Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jüriöö Ülestõus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Jüriöö Ülestõus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor -KA- Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
rtf

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Jüriöö ülestõus

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mari Kuusik Jüriöö ülestõus Juhendaja: Veroonika Uussaar Pärnu 2019 Sissejuhatus 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi. Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli Eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Jüriöö ülestõus

Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Jüriöö Ülestõus

signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. See oli eestlaste ülestõus. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. See oli talvel. Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks. Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas, Põhja­Eestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas. Seda võljaaarvatud Tallinnast. 23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Jüriöö ülestõus

Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Jüriöö ülestõus

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine......................................................................................

Ajalugu
thumbnail
20
ppt

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus X klass Põhjused HarjuViru otsustati taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald ­ mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega ­ signaal oli sakslaste jaoks arusaamatu. Ülestõusu algus

Ajalugu



Lisainfo

memo

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun