Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes olid hernhuutlased?

Lõik failist

I Üldlaulupidu
Toimumise aeg 1869 (3päeva)
Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas
Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat
Dirigendid Johan Voldemar Jannsen , Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus
Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võistulaulmise päev, 2 eestikeelset laulu, kelle laulude autor on Kunileid ja teksti autor Koidula. Nendeks lauludeks olid“Minu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“
Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson , Vanemuise Selts
Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse
MUUSIKAELU 18. SAJANDIL JA PÄRAST
Iseloomusta olukorda Eestimaal pärast Põhjasõda(1700-1721)
Rahvaolukord oli väga raske: laastav katk, laostunud majandus, soikunud ühiskonna- ja kultuurielu . Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole.
Kes olid hernhuutlased ?
Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja meloodilised.Kahjuks suhtusid nad vanasse rahvaloomingusse vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda.
Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil.
Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka salongides.
MITMEHÄÄLSE KOORILAULU SÜND. ESIMESED LAULUPÄEVAD EESTIMAAL.
Andmed eestlaste mitmehäälse koorilaulu ulatuslikuma harrastamise kohta on pärit 18. Sajandi lõpust ning on seotud vennastekoguduse tegevusega . Tänu kihelkonnakoolides edenevale muusikaõpetusele hoogustus koorilaulu areng. Heal tasemel lauldi 4-häälselt. Kanepi kihelkonnakoolis (1804 a rajatud pastor Rothi poolt), ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule.
1814 .aastal asutas Pärnu pastor Rosenplänter Eesti Koolmeistrite Kooli, kus õpetati muusikat kui koolmeistrilevajalikku ainet. Rosenplänter oli esimene , kes pidas vajlikuks kasutada koolis klaverit . Ta koostas selle tarvis mängujuhendi. Propageeris4-häälse koorilaului kasutamist matustel, andes paar neljahäälset matuselaulu.
Laiuse ( kihelkonnakool )
  • aluse panid isa ja poeg Jannaud
  • 1822 avati
  • Esimeseks õpetajaks oli käster Nieländer
  • Valmistati ette külakooli õpetajaid
  • Õppeprogrammi kuulusid usuõpetus, lugemine ja kirjutamine, eesti ja saksa keel, kosmoloogia ning geograafia
  • Musikaalne õpetus sisaldas eesti- ja saksakeelset kirikulaulu, oreli ja viiuli mängu,1 tund nädalas nootide ümberkirjutamine
Laiuse.
  • 1823. Asutas vennastekoguduse liige Jüri Sommer Laiuse esimes e laulukoori.
  • 1828.tegutses heatasemeline meeskoor, kelle repertuaaris olid ka Bachi ja Händeli loomingut
  • 1840 aastal lauldi külakoolides kirikulaule juba nootide järgi
  • Laiuse kihelkonnakoolide saavutused neljahäälsel laulmisel olid kaua aega teistest ees ja oli yhtlasi ka eeskujuks teistele . Nt Simuna sega koori loomisele, Väike-Maarja , Põltsamaa, Saaremaa, Tartu laulukooride moodustamisele.
Torma
  • Laiuse naaberkihelkond
  • Eestvedajaks oli köster-koolmeister Jakobson
  • 1844 lõi laulukoori,nelja aasta pärast ka pillikoori.
  • Viljeldi ka neljahäälset laulu pea kõikides Torma koolides
  • Esitati isegi Mozarti reekviemi

Põltsamaa
  • Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach
  • Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu „Mönned armsad laulud“, mis sisaldas nagu varasemadki eesti keelsed kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule
  • Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg
  • Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul „Rõõmus laulja“ Jannseni sõnadele.

19. sajandi 2.poolel oli Eestimaal asutatud hulgaliselt koore, eriti arvukalt Tartu- ja Võrumaal, ka Viljandi- ja Pärnumaal edenes kooriliikumine jõudsalt, aeglasem oli areng P-Eestis. Baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866.aatal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama
Saaremaa
  • Juhatajaks oli Körber,kelle eestvedamisel 1863 toimus Ansekülas Sõrve laulupidu , ilmselt esimene Eestis.
  • Körberi tuntumad lood „Ma olen väike karjane “ ja „Mu isamaa armas“
Hiiumaa
  • Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa esimene laulupüha
  • 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku „Maa ja Rahwa lauljatte römuks ja kasuks“, kus oli avaldatud ka Paciuse laul, hilisem eesti hümn.

PILLIKOORIDE ARENG
  • Laulude saatmisel kasutti 18.sajandi lõpu poole viiuleid, flööte ja klarneteid, hiljem ka metsasarvi
  • 2orkestrit 19 sajandi keskel: 1848.aastal Tormas Jakobsoni juhtimisel,1839.aastal Väägveres Wirkhausi juhtimisel
  • Torma orkestris kasutati nii kelpille kui puhkpille
  • Väägveres aga loobuti viiulitest, jäid vaid puupuhkpillid ja 2 metsasarve.

CIMZE SEMINAR
  • Valgas koolmeistrite seminar,mida juhtis Janis Cimze
  • Ligi neljandiku tundide arvust hõlmas muusika õpetus: laulmise õpetus, klaveri, oreli ja viiulimängu ning harmoonia õpetamist.
  • 400 lõpetanute seas oli: Jakobson, Kunileid, Läte, Erlemann

ESIMESED RAHVUSLIKUD HELILOOJAD
  • Aleksander Saebelmann Kunileid( koorimuusika looja , õppis Cimze seminaris , rahvuslikud, põhjamaised karglikud laulud, huvitavad harmooniad Nt: „Mu isamaa on minu arm“ , „Sind surmani“)
  • Friedrich August Saebelmann (eelmise vend, kõige vähem eestilik helilooja . Nt: „ Kaunimad laulud“)
  • Aleksander Eduard Thomson ( esimene,kes korjas rahvalaule ja kirjutas üles, mõistis eesti rahvalalu tähtsust, ligikaudu 40 laulu kirjutas ise)
  • Karl August Hermann ( keeleteadlane , ajakirjanik , õppejõud, ajalehetoimetaja, muusika tegelane, korraliku haridusega, andis esimese muusikaajakirja välja „Laulu ja mängu leht“, kogus rahvalaule ja seadis neid. Nt: „Kungla rahvas“ , „Munamäel“, „Oh laula ja hõiska“

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Svetlana Kostina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Nimetu

3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F

Muusikaajalugu
thumbnail
2
rtf

Muusikaajalugu - Eesti muusika

8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast

Muusikaajalugu
thumbnail
6
pdf

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest ­ Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ­ ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul.

Muusika
thumbnail
3
doc

Muusikaelu 16-19.sajandi II poolel

1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke.

Muusika
thumbnail
3
docx

Muusika konspekt

suurenes meeste osakaal. Info meie muusikaelust enne 12ndad sajandit oli väga napp. Üksikud teated on meieni jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest ja dokumentidest . 1164 rajati Kuusallu tütarlaste klooster. Tolleaegne jumalateenistus oli tihedalt seotud laulu ja retsiteerimisega. 1329 esimesed orelid Helme ja Paistu kirikus. Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaule ja kirikulaule vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suurosatähtsus Eesti folklooris. Tähtis koht oli ka ilmalikul muusikal. Jumalateenistuse järel peeti ilmalike pidustusi kirmeskeid. Muusikaelu 16ndal sajandil. Üritati läbi koraalilaulu inimesi kirikulaule laulma panna. Aga see ei õnnestunud eriti, sest rahvas laulis parema meelega rahvalaule. G. Müller oli Pühavaimu kiriku pastor. Muusikaelu 17ndal sajandil. 1632 Tartu Ülikooli asustamine. Rahuaeg Rootsi võimu alla oli väga soodne. Ehitati sõjas hävitatud kirikud taas üles ja köstrite

Muusikaajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muusika

viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17

Muusika
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst ­ põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu ­ Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun