Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja –strateegia (0)

6
Tallinna Ülikool
Infoteaduste Instituut
Tõrjutus ühiskonnast
Infopoliitika ja –strateegia
Tallinn 2013
Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud , et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele seisundile. Väheste sotsiaalsete kontaktidega inimesed on teistest madalama enesehinnanguga ja tulevad oma eluga raskemini toime (Yur'yev, 2012).
Interneti mittekasutamine halvendab inimeste toimetulekut tänapäevases ühiskonnas ka teenuste kättesaadavuse osas. Riik eelistab inimesi, kes kasutavad e-teenuseid. Näiteks inimesed, kes esitavad tuludeklaratsiooni elektrooniliselt , saavad tagastatava tulu kätte esmajärjekorras. Viimasena tagastatakse enammakstud tulu neile, kes esitasid deklaratsiooni paberil .
Kuna vaesus ja tõrjutus on väga mitmetahulised probleemid on nende vähendamiseks oluline erinevate poliitikavaldkondade koordineeritud tegutsemine (Papp, 2013).
Eesti infoühiskonna arengukavas on rõhutatud jätkuvat vajadust interneti kasutamisvõimaluste arendamisele avalikes kohtades (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Leian, et see ei lahenda nende perede probleemi, kellel puudub juurdepääs internetile vaesusest tingituna . Paljud inimesed ei kasuta oma igapäevatöös arvutit ja peale tööd avalikku internetipunkti minemine pole lihtsalt võimalik. Lahendus oleks toimetulekutoetust saavatele peredele tasuta arvuti andmine riigi poolt ja minimaalse allalaadimiskiirusega tasuta internetiühenduse tagamine kogu Eesti elanikkonnale.
Infoühiskonna arengukavas nähakse ka ette, et kõigil elanikel on vähemalt elementaarsed oskused arvuti ning interneti kasutamiseks (Eesti infoühiskonna arengukava 2013, 2006). Siinkohal on küll igale soovijale tehtud võimalikuks osaleda erinevatel koolitustel ja kellel igasugune infokirjaoskus puudub, siis tõenäoliselt ei soovigi ta seda omandada.
Enesehinnangu langust põhustavad ka internetiportaalid, kuhu on üles pandud “ rikaste ja kuulsate ” fotod, mis on fototöötlusprogrammidega muudetud ideaalseteks. Arvukalt võib leida ka foorumeid, kus antakse soovitusi kehakaalu kaotamiseks, et saada ideaalne keha. See kõik kujundab inimeste arusaama iluideaalist ja tekitab väga paljudes tõsist enesehinnangu langust, mille tagajärjeks võivad olla buliimia ja anoreksia (Luik, 2009).
Sellelaadse propaganda vastu astus esimese riigina Prantsusmaa, kus võeti vastu seadus, mis lubab, et kui inimene propaganda tulemusena sureb näljasurma, võib nälgimisele õhutajat karistada vangistuse või rahatrahviga (Luik, 2009). Leian, et pigem oleks lahenduseks, kui tervishoiuasutused oma kodulehel jagaksid toitumisalast informatsiooni ja nõuandeid tervislikuks kaalualandamiseks, lisades juurde hoiatavad näiteid toitumishäirete kohta.
Suurimateks lapsi ähvardavateks ohtudeks internetikeskkonnas on seksuaalne ahistamine (pedofiilia, pornograafia ) ja vägivald, rassistlik , vihkamist või enesekahjustamist õhutav netisisu, ebasündsad või potentsiaalselt kahjulikud kontaktid võõrastega, privaatsuse häirimine, isikuandmete kuritarvitamine ja eakaaslaste omavaheline küberkiusamine (Pikk, 2011). Kiusamiseks pakub internetikeskkond palju võimalusi. Küberkiusamise vahenditena kasutatakse e-posti, veebilehti, suhtlusportaale jt. elektroonilisi suhtlusvahendeid. Kord internetti ülespandud laimavat kirjutist, solvavaid kommentaare, alandavat videot või pilti näevad miljonid inimesed ja ohvril on võimatu end sellise kiusamise eest kaitsta (Luik, 2009). Kuna netipostitused tunduvad anonüümsetena tekib nähtamatuse illusion ja piirangud võivad kaduda. Inimesed võivad käituda teiste suhtes meelega pahatahtlikult või avaldavad üksteisele rohkem personaalset infot kui silmast silma vestluses ( Kuusk , 2010).
Noorte seas piisab tõrjumiseks ja alandamiseks lihtsast ignoreerimisestki – ei lisata teist oma “sõbra-listi”, ei võeta osalema online mängudesse jne. Alandav on ka nn. “ happy slapping” kiusamine, kus kellegi õnnetusest void halvast kogemusest tehtud video pannakse üles internetti (Luik, 2009).
Küberkiusamine on suureks probleemiks ka Eestis, eredaim näide on koolikiusamise juhtum Valgast, millest noored internetti video panid.
Kiusamise ohvrid võivad kogeda üksindust, viha, jõuetust, teiste põlgust, kurbust, hirmu, allasurutust, mahajäetust või kättemaksuhimu. Kiusamise tagajärjed võivad ulatuda ka täiskasvanuikka, tekitades püsivalt madalat enesehinnangut, mis vähendab suutlikkust täiskasvanuna toime tulla (Kuusk, 2010).
Küberkiusamine on probleem millega puutuvad kokku ka järgmised netipõlvkonnad. Selle vähendamiseks peavad aktiivselt tegutsema nii noored, kui täiskasvanud. Eelkõige tuleb tõhustada järelvalvet kübermaailmas. Eestis on selleks loodud netipolitseiniku ametikoht .
Kooliõpilaste hinnangul peaks küberkiusamise vähendamiseks olema koolis enam interneti turvalisuse alaseid tunde, mis peaksid alguse saama juba nooremates klassides. Koolid peaksid õpetama sotsiaalseid oskusi, konflikti lahendamist ja harima õpilasi seadustest tulenevate piirangute osas ning edendama viisakust ka internetikeskkonnas (Kuusk, 2010).
Samuti peaks noortele nii koolis kui kodus selgitama, et internet ei ole anonüümne, ja küberkiusamisest jääb asitõend koos IP aadressiga . Seega on neid lihtne uurida ja neist tuleb kohe teada anda, kas lapsevanemale või netipolitseile.
Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamiseks käivitati e – projekt " Targalt internetis", mida toetab Euroopa Komisjoni programm "Safer Internet " (turvalisem internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü). Samuti loodi interneti turvalisema kasutamise alase info kogumiseks veebileht : lapsnetis.eesti.ee (Kuusk, 2010).
Internetipõlvkonna lapsevanem peab hoidma head ja usaldusväärset sidet oma lapsega. Mida paremad on laste ja vanemate vaheline kontakt, seda suurem on võimalus, et laps räägib vanemale internetikeskkonnas ettejuhtunud riskidest.
Toimetulekule ei ole hea ei ole ka liigne internetikasutus. Aastatega on suurenenud inimeste hulk, kes elavad oma elu virtuaalmaailmas. Mõned on loonud omale väljamõeldud tegelaskuju, omandades seeläbi “ideaalse mina”. Virtuaalne identiteet annab võimaluse olla hoopis teine inimene, olla ilusam, noorem ja võib-olla ka teisest soost ( Digitaalne kultuur, 2011).
Mõnel on mitu “mina” – üks iga suhtlusportaali jaoks. Nii mitme identiteedi kasutamine teeb lõpuks raskeks leppida oma tõelise minaga. Virtuaalmaailm on paljudele vahendiks , et pääseda reaalse elu raskuste ja ebameeldivuste eest. Interneti kasutamine on muutunud mõningate inimeste puhul lausa sõltuvuseks ja mõjutab sellise “sõltlase” elu väga negatiivselt – kõrvale jäävad päriselu, suhted, huvid, kohustused. Selline eraldumine reaalsest elust toob endaga kaasa üksinduse, depressiooni ja raskuse reaalses elus hakkama saada. Sõltuvus tekib eelkõige noortel ja madalama enesehinnanguga inimestel, sõltuvuse allikaks on eelkõige virtuaalsed arvutimängud ja jututoad. Samas toob arvutimängude sõltuvus kaasa ärevuse ja ohutunde, tunde, et reaalne maailm on vaenulik (Luik, 2009). Alati eksisteerib oht, et mängureeglid tuuakse ka reaalsesse ellu ja tehakse mõnele kaaslasele liiga, saamata aru, et tegu pole enam mänguga.
Interneti sage kasutamine võib uuringute järgi mõjutada laste arengut. Veebikeskkonnas virtuaalmänge mängivate laste sotsiaalsed oskused jäävad välja arendamata ja lastel võib tekkida päriselus raskusi (Luik, 2009).
Internetikasutamise, depressiooni ja reaalse elu toimetulekuraskustega seoses on suurenenud enesetappude arv. Mõnedel veebilehtedel propageeritakse enesetappu, kirjeldades, kuidas seda kõige kergemini teha. Leidub ka foorumeid kus on selleteemalisi arutelusid ja kus lausa õhutatakse suitsiidile (Luik, 2009).
Internet on koht, kus tehakse palju sellist, mida enamus inimesi tavaelus iial ei teeks . Võimalus olla anonüümne ja võtta omale teine, digitaalne identiteet, lubab inimestel unustada käitumisreeglid ja sotsiaalsed piirangud. Infoühiskonna riskide vähendamiseks peaks valitsus tugevdama infoühiskonna arengule kaasaitava seadusandliku baasi tugevdamist, tähtsaim peaks olema oma kodanike kaitse internetikeskkonna ohtude eest. Ohuks olevad veebilehed (suitsiidile õhutavad, pornograafiat sisaldavad jne.) tuleb sulgeda ja nende loojaid kriminaalkorras karistada. Tuleks tõhustada järelevalvet internetiavarustes toimuva üle. Eestis tegutseb praegu kaks netipolitseinikku ja ilmselgelt on neid vähe. Suuremat rõhku tuleks panna teavitustööle, ainult nii saame tagada, et infoühiskond oleks järgmise netipõlvkonna jaoks ohutum.
Kasutatud kirjandus:
Digitaalne kultuur (2011)
[ elektrooniline õppematerjal]
http://www.tps.edu.ee/materjalid/digikultuur/?Avaleht (12.03.2013)
Eesti infoühiskonna arengukava 2013 (2006)
http://www.riso.ee/et/files/Infoyhiskonna_arengukava_2013_0.pdf (20.03.2013)
Kuusk, K. (2010) Küberkiusamine ja sellega seotud karakteristikud Tallinna koolide 7.-9. klasside õpilaste seas : magistritöö. Tallinn : Tallinna Ülikool
http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2011/02/Küberkiusamine_mag.töö.K.Kuusk_.pdf (15.03.2013)
Luik, P. (2009) Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas. Tartu Ülikool.
[elektrooniline õppematerjal] (12.03.2013)
Papp, Ü. Infoühiskonna sotsiaalsed probeelmid.
[elektrooniline õppematerjal] (12.03.2013)
Papp, Ü. Digitaalne kirjaoskus ja interneti turvalisus
[elektrooniline õppematerjal] (19.03.2013)
Pikk, S. (2011) Eesti, Suurbritannia , saksamaa ja Soome 9-16 aastaste laste ja nende vanemate arusaamad online-riskidest. (EU Kids Online küsitluse lahtiste vastuste põhjal) : Bakalaureusetöö. Tartu : Tartu Ülikool
http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2011/02/pikk_signe.pdf (21.03.2013)
Yur'yev, A. (2012 ) Sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu. Sotsiaaltöö (2), 13-17. (20.03.2013)