koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Rootsi ajal taastati ka hävinenud kirikud ja rajati ka uusi. Sel ajal paranes ka pastorite haridustase ja nad olid võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles. Samuti muutus talurahva suhtumine kirikusse paremaks. Rootsi ajal kasvas mõisate arv Eestis.17.sajandi lõpuksoli Eestis umbes 1000 mõisa.Laiendati ka palju mõisapõlde sest viljahinnad olid kõrged. Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kaarel Allik 8.klass
· 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
Läti aladega. Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus. Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka. Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisosaks. Toimus põllumajanduse intensiivistumine. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele
3.Kehtib kodukariõigus .See dokument oli kohtukorralduse aluseks Katariina II ajal vähendati mõisnike privileege, kuna riigile hakkas vähe makse laekuma 1.Vallasvara kuulus talupojale 2.Talupoeg võis mõisniku peale kaevata, kui tal võlgu ei olnud .Mõisniku põhiline sissetulek tuli viljakaubandusest. Vilja veeti Rootsi ja toideti Vene armeed, mis paiknes Baltikumis .Kogu XVIII sajandi on viljahinnad kõrged .Talupojad jagunesid taluperemeesteks, sulasteks ja vabadikeks (hooajatöölised) Põhikoormised on rakmetegu ja jalategu Näiteks 1 adramaa suuruse talu kohustused olid: 1.624 rakmepäeva 2.272 jalapäeva 3.240 rakmepäeva abitegu 4.388 jalapäeva abitegu .Kokku 1524 päeva aastas .Kuna pühapäeval tööd teha ei tohtinud, pidid igast perest mõisas tööl käima vähemalt 5 inimest Tööstus ja Kaubandus
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades.
eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport *teotöö *soov suurendada tulusid *abitegu *vähene saagikus *mõisavooris käimine *naturaalandamid *rahalised koormised
Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surve taas talumaid mõisastada. 1760. aastate lõpul sai hoo sisse uhkete mõisahäärberite ehitamine. Sellele andis tõuke Vene turu avanemine Balti kubermangude viinatoodangule 1766. aastal
4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid. 3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju 4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1
ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul. Talumaadel domineeris jätkuvalt iganenud kolmeviljasüsteem ja üleminek mitmeväljasüsteemile toimus aeglaselt. Euroopasse ei eksporditud enam nii palju vilja kui varem ja ka viina tootmine vähenes. Samas langesid Baltikumis viljahinnad, sest Venemaalt transporditi rongidega odavat vilja.
Miks hakati looma ühistuid? Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see kujunes ka, sest viljahinnad langesid. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja
Maailm 20.saj algul 1. Majandus. Kiiresti arenesid: USA (1860. aastatel oli tööstustoodangult maailmas 4. kohal, 1894. aastal 1. kohal) Arengut soodustasid järgmised tegurid: a) kodusõja lõppemine (kodusõda toimus 1861-1865. aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja b) uusima tehnika kasutamine, sest · tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid
uurides.). Esimese maailmasõja eelne aeg. Teine tants toimub1929. aastal juba iseseisvas Eestis, sest see peatükk algab Taaveti kui Aiaste peremehe elukirjeldusega, milles on ka mainitud, et ta käis sõjas Eesti riiki tegemas. Autor toob välja ka vanemate ja noorema põlvkonna vastuolulised arvamused iseseisvusest(,,Kuldrubla on nad ära rikkunud, kuldrubla ja hea liha-ning viljahinnad Riias ja Peterburis enne ilmasõda."). Kolmas tants toimub 1943. okupatsiooniaasta sügisel. Inimjaht on täies hoos ning Eesti poisid kutsutakse jälle sõtta, seekord Saksa sõjaväkke. Kõigis lasub hirm enam mitte koju tagasi jõuda. Neljas tants räägib 1949. kolhoosiaastast. Tantsu algul kõnnivad masinist ning kolhoosi esimees Arvo Saaremägi aurukatla järel. Kui varem toimetasid aurukatelt omad pojad ja
8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17. sajandil? Selgita.-Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks; abitegu ehk hooajalised tööd mõisas; mõisavoorsi käimine; naturaalandamid; rahalised koormised 11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse;
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused.
3 2. Põllumajandus ja talupojad Rootsi ajal: 1) Rootsi ajal kasvas Eestis mõisate arv (17.saj. lõpuks oli ~1000 tk.). Iseloomulik oli mõisapõldude laiendamine, mida tehti peamiselt uudismaade ülesharimise teel. Näiteks: 16.saj. keskpaiku oli mõisa- ja talumaade suhe 1 : 4, 17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid: - kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist). - mõisnike soov suurendada oma tulusid. - vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e
1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas), sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid 2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond
sinimustvalge lipp. Olles muust eestist eraldatud kujunes kagu-eestis välja oma kultuur. Nagu mujal Venemaal, jäi ka Petserimaal püsima külakogukondlik elukorraldus. 4. Majanduse areng 1870-1914 Raudteede rajamine - 1870 a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks. Põllumajanduses domineeris jätkuvalt mõisamajandus. 1850. aastail alanud talude päriseksostmine jätkus. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ning peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus, saadused müüdi peterburri. Jätkus põlluharimise intensiivistumine, aretati sorte - talvekindla "Sangaste" rukkisorid aretamisega sai kuulsaks krahv F G. M. von Berg. 20. sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tööstused areneisd, juhtivaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus. Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus Eesti suurimaks ettevõtteks 1880 a
1817 kuramaa 1819 liivimaa. Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest. Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism. Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele. Põhjused olid majanduslikud, mõisate ja taluda majandamise raskused. Viljahindade languse tõttu hakkasid ka mõisat majanduslikesse raskustesse sattuma. Viljahinnad langesid Napoleoni sõdade tõttu. Kui ta väed olid võidukad, siis ta sundis kehtestama kontinentaalblokaadi inglismaa vastu. Seega vilja ei saanud enam sinna saata ja viljahinnad langesid. Venemaal olid ka rahalised probleemid, kehtisid nii panko rubla/paberraha ja ka hõberaha. Mõisnike sundis reideerima 1804 aasta seadusi oli maamõõtmise teema, kahte moodi: Eestimaal tahtis riik, et eestimaa mõisnikud mõõdaksid maad ära ja koostaksid
Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19
Areng oli kiire. Majandusellu tõis suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870 – esimene raudtee (Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi) Positiivsed tulemused: Soodsad tingimused kaubavahetuseks Suurenes transiitveoste osakaal Rajati uusi tööstusettevõtteid Tekivad uued asulad (Võhma, Jõgeva) Põllumajanduse areng Domineeris mõisamajandus Uued võtted põllumajanduses Jätkus talude päriseksostmine (+rentimine) Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus. Muretseti põllutöömasinaid, võeti kasutusele kunstväetist jne.. Tööstuse areng 19. Saj lõpul toimus kogu Vene impeeriumis tööstuslik tõus. Eestis laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Esimese maailmasõja aastateks (1914-1918) kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond, tööstustööliste arv viiekordistus.
· Aurumasin esialgu töös söekaevanduses vee pumpamiseks. Alguses Inglismaal kiirelt ka teistes. 16. Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune. Peeti seal 0,5 ha suurust majapidamist. 17. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul · industrialiseerimine toimus Saksamaal ja USA-s hiljem · uus sisseseade nõudis palju kapitali · tooraine hankimise raskused · olukorda halvenda pikaajaline agraarkriis Euroopas · viljahinnad langesid maailmaturul · Suurbritannia põllumajandussaadustel kõrge omahind · väikefarmerid laostusid · lammaste arv vähenes · hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi · põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 18. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused · Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all,
irvhamba väljamõeldis; töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega; leiab, et hobune on asi, mida peab hoidma rohkem kui inimest, sest ta ei saa kaevata; on ehitanud kõik hooned (aida, lauda, keldri, vankrikuuri, kemmergu), va elumaja, mis on isa ehitatud; pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev; nägemine pole enam hea; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos masinist Jakobiga; viljahinnad huvitavad, sõda ei huvita; on Jakobi peale kade, et too raha peale mõtlema ei pea; on mõelnud, et pärandamisel saab iga poeg midagi, et keegi päris tühjade kätega ei jääks; kangekaelne; Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Paljuke neid kurje asju siinilmas õige ongi tulekahju, katk, sõda ja surm. Harva, kui nad kõik korraga kaela tulevad. Süda on neil inimestel kaunikesti puhas, tapnud ja
e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng: a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3
aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud viljahinnad langesid. Laienes karjakasvatus piimakarjakasvatus. Vähesel määral kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu. Jätkus põlluharimise intensiivistamine: · hariti üles uusi maid · võeti kasutusele kunstväetisi muretseti uusi põllutöömasinaid · erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele Külas vähenes sotsiaalne kihistumine. Domineerima hakkas iseseisvate väikepõllumeeste kiht. 20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus.
Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus. 4. Uued tööstusettevõtted 5. Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) Põllumajanduse areng 1. Domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. 2. Uued agrotehnilised (taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks )võtted levisid ka talurahva hulgas 3. Jätkus talude päriseksostmine, kuid oli ka renditalusid 4. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus 5. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega (Sangaste mõisnik von Berg) Tööstuse areng 19 saj. lõpul toimus kogu Vene impeeriumis tööstuslik tõus. Eestis laiendati juba olemasolevaid tehaseid ja rajati uusi ettevõtteid. Eestist kujunes Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkond,
-talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused 22. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19
a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks. Tänu raudteele tihenes suhtlemine erinevate piirkondadega, arenes sisekaubandus. Uued tööstusettevõtted ja asulate rajamine. Põllumajandus- 2/3 oli oli elanikkonnast tegev põllumajanduses. Domineeris mõisamajandus- kuulus peaaegu pool põllumajanduslikust maast XX sajandil. Jätkus talude päriseks ostmine(1916 a. oli 4/5 talumaast päriseks ostetud). Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja ei andnud enam kasumit. Peamiseks põllumaj haruks kujunes piimakarjakasvatus- piim, koor, juust, või(peamiselt mõisamaj koostisosa). Kasvatati ka rasvasigu, lihaveiseid. Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Aretas välja rukkisordi. Tööstus- juhtiv tööharu tekstiilitööstus, Narvas avati Kreenholmi puuvillamanufaktuur-suurim ettevõtte. Järsult kasvas ka masina- ja metallitööstuse osakaal. Elektrimasinatehas ,,Volta" ja vagunitehas
- 14-15 saj loodi ka suuri kaubandusfirmasid (Ravensburger) - Kaupmeesteühendused - Kõrgkeskeajal kaubanduskäive tõuseb, mistõttu münditoormaterjalidest jäi puudu - Väärismetallide hulk müntides hakkas vähenema kordades (13-14saj) - Tekkisd brakteaat, mis on ühelt küljelt vermitud münt, kuna münt oli niiuvõrd õhuke - Mõndi väärtus aina vähenes, tekkis vajadus suuremate kui penniste müntide järel - Hinnad: - Andmeid vaid hiliskeskaja kohta. Viljahinnad olid väga kõikuvad. Õigus - ja sotsiaalsüsteem - Vefassung õiguslike reeglite kogum, mis orgunnib inimeste elu - Pere kui keskne ühendus, milles elati (perekond inimesed lähisuguluses, pere majandusüksus) - Kirikliku abielu kujunemine: Munt naine teise suguvõsa võimu alla koos kaasavaraga Friedel abielu suhe meeldivuse alusel, varanduslikku kaasavara kaasa ei too - Abileu polnud kiriku järgi lahutatav. Siiski aadel vahel seda tegi
1861-1900 suur sünnibuum, rahvaarv kahekordistus. Mitte mustamulla vööndi talupojad käisid linnades tööd tegemas, et ära elada (tööstuslinnades). Samuti oli juures töökäsi. 1880-1900 suur areng mitte mustamulla vööndis. Mustmulla vööndise linnad olid orienteeritud kaubandusele. Kuid rahvastiku juurdekasvu tõttu ei suutnud maa tagada enam kõigile toitu. Kuid tehnika arenedes langes viljahind Euroopa turul, mis oli rängaks löögiks vene talupoegadele. (viljahinnad langesid, maa juurderent, hinnad üles). Teema 33 Stolõpini maareform 1905. 17 okt. revolutsioon. Tulid põranda alt välja erinevad poliitilised liikumised. 1905. 3 nov hingedemaa maks vähenes poole võrra. 1907. 1 jan. Hingedemaa maks kaob. 1906 aprill Pjotr Stolõpin sai siseministriks. Suur reformija, venestaja, vähemuste allasuruja. Aastal 1906 9-s november võeti vastu seadus, mis lubas talupojal lahkuda kommuunist
-Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. -Mõisatest kujunesid suurmajandid,mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. 1850.alanud talude päriseksostmine jätkus. -1916.aastaks oli ostetud päriseks 4/5 talumaast, see ei tähendanud sageli talurahva majandusmurede leevendumist, kuna enamik taludest olid ostetud võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust. -Sajandivahetuselt talumajapidamiste arengut pidurdus, kuna viljahinnad langesid ning teraviljakasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. -Paljud ostutalud läksid seega pankrotti. -Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. -Raudteede olemasolu lubas turustada Eesti piimasaadusi soodsate hindadega Peterburis, lisaks piimale ja koorele veeti veel juustu ja võid. -Piimakarja kõrval kasvatati vähesel määral ka rasvasigu ning lihaveiseid. -Loomakasvatuse tõus esikohale ning viljahindade langus sundis nii mõisaid kui talumajandeid
Faehlmann lõi ka 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsi. 1842. loodi Tallinnas ka Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni toel anti välja ka ,,Kalevipoeg". 11. Majandus 19. saj 19. sajandi algul oli põhiline majandusüksus mõis, Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas aga viinaköökides teraviljadest põletatud viin, mille ostis ära Vene kroonu. Viljahinnad olid küllaltki kõrged, aga samuti olid suured ka väljaminekud, (priiskav eluviis jne). 1820. aastatel oli viljahindade langus maailmaturul ja hakati mõtlema majanduse intensiivistamist, selleks pöörati suuremat tähelepanu maaparandustele, kolmeväljasüsteemile, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul, 1840. sai see ka toidulauale. Mõisnikud mõistsid ka, et vana süsteem ei kanna enam vilja,
põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Samuti soodustas see tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu vähemal määral rasvasigu ning lihaveiseid. Põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Krahv Friedrich georg
sajandil 10 või 30. Mündi väärtus langes, 1 penniga ei saanud enam midagi osta, vajadus suuremate rahade järele. 12. sajandi Itaalias tekkisid Veneetsia grossid )24 penni). Euroopas taas kuldmünt, kõigepealt Firenzes floriin, Genovas tukat (tukantum) ja Veneetsias grossid. Põhja Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang. Taaler Joahinstaal dollar (USA) Jefimov (Vene) 10 Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 17 sillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik. Raske leida reallhindu ja kaubandust võrrelda. 13. - 14. sajandi I pool toimub viljahindade tõus. 14. sajandi II pool viljahinnad langevad, 15. sajandil tõusevad jälle. Katsed taastada teotööd, peale katku kehtestada ülempalkade määr, kehtestada sunnismaisus. Külade likvideerimine Inglismaal, et saada lammaste
oktoober 1929 tuli börsikrahh - ,,Must teisipäev", millest sai alguse majanduskriis. Majanduskriisi põhjuseks oli ka see, et tootmine oli vale. Arendati liiga palju uusi tootmisi, elektrotehnika, autotööstus, keemiatööstus. Euroopa majandus oli nõrk, nad ei suutnud tarbida kaupa. Riigi osalus oli vale, nad hoidsid laenuintressid madalal. Üksikult ei oleks need kriisi toonud, kuid koos põhjustasid languse. 1928 ja 1929 olid head viljaaastad, talupidajad olid võtnud laenu, kuid kuna viljahinnad olid madalad, ei suudetud laene tagasi maksta. Lisaks oli hea teraviljaaasta Lõuna-Ameerikas, turule tuli odav Argentiina nisu. Venemaa alustas sõjatööstuse arendamist, mille tõttu nad vedasid välja rohkem vilja. Paljud USA väiketootjad läksid pankrotti ja pidid oma maa pangale andma. Ettevõtted läksid pankrotti, mis põhjustas inimeste töötuse. Oli palju vaba tööjõudu, siis sai langetada tööliste palka. Inimestel ei olnud enam raha ja ostujõud oli madal, nii langesid hinnad
Rahvuslik struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a. rahvaloenduse andmetel oli Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi, 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja poolakad. Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000 talumajapidamist. 1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid. Hakati otsima uusi põllumajandusharusid nagu näiteks piimakarjakasvatus ja punavilla lammaste kasvatus. 1830-1840 aastail hakkas hoogsalt kasvama kartulikasvatus ja arenes uus maaviljelussüsteem- vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda. Majanduse areng 1870-1914
Seda oli, kuid ettevõtjad vedasid kapitali välja, sest välismaal andis kapital rohkem kasumit. · Raskused tooraine hankimises. Uute tööstusharude arenguga seoses tuli toorainet üha rohkem sisse vedada teistest maadest. Sisse veeti värvilisi metalle, naftat, kautsukit ja palju muud. Agraarkriisi (19. sajandi lõpul) mõju Suurbritannia majandusele Suurbritannia majanduslikku olukorda halvendas Euroopat tabanud pikaajaline agraarkriis 19. sajandi lõpul. Maailmaturul langesid viljahinnad. Suurbritannia põllumajandussaadused olid aga kõrge omahinnaga ega suutnud konkureerida välismaa omadega(eelkõige usas ja Austraalia omadega). Väikefarmereid laostus hulgaliselt. Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut
Rahvastikuteooria (rahvastik kasvab tavaliselt geomeetriliselt (1,2,4,8,16,32 jne), toiduainete tootmine aritmeetiliselt (1,2,3,4, jne). Kontrollimeetodid: • tõkestavad (moraalsed piirangud, inimesed kes ei saa endale lapsi lubada, peavad neist loobuma) ja • positiivsed (vaesus, tulekahjud, katk, sõda jne). Ajastu vastuolud • Süvenev vaesus ja tööpuudus, mida nende probleemide vastu ette võtta • Viljaseaduste probleem (kõrged viljahinnad ja maarendid) Turu üleküllastatuse teooria Tööandjad palkavad neid töölisi, kes annavad enim lisaväärtust võrreldes palkadega, mida neile makstakse. Probleemiks kujuneb kaupade ülejääk. Seega peab olema suur hulk inimesi, kellel on võimalus tarbida rohkem materiaalset rikkust, kui nad seda ise toodavad. Nendeks on maaomanikud. Maaomanike kulutused on hädavajalikud, et turul ei tekiks üleküllastust, mis viiks majandusliku languseni.
+ maavabad üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. Vabadikud- sai lisaks ka endale mingi maalapi mida harida, sulased- töötasid Jüripäevast Mihklipäevani Träälid- orjad Talupoegade olukord 14.-16. saj Mõisate arvu kasv Eesti vilja hea kvaliteedi tõttu tõusid viljahinnad välismaale müües Koormiste kasv teoorjus kümnise suurenemine raharent Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke "mees või võlg" annad selle talupoja tagasi või makad tema eest haagi- e adrakohtunikud otsisid üles põgenenud talupojad 1507 relvakandmise keeld Hilary Karu 18 D 11 EESTI AJALUGU Linnad
kindlasti leidunud neid, kes temasugusele vastu vaidlevad. Aga kas see siis- ki õige on? Kuidas seda kindlaks teha? On see kuidagi mõõdetav? Kui suure osa toodangust annab näiteks üks ala, kas siis on ehk võimalik lihtsalt eri- nevad alad kõik kokku liita või vaadata, kuidas nad omavahel seotud on? Metoodika kasutamise kohta võib tuua järgmise näite. Kas turg tekkis Ve- nemaal 17. sajandil, nagu seda väitis Lenin? Sellise töö tegi ära Kovalt˘senko. Ta korjas kokku viljahinnad ning võrdles neid erinevates piirkondades eri- nevatel aegadel. Selgub, et 17."sajandil turgu tegelikult veel ei olnud, aga 19.»sajandil — kuigi pärisorjus veel eksisteeris — oli turg juba tekkinud.10 Veel üks ajalookirjutuse muutus on selle jaotamine teemaks ja taustaks. Osa asju moodustab tagapõhja, mis toetab peamist teemat. Need, kes väidavad, et on üks tuumik, mis kaalub kõik teised üle, vist siiski eksivad
asjaajamiskeeleks; surve Luteri kirikule, hakati propageerima õigeusku 3 rahvusliku liikumise langus, kooliõpetajate ja vallaametnike lahkumine tähendas ühtlasi ka rahvusliku liikumise langust eriti maapiirkondades tsensuuri tugevdamine eesti ajakirjanduse üle mitmete juhtivate tegelaste lahkumine (J.Hurt, Jakobson, Kreutzwald) 19 saj lõpukümnendid põllumeestele väga rasked ajad (lina- ja viljahinnad langesid) rahvusliku liikumise jaoks aega endisel määral enam ei jätkunud rahvusliku liikumise väsimus algas kõigepealt tippudes Eesti Kirjameeste Selts mandus üsna kiiresti pärast suurte juhtide areenilt kadumist, suleti Jakob Kõrv, ajakirjanik, ajalehe Valgus väljaandja Tallinnas, tegi, nagu ka paljud teised, kannapöörde ja hakkas vene seisukohti propageerima Samuti venestajaks peetud, vb veidi ülekohtuselt, Ado Grenzstein, pigem rahvuslik
Esialgu pakub välja, et see peab toimuma järk-järgult 30-50 aasta jooksul. 42. aasta maapäev lõppes kompromissiga riigivõimud nõustusid koodimaaga (kuuendikmaaga). Kõikide teokohustuste juures jäädi 1804. aasta taluteokoormiste juurde. 1842. maapäeva kohta on öeldud, et see toimus mõisamajanduse majandusliku allakäigu ajal. Kogu olukord Liivimaal oli ärev, revolutsioonihõnguline. Peale seda tuleb uus majanduslik tõus, viljahinnad maailmaturul taas tõusevad. Selles majandusliku paranemise olukorras 44 näitasid ka talupojad rahunemise tendentsi. 1842. aasta vähesedki mõtted jäid kõik realiseerimata. Tsaarivalitsus otsustab 1846. aastal moodustada uue talurahvaseaduse väljatöötamiseks Läänemere kubermangude komitee. Nagu varasemadki komiteed, koosnes seegi mitme huvipoole esindajatest riigiametnikud ja kohalike
annaabi.ee 
