Tallinna Muusika ja kunstimuuseum vms (0)

Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest .
1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a.
Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones.
Muuseumil on muusika - ja teatriosakond, muusika - ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal - eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi ( 1902 -1970) kortermuuseum.
Kuuldi ja nähti:
Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele.
Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid.
Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool , mis on omakorda ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma.
Saalis asus J. Aaviku magamistuba. J.Aavik mängis koduorelit mis on tavalisest väiksem. Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit.
Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis.
Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud. Giid mängis sellel väga ilusat viisi.
Seal saalis oli 64 klaverit .
1951 aastal ilmus Estonia klaver
Eesti klaver Falckile pandi nimi linna raemeistri Falcki järgi. Tallinnas asub Falcki järgi nimetatud park.
Giid rääkis meile lugusid :
Erst Hiis graveeris suurte tähtedega oma nime klaveri siseküljele, sest vanasti pidid klaveritel saksamaa nimed olema.
1994 aastal tabas Estonia klavereid pankrot , sest Estonia nimeline laev läks põhja ja keegi ei tahtnud osta klaverit mille nimi on sama mis põhja läinud laeval.
Enne toodeti üle 20000 klaveri ja veeti 71 riiki, ja praegu 14sse riiki.
Ameerikas on need klaverid 3 korda kallimad umbes 1000000 krooni.
Giid tutvustas ühte klaverit, mis tegi väga naljakat heli.Klaveril on 6 pedaali,mis täidavad erinevaid ülesandeid.
Klavessiin (näppepill) (Eesti)17-18.sajand, klaveri sugulane.Mängides tõusevad plastmasskidakesed püsti. Valged on hoopis mustad (klaver). Tolle pilli tegi Peeter talve. Urmas Sisask on helilooja ja nad mõlemad elavad Jänedal.
Harfi mängitakse 7 pedaaliga, mis on vajalikud toonide madaldamiseks ja kõrgendamiseks.
Harfi mängijad Eestis on pigem naised aga Prantsusmaal on mehed.
Koduorel (200a) unikaalne , Võrus toodetud.Mängis huvitavalt aga kuna see oli nii vana siis sellepärast kahises.
Harmoonium mängib võimsalt, virtuoos tuulekanalite valimistega.
Mänguautomaadid:
Mängutoosid mida mina märkasin klaasi taga olid väga kaunid.
Mehaaniline klaver (u 100 a) üleskeeratav,mängib lõbusalt.
Vanasti pidi mänguautomaatidesse raha panema et kuulata heli, aga meie ei pidanud.
Üks mänguautomaat oli kettaga seal olid kangid ja keelekesed. Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid.
On ka nukk , mis pidi liigutama ja samal ajal ka muusikat mängima aga see oli katki, nii et meie ei saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.``
Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu :
Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja.
Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus.
Eesti rahvapill on kannel , mis on 6 keeleline .
Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis.
Parmupill on väike ja unikaalne samuti ka Eesti rahvuspill.
Šotimaal on parmupill väga populaarne .
Siin toas olid veel ka:
lõõtspillid,põispillid,parmupillid,sohusarved,vilepillid,karjapasunad,roopillid,torupillid,kandled, viiulid ja muud.
Giid mängis meile Läti lugu, põriseb ja nagu tõmbaks keeli.
Giidi nimi on Alo Põldmäe ja ta on helilooja ja muuseumis toimuvate asjade korraldaja
Meil oli suur au, et just tema tegi /korraldas meile selle ringkäigu, sest varem kunagi ei ole andnud tema ringkäiku meie koolist käinud õpilastele ja õpetajale.
Minu arvamus:
Alguses oli kohta raske üles leida aga sellega saime hakkama.
Varsti hakkas ringkäik mis toimus erinevatel korrustel ja erinevates ruumides, mis oli väga tore et me ei istunud ühes ruumis ja kuulanud giidi juttu vaid saime ka näha ja kuulata erinevaid muusikariistu.Samal ajal kuulates giidi juttu.
Ringkäik oli tore, lõbus, huvitav ja hariv, keegi ei tulnud sinna eelarvamustega et see on halb, igav ja mittehuvitav.
Mina soovitaksin seal kõigil ära käia, sest minule väga meeldis.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Referaat
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Mari-Liis Eha
8.klass
2007