loodud suuri kolmemõõtmelisi linnasid ja suuremahulisi avamaastikke, kus mängu tegevus toimub. Selliseid näiteid võiks tuua veel mitmeid.
Mida võimsamaks arenevad graafikakaardid ja protsessorid, seda reaalsemaid efekte ning detailsemaid virtuaalseid maailmu saavad programmeerijad ja arvutigraafikud luua. Ehk mõne aja pärast suudavad teadlased ja programmeerijad luau midagi sellist mille abil on võimalik muuta see lihtne anonüümne suhtlemine ja virtuaalne meelelahutuskeskkond millekski, mis on reaalne ja käega katsutav.