50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa Kivimaa
Õppematerjali autor
26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse taastumine Võimul olid Adolf Hitler ja Jossif Stalin Venemaa kontroll Soome lahe kallastele Nõukogude Liidu võimalused rünnakuks Põhja-Rootsi Soome iseseisvumine-kodusõjad Soome ja Nõukogude Liidu vaheline leping mittekallaletungile (1932) Jahedad suhted enne Teist maailmasõda 4 Soome kaitsepositsioon ja rahusäilitamine
Talvesõda Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände.
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid intsidente pi
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5
ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. v Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST. v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. v
6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega
vastu. Politseipataljonid need rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Eesti SS-leegion SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovituid tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega.' 10. Mõisted Mannerhein Vene tsaariarmee kindral Talvesõda oli sõda Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi vahel . Algas 30. november 1939, lõppes 1940 Moskva rahulepinguga. Jätkusõda sõda nõukogude liidu ja Soome vahel. 25.06.1941 19.09.1944 MRP (kuupäev) Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 Moskvas Baasideleping leping, mille alusel nõuti Punaarmee baaside loomist Eestisse Juunipööre (kuupäev) Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille
vastu. Politseipataljonid need rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Eesti SS-leegion SS oli omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovituid tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega.' 10. Mõisted Mannerhein Vene tsaariarmee kindral Talvesõda oli sõda Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi vahel . Algas 30. november 1939, lõppes 1940 Moskva rahulepinguga. Jätkusõda sõda nõukogude liidu ja Soome vahel. 25.06.1941 19.09.1944 MRP (kuupäev) Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 Moskvas Baasideleping leping, mille alusel nõuti Punaarmee baaside loomist Eestisse Juunipööre (kuupäev) Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid