Georg Friedrich Händel (0)

Georg  Friedrich  Händel
( 1685 ­1759) 

G.F.Händelist

Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685
Huvi  muusika  vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat 
tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima.
Hertsog  soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa  organisti , 
Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla.
Tema juures õppis poiss  orelit , klavessiini,  viiulit ,  kompositsioonialuseid ja 
kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi.
1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas  Halle  
kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina.
Hamburg  (1703­1706) 

1703. aastal läks Händel  Hamburgi  
Hamburgis sai Händelist kõigepealt  viiuldaja  Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, 
varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas  orkestrit  ning 1705. aastal tulid lavale 
ta esimesed  ooperid  – „ Almira “ ja „Nero“.
Händel oli alguses väga tugev  orelil  ja fuugade kirjutamises, kuid ei  teadnud  
midagi meloodiast, mida  ooper   esmajoones  vajab.
Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad 
aastad Itaalias.
Itaalia ja  Hannover  (1706­
1712 ) 

Roomas ja  Napolis  puutus ta kokku  Corelli  ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt 
tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile.
Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 
1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli.
Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas 
kohe suure edu ka oma ooperitega.
Suurim  menu  oli ooperil „Agrippina“ 1709. aastal Veneetsias 
Itaalia ja Hannover (1706­
1712) 

Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi.
1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas.
Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse.
Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohustusi täita,  tegeledes  
orkestri­ ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi.
1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see 
jäi täitmata. 
London I ­ ooperid

Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne poolt 
suurejooneliselt vastu ning  ooper  „Rinaldo“ pälvis Kuninglikus Teatris 
sensatsioonilise menu.
Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi „Oodi 
kuninganna Anne’i sünnipäevaks“ ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis 
kindlustas tema hea maine kuninganna  silmis .
Kui troonile tõusis George I, kartis Händel õukonda  ilmuda  ning korraldas 
sõprade abiga omapärase lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil 
lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid 
Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale 
andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. 
Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid, süit „ Veemuusika “, sündis teadaolevalt 
siiski  ühe teise,  1717 . a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud 
kuningast  ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud.
London I ­ ooperid

1719. aastal rajas Itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga 
toetusel pidevalt  tegutseva  ooperiteatri
Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline 
juht.
1733 algas Händeli elu  raskeim  aeg ­ ta pidi võitlema pärast teist  pankrotti  rajatud 
konkureeriva ooperiettevõttega.
1737  tabas Händelit kolmas  pankrot , kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema 
konkurendid.
Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult – 1737. aastal tabas 
teda ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest halvemaks.
London II ­ oratooriumid 

Händel hakkas trükis avaldama orkestri­ ja klavessiinimuusikat.
1734. aastal pani ta varasematest ooperi avamängudest, tantsudest ja 
kammersonaatide orkestreeritud osadest kokku värvika tsükli. 
Kolmest järgmisest aastast hakkas ta esitama oma kontserte orelile ja orkestrile 
ning andis need trükis välja.
1738. aastal kirjutas ta meisterlikeima orkestritsükli. 
London II ­ oratooriumid 

Kuna Londonis polnud ta veel oratooriume proovinud, siis 1732 Kuninglikus 
Teatris esitatud „Esther“ oli ilmselt esimene  oratoorium , mida Londonis üldse 
kuuldi.
Oratooriumi kõrgaeg algas 1739. aastal teostega „Saul“ ja „Iisrael Egiptuses“.
Inglise oratoorium oli žanr, mida Händel rajas ja esindas üksi.
Ta võttis küll eeskuju Itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli 
ooperlikum ja dramaatilisem.
Keskne  koht on kooril.
„Iisrael Egiptuses“ on lausa koorieepos – soolo osadel on üsna tühine roll.
Oratooriumi osade vahel oli Händelil tavaks esitada samal orelil oma 
orelikontserte.
Oratooriumi üks edu põhjusi oli inglise keelne tekst.

Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (1741­1742), mil ta esitas oma 
oratooriume ja orelikontserte.
Londoni  publik   kuulis  „Messiat“  1743 . aastal, kuid omaks võttis alles 1750, mil 
Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma.
Sellest ajast on „ Messias “ enim ette  kantud  vokaalsuurteos.
1740ndatel aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni 
muusikaelu  keskpunkti .
Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749. aasta kevadel ­ kuningas 
tellis  temalt  piduliku  orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks 
oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti „tulevärgimuusikaks“. 
Selle avalikku proovi kuulasid 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks 
liikluse . Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestri pille ja poleks 
viiuleid. Händel oleks peaaegu kuningaga konflikti sattunud, sest tema 
komponeeris teose keelpillidega. Lõpuks tegi ta süidist puhkpilliversiooni. Teist, 
keelpillidega versiooni, esitas Händel hiljem.

1751, kui Händel komponeeris „Jeftat“, hakkas kiiresti nõrgenema tema nägemine.
Selle kohta kirjutas ta märkuse koori „How  dark , O  Lord , are thy decrees“ juurde.
Järgmisel aastal tehti Händelile kolm edutut silmaoperatsiooni, mille tagajärjel jäi 
ta  pimedaks .
Siitpeale jätkas ta tegevust  dirigendi  ja organistina ning redigeeris mõningaid 
vanu teoseid, ent ei loonud midagi uut juurde.
Händel suri 14.  aprillil  1759. aastal ning maeti tuhandete inimeste 
osavõtul  Westminster  Abbey’sse tõelise rahvuskangelasena.
Looming

http://www.youtube.com/watch?v=wyRrtLvSGrQ
http://www.youtube.com/watch?v=41m_8j8uZK8
http://www.youtube.com/watch?v=Cg2vV­OaD4o

Document Outline

• Slide 1
• G.F.Händelist
• Hamburg (1703-1706) 
• Itaalia ja Hannover (1706-1712) 
• Itaalia ja Hannover (1706-1712) 
• London I - ooperid
• London I - ooperid
• London II - oratooriumid 
• London II - oratooriumid 
• Slide 10
• Slide 11
• Looming