Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo mõisted ja sündmused (0)

1 Hindamata
Punktid
Müncheni kokkulepe
29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist.
Molotovi-Ribbentropi pakt
Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V. Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll , milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas.
II maailmasõja algus (1939-1942)
II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee : Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi ning võtsid ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa sõtta Itaaliaga. Hitler üritas rünnata Suurbritanniat, kuid britid pidasid vastu. 1940. aasta hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 22.juuni 1941. tungis Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember 1941. ründas Jaapan USA mereväebaasi. 1942. aasta juunis toimus Hawaii saarestiku juures merelahing USA ja Jaapani vahel.
Talvesõda 1939-1940
Nõukogude Liit esitas Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soome lükkas selle tagasi. Nüüd alustas NVS Liit teravat kihutustööd Soome vastu. 1939.aasta novembris süüdistas NSVL Soomet selles, et Soome olevat tulistanud NSV vägesid.
NSVL alustas Soome vastu sõda. Kahe kuu jooksul ei suutnud Nõukogude sõjavägi läbi Mannerheini liini murda. Prantsusmaa ja Inglismaa kavatsesid saata Soome abiväge ning Stalin oli nõus rahulduma vähemaga. Algasid läbirääkimised ning 1940. aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Viiburi linn ja Karjala maakitsus . Iseseisev Soome riik jäi püsima.
Stalingradi lahing
1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a.
Teherani konverents
1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill . Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944.
Jalta konverents
1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus.
Potsdami konverents
1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi . Seal otsustati anda sõjakurjategijad kohtu alla.
Saksamaa kapituleerumine
Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine .7.-8.mail 1945.aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin .
Jaapani kapituleerumine
2.septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimuste kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud.
Pearl Harbor
Hawaii saarestik , kus 7.detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi ning kuulutas USA-le sõja.
Gustaf Mannerheim
Iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja, kes oli endine Vene tsaariarmee kindral.
Adolf Hitler Churchill Roosvelt
Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president
Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid
NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine
Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks
Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks
Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine
1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud .
2. Sudeedimaa 1938
3. Müncheni kokkulepe 1938
4.Kogu Tšehhoslovakki 1939.
5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL.
6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping.
Mannerheimi liin - Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin , ehitati et ennast kaitsta.
Ajaloo mõisted ja sündmused #1 Ajaloo mõisted ja sündmused #2 Ajaloo mõisted ja sündmused #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 221461 Õppematerjali autor
Ajaloo mõisted ja sündmused, mida kasutada töö kordamisel

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda
5
doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill ­ Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt ­ USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop ­ Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov ­ Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail Koonduslaager - Saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke, surmavabrik Antisemitism - termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes Geto - linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid sotsiaalsetel, majanduslikel või õiguslikel põhjustel. Poola koridor - Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-

Ajalugu
Teine maailmasõda - slaidid
19
ppt

Teine maailmasõda - slaidid

TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe ­ Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria ­Austriast sai Saksamaa osa. S

Ajalugu
II Maailmasõda
6
doc

II Maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööst

20. sajand maailmas
Ajalugu 1930-1945
5
odt

Ajalugu 1930-1945

1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt

Ajalugu
Teine maailmasõda
2
rtf

Teine maailmasõda

aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjala

Ajalugu
Millised olid II maailmasõja põhjused
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Salaprotokolliga pidid Saksamaa ja NSV Liit jagama Euroopa mõjupiirkondadeks. Lepingu ametlik sõlmimis kuupäev on 23. august 1939. Lepingu avalik osa oli see, et Saksamaa ega NSV liit ei ründa üksteist 10 aasta jooksul. Lisaprotokoll, mida hoiti ranges saladuses, jagas Euroopa kaheks, millest ühe poole pidi saama endale NSV ja teise poole Saksamaa. 3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda)

Ajalugu
II maailmasõda
4
doc

II maailmasõda

13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust Väga vägivaldselt käitusid natsid juutidega. Juutide tagakiusamine sai Saksamaal al

Ajalugu
AJALOO KT II MS
8
docx

AJALOO KT II MS

Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing ­ mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing ­ 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda ­ kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. april

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun