aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast. Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit, peale selle veel kolmsada alti, tsellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri (1687- 1743). Pilli sisse kleebitud sedelile ta lisaks veel oma nimele pani ka Kristus monogrammi. Esimesed Guarneri pillid valmisid 1725 aastal ja üheks kuulsaimaks
Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks)
Vuillaume. Prantsuse Revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi-ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt ümber, samuti hakati vanu pille järgi tegema kui ka nimekate meistrite loomingut suisa võltsima. Kahtlemata ehitati XVII sajandil ja edaspidi viiuleid ja teisi keelpille kogu Euroopas, kuid ei Inglismaa, Hollandi, Põhjamaade ega idapoolsete maade meistrid pole saavutanud sellist kuulsust ja mainet, nagu "vanad itaallased". Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi
U. 500 koraali seadet "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud "Kalevipoeg nõiakoopas" (1953). Süite erinevatele orkestritele Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa segakoorile, "Taaveti Laulud" Heino Eller (1887-1970) laulud "Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2". U. 500 koraali seadet "Setu sümfoonia", "Pärnumaa". Koorimuusikas vaimulikud tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa segakoorile, "Taaveti Laulud" Heino Eller (1887-1970) laulud "Vaimulikud rahvaviisid 1 ja 2". U. 500 koraali seadet Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd
Stradivari Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Valmistajad Amati Stardivari Guarneri Kuulsad Viiuldajad David Oistrakh Fritz Kreisler Mischa Elman Giuseppe Tartini Ole Bull Jascha Heifetz Arcangelo Corelli Antonio Vivaldi Pablo de Sarasate Niccolo Paganini Niccolo Paganini
muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt 3 ümber, samuti hakati vanu pille järgi tegema kui ka nimekate meistrite loomingut suisa võltsima. Kahtlemata ehitati XVII sajandil ja edaspidi viiuleid ja teisi keelpille kogu Euroopas, kuid ei Inglismaa, Hollandi, Põhjamaade ega idapoolsete maade meistrid pole saavutanud sellist kuulsust ja mainet, nagu "vanad itaallased". 1.2 Viiuli ehitus Viiuli kere (vt joonis 1) koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud. Valmistatakse ka viiuleid,
Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus Viiul koosneb piklikust kõlakastist mille kaas ja põhi on natuke kumerad ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti
Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades.Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes
braccio). 16.-17. sajandi vahetusel kujunes välja kogu meie tänapäeva viiulite perekond (viiul, alt, tsello, kontrabass). Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse.XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse. Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enam-vähem samade võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siiski "vanad itaallased" ning nende hinnad võivad küündida miljonite eurodeni.
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas
armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast. Esimene osa oli Torn Takemitsu ,,Öösignaal''. See oli nagu aeglustatud versioon mängumuusikast. Natukene isegi igav ja väsitav
sellel pillil saab väljendada nii rõõmu kui ka kurbust, saab nii hõisata ja särada, kui ka ahastada ja nutta. Sageli on just viiulid orkestriteostes oluliste meloodiate kandjad. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud keerdus pea ehk tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab keeli pingutada. Pillikeeli pingutatakse selleks, et nad hakkaksid helisema õigel kõrgusel. Seda tegevust nimetatakse pilli häälestamiseks.
Kogu filmi vältel kasutati muusikas väga palju keelpille ja üleüldiselt olid kasutatud lood üksteisega väga sarnased. Tempo oli suhteliselt rahulik, tämber oli instrumentaalne ja müstiline, vokaalset muusikat kasutati ainult paar korda. Meloodia oli astmeliselt liikuv ja harmoonia oli heakõlaline. Võitlusstseenide ajal oli muusika tempokam ja võimsam. Mulle meeldisid rohkem lood, mis olid rahuliku tempoga ja heakõlalised, kus kasutati erinevaid instrumente nagu kitarre, viiuleid ja tamburiine. Lood mida kasutati võitlussteenide ajal ja olid süngemad tekitasid minus ebameeldivat tunnet, peamiselt sellepärast, et filmis oli parasjagu väga vägivaldne ja stressirohke hetk. Lood ei olnud väga meeldejäävad, sest need kõik olid üpris samasugused, paari erinevusega siin ja seal. Saaksin need jagada kahte gruppi: aeglased ja staatilised lood ning kiired ja vaheldusrikkad lood.
ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK. Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla"
3osa.lunastus ja igavene elu. 2osa lõpper ,,Halleluujaga"koor, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist.See on lühike kooriosa,mis koosneb kirevalt üksteise otsa lükatud muusikalistest kujunditest. ,,Tulevärgimuusika" 1749 a kevadel kuningas oli tellinud piduliku orkestrimuusika suure vabaõhupidustuste jaoks Londoni Green Parkis, et tähistada Aacheni rahulepingu sõlmimist.(peo kõrgpunktis oli tohutu ilus ilutulestik)Kuningas nõudis, et seal poleks viiuleid. Händel andis alla. Keelpillidega versiooni esitas ta hiljem. Händeli helikeel ühendab saksa,itaalia,inglise ja prantsuse traditsiooni väga erinevaid elemente. Sakslased ja inglased pole kunagi suutnud teda omavahel ära jagada päritolult küll sakslane,sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda aga omaks pidada itaallased. 18 . saj keskes oli Händel Euroopas väga tuntud.Pärast Händeli surma hakkati korraldama suuri Händelifestivale.Händeli 100
Viiul Vibupillidest üks vanemaid pille on viiul. Eesti linnades tunti viiulit juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Sel ajal tõusid esikohale üldse keelpillid, mida mängisid vahel ka kodustel pidudel salaja esinevad "juhumuusikud". 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Võrumaal peeti endastmõistetavaks, et iga pillimees valmistab endale ise viiuli. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Kodus tehtud viiuleid peeti ostetutest paremaks just eriti hääleomaduste poolest. Sooviti, et see oleks lopsakas ja mahlane. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Kannel 4
Passioon (teise sõnaga kristuse kannatuse lugu) - tuletatud neljast evangeeliumist: Matteus, Markus, Luuka, Johannes · Kõiki esitatakse koori, solistide ja orkestriga. · Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa
Lugusid mängiti samas järjestuses nagu plaadilgi. Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid,
(La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, unistust, mida noormees hakkas taga ajama.
Arendas sonaaditsükli ja –vormi täiuslikkuseni. Iseloomulikud pingelised töötlused, jätab kõrvale menueti (tantsulise osa). Klassikalise sümfooniaorkestri ülesehitus - keelpillid – viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid – flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid – trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid – timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Kahene koosseis – puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8. Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille: topelt – neljane koosseis 3. Mis on nende sõnade tähendus eesti keeles ja millisest keelest pärinevad? Barocco Portugalikeelne sõna tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut) renessainsse . Renessanss (prantsuse keelest, tähendab „taassündi“ ) classicus lad keeles ( reeglipärane, eeskujulik)
seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma. Saalis asus J.Aaviku magamistuba. J.Aavik mängis koduorelit mis on tavalisest väiksem. Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit. Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis. Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905
Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja. Koguneti lageda taeva all.
MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND. ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL. PILLIKOORIDE ARENG Andmed eestlaste mitmehäälse koorilaulu ulatuslikuma harrastamise kohta on pärit 18. Sajandi lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega. · Laulude saatmisel kasutti 18.sajandi lõpu poole viiuleid, flööte Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele hoogustus koorilaulu ja klarneteid, hiljem ka metsasarvi areng. Heal tasemel lauldi 4-häälselt . Kanepi kihelkonnakoolis (1804 a rajatud pastor Rothi poolt), ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. · 2orkestrit 19 sajandi keskel: 1848.aastal Tormas Jakobsoni 1814
Viiuli vaarisaks peetakse keskaegset rebekki. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIXXX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandi paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Viiulid tänapäeval: Tänapäeval valmistatakse viiuleid nii tööstuslikult kui ka enamvähem samade võtetega nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid. Pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad erineda aga koguni kuni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siskin "vanad itaallased" ning need võivad maksta miljoneid eurosid. Viiuli põhiosad: Kõlakast Sõrmlaud Keeled Roop Sadul Pea Tigu Virbel Peenhäälestaja Keeltehoidja Lõuahoidja Kõlalaud fava
Mida endast kujutas: a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J
muusikaelu keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749. aasta kevadel kuningas tellis temalt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestri pille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teist, keelpillidega versiooni, esitas Händel hiljem. 1751, kui Händel komponeeris ,,Jeftat", hakkas kiiresti nõrgenema tema nägemine. Selle kohta kirjutas ta märkuse koori ,,How dark, O Lord, are thy decrees" juurde. Järgmisel aastal tehti Händelile kolm edutut silmaoperatsiooni, mille tagajärjel jäi
,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", sümfoonline suit"Lemminkäinen".Teosest ,,Finlandiast sai Venemaa ülemvõimu vastane sümbol.Sibelius kirjutas veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori-ja soolilaule ning lavamuusikat. Edvard Grieg - Peer Gynt - Morning Mood Teos on väga värvikas.Loob emotsiooni kevadest, kevad päikese tõus, looduse tärkamisest ning hommikuse päikse soojusest.Esitamisel kasutatati viiuleid ja flööti.Meloodia on täis postiivsust, rõõmsameelne, avastav.Rütm on mõõdukas, ei ole kiire ega aeglane.Samuti on rahulikumaid ja kiiremaid kohti.Mulle meeldis teos eriti kui kuulda praegu keset talve, kus kevad tundub veel nii kaugel.Seda kuulates tekitab lootuse, et varsti läheb väljas ilmad rõõmsamaks ja soojemaks. Carl Nielsen: Symphony No. 4 Teose algus on väga kiire ja rütmikas.Loob tunde agresiivsusest, et kohe kohe on juhtumas midgi hirmsat
kannel, mida mängitakse poognaga. Kannel on levinud ka soomlaste, karjalaste, maride, udmurtide, lätlaste, leedulaste ja venelaste hulgas. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne
kutsunud ka torupillikuningaks. TorupilliJuss 6 Viiul Kõige nooremaks pillirühmaks eesti rahvatraditsioonis on keelpillid. Nende hulgas viiul on vibupillidest üks vanemaid. Viiulist sai Eestis juba 16. sajandil populaarseks muutunud torupilli üks peamisi kõrvalesurujaid. Eesti linnades tunti viiulit ka juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust,
· Paralleelselt käibel põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel (ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament) · Eesti keel sobitati saksa keele reeglitega, mis jäi rahvakeelest kaugele (Hornungi "vana kirjaviis" arvestas rohkem eesti keele eripära) 19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust
Esimene osa teosest oli Allergo vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika muutus- oli nii järske pianosid- kui ka fortesid. Mulle meeldisid teemade vahel oboede laskuvad käigud
Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Organum-Vokaalmuusika zanr, mis olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Sonaadivorm-Muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 2 Kes on(oli): Stradivari- Itaalia viiulimeistrite perekond, kelle valmistatud viiuleid nimetatakse stradivaariusteks. Paganini- Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. C. Monteverdi- Itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja. Viini klassikud-klassitsismiajastu kolm silmapaistvamat heliloojat, Mozart, Haydn ja Beethoven. Võimas rühm- Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel ning kuhu kuulusid Mussorgski, Borodin, Rimski-Korsakov, Cui ja Balakirev. Erso peadirigent-Neeme Järvi.
Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalust olenemata seisusest, varandusest. Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule.
nende arusaadavaks muutmise kõlblustaotluses sageli väga Tõid uusi taimekultuure ning seletamisega. äärmuslikuks. Hävitati vanu ning õpetati paremini 1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu" Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina. Peale seda hakkasid tekkima kivist häärberid ning mõisnikud hakkasid märgatavalt paremini elama. Mõjutas oluliselt ka karjakasvatust. Nisust jäi viinategemisel
- Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti
liikumine oli vaid usulise suunitlusega mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõdmisi liikumine ei tegelenud hävitustööga hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid Mõlemad said alguse Saksmaalt. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse
Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Hände"Tulevärgimuusika" esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal . Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teise, keelpillidega versiooni esitas Händel hiljem. 6 ,,Avamäng ,, ,,Tulevärgimuusikast" Itaaliapärane ooper läks Londonis moest. Händelit tabas mitu pankrotti ja ta otsis uusi võimalusi.1730. aastal hakkas ta looma ingliskeelseid oratooriume,
seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandleid ja viiuleid. Kuusepuidust tehakse nii uksi ja aknaid, kui põrandaid ja lagesid ning majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Kuusepuust valmistatakse ka paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C- vitamiini allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim vihmavarjupuu. KOOREÜRASK
Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang!
aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749 kevadel. Kuningas tellis talt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,Tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teise, keelpillidega versiooni esitas Händel hiljem. 1751, kui Händel komponeeris ,,Jeftat", hakkas kiiresti nõrgenema tema nägemine. Selle kohta kirjutas ta märkuse koori ,,How dark, O Lord, are thy decrees" juurde. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut silmaoperatsiooni ja Händel jäi pimedaks. Siitpeale jätkas ta
kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda)
Heal tasemel lauldi neljahäälselt nt Kanepi kihelkonnakoolis. Kõrgel tasemel toimus muusikaõpetus ka Laiuse kihelkonnakoolis (isa ja poeg Jannaud). Muusikaalane õpetus sisaldas seal nii eesti- kui saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiulimängu, lisaks kirjutati ümber noote. Juba 1828a tegutses seal meeskoor, kelle repertuaaris oli nt Bachi ja Händeli looming, seal lauldi juba nootide järgi. 2. 18.saj lõpul kasutati laulude saatmisel viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem metsasarvi. 19.sajandi keskel tekkis Eestis kaks arvestatavat orkestrit: 1 848.a Torma pillikoor Adam Jakobsoni juhtimisel ja 1839.a Väägvere pillikoor isa ja poeg Wirkhausid. Väägvere kontserdid väljaspool kihelkonda ärgitasid looma analoogseid pillikoore ka mujal Eestimaal, eriti pärast esimest üldlaulupidu. D.O Wirkhaus kui puhkpillimuusika isa juhatamisel mängisid pillikoorid mitmetel üldlaulupidudel. 3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19
Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja
Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine
madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Pilet 2
"Aga kihutas sõnul haavama" (Henrik Visnapuu) Heino Eller (1887 -1970) Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902
annaabi.ee 
