Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuulsad Itaalia viiulimeistrid (0)

1 HALB
Punktid
Kuulsad viiulimeistrid.
Varaseim viiulimeister oli Casparo Bertolotti (1540-1609.a), keda tuntakse rohkem Casparo da Salõ järgi. Ta sündis Itaalias Salõ’s Garda järve ääres. Viiulimeistrina tegutses ta Brescias. Seal ta asutas ka viiulitemeistrite kooli.
Teda peetakse ka koos Gasparo Duiffopruggar’iga esimesteks meistriteks, kes valmistasid tänasele viiulile väga sarnaseid instrumente . Kuigi "uued" pillid ei olnud muusikute hulgas esialgu eriti nõutud, leidsid da Salò pillid ometigi tee ka välismaale.
Da Salõ kuulsaim ja andekaim õpilane oli Giovanni Paolo Maggini(1580-1640). Ta elas ja tegutses samuti Brescias , aga tal ei olnud endal õpilasi. Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla.
Samal ajal kerkis esile uus viiulimeistrite keskus Cermona Lombardia linnas. Cremona viiulimeisrid said kuulsaks tänu Amatide suguvõsale. Selle suguvõsa liikmed pidasid põlvest põlve kõrgeid riigiameteid. Üks neist aga, Andrea Amati(1535-1611), pühendas end vibupillide valmistamisele. Amatide suguvõsa andis maailmale kaheksa viiulimeistrit. Suurim neis oli Nicola Amati ( 1596 -1684).Ta oli Maggini järel teine viiest geniaalsest viiulimeistrist. Nende parimad pillid olid kammermuusika esitamiseks. Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari ( 1644 -1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast. Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit , peale selle veel kolmsada alti, tšellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud.
Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri ( 1687 -1743). Pilli sisse kleebitud sedelile ta lisaks veel oma nimele pani ka Kristus monogrammi. Esimesed Guarneri pillid valmisid 1725 aastal ja üheks kuulsaimaks viiuliks on peetud tema Paganini „kahurit“. Teda on peetud ka Stradivari vääriliseks , siis kui ta elus toimus pööre kus ta töötles igat oma viiulit detailse täpsusega välja ning neid võis Stradivari parimate omadega kõrvutada. Siiski toimus Guarneri elus uus pööre , mis oli esimesele vastupidine ja ta hakkas oma viiuleid hoopis lohakalt valmistama. Enne surma valmistas ta siiski oma parimaid viiuleid ja sinna hulka kuulus ka tema Paganini „kahur“. Tema vend oli Andrea Guarneri (1626- 1698 ) , kes samuti oli hea viiulimeister , aga tema tehtud viiulid olid rohkem sarnased Amatide omadega, kuna ta õppis Niccolo Amati õpikojas. Andrea Guarneri poeg Pietro Guarneri (1698-1744) järgis samuti esiisade traditsiooni.
Kuulsad Itaalia viiulimeistrid #1 Kuulsad Itaalia viiulimeistrid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Agn3s Õppematerjali autor
17. sajandi Itaalia kuulsad viiulimeistrid.

Sarnased õppematerjalid

Varane ooper
29
doc

Varane ooper

Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" ­ singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted

Ooper



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun