Retsensioon - Lou Reed'i kontsert Tallinnas (0)

Retsensioon
Lou Reed
Reedel, 11. Juulil toimus Tallina Linnahallis Julian Schnabeli poolt lavastatud kontseptuaalteos ’’Berlin’’ , mille peaesinejaks oli legendaarne Lou Reed. Lisaks Lou Reedile lõid ’’Berlinis’’ kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ’’Berlin’’. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit.
Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60 minutit. Enne kui bänd lavale tuli ja kontsert ametlikult algas mängiti Lou Reedi vanemaid lugusid ja näidati ekraanilt merd ja merelaineid. Seda umbes 15 minutit kuni kella 21.00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahvpillid ) , Fernando Saunders ( basskitarr ja vokaal ) , Rob Wasserman ( kontrabass ) , Tony Smith ( trummid ). Kui bänd oli oma kohad võtnud tõsteti nende tagant kardin üles ja nähtavale ilmus ka puhk - ja keelpillide ansambel ja lastekoor. Esimeseks looks valiti ’’Berlin’’. Lugusid mängiti samas järjestuses nagu plaadilgi. Seega teine lugu oli ’’ Lady Day’’ millele järgnesid ’’Men of good fortune’’, ’’ Caroline Says’’ (Esimene osa), ’’How Do You Think It Feels’’, ’’Oh Jim’’, ’’Caroline Says’’(Teine osa) , ’’The Kids ’’ , ’’The Bed’’ ja lõpetuseks ’’Sad Song ’’.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ’’Berlin’’ ning lõppes sama vägevalt looga ’’Sad Song’’. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tšellot, trompetit, klarneti .
Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid, homoseksuaalsus, suitsiidipiiril kõikuv depressioon . Sellega on ta avardanud rokkmuusika sõnavara ja taluvuspiire. Üks tema suurimaid iidoleid ja eeskujusid on David Bowie. Tema 40-aastasesse muusikakarjääri mahuvad ära nö ’’normaalsed’’ popplaulud kui ka raevukad rokklaulud. Tema plaadid ei ole aga kõik hitid olnud vaid pigem väga erinevad. Hittplaatidest võib aga välja tuua ’’Transformer’’, ’’Coney Island Baby’’, ’’Songs for Drella’’, ’’Metal Machine Music’’, ’’ Raven ’’ ja ’’Berlin’’. Plaadi ’’Berlin’’ väljaandmise hetkest alates kavatses Lou Reed albumi materjali ka lavale ette kanda. See kavatsus õnnestus muusikul aga ligi 30 aastat hiljem täide viia.
Minu kõige lemmikumaks looks oli ’’Sad Song’’, just nimelt seepärast, et selle loo ajal andsid kõik endast maksimumi ja lõpptulemus oli väga muljetavaldav. Tegelikult kuulsin ma ka selle kontserdiga seoses esimest korda Lou Reedist. Mind üllatas see, et muusika ja see mis ma nägin ei läinud kokku. Laval oli ligi 30 inimest, kellest ligi 70% olid üle 50 aasta vanad, end muusika oli väga heal tasemel. Väga energiline , kiire ja puhtakõlaline, mida ma ei oleks osanud oodata. Ma ei seaks Lou Reedi veel oma lemmikmuusikute hulka kuid tema kontsert oli tõsiselt hea muusikaelamus .