Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese suguelundkond (2)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kordamine bioloogia kontrolltööks
Inimese suguelundkond
  • Meeste suguelundkond
        • Sisemised: munandid , seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke
        • Välimised: munandikott , suguti, sperma
        • Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone
  • Naiste suguelundkond

  • Sperma arengu tingimused
        • Keha temperatuurist madalam temperatuur
        • Sperma ei tohi verega kokku puutuda
        • Arenevad pidevalt
  • Ovulatsioon
  • Viljastumine
        • Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine
        • Viljastumine toimub munajuhas
        • Spermid liiguvad viiburi abiga
        • Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk
        • Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar
        • Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale
  • Viljatus
        • Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi
        • Viljatusele on abiks kunstviljastumine
  • Idulane
        • Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub
  • Inimese arenguetapid
        • Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, hakkab tuksuma südame algne
        • Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, silmad, hakkab idulane vaikselt sarnanema inimesega, on võimalik eristada keha osi
        • Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas. Sarnaneb väliselt inimesega, nüüd nim teda looteks
        • Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. Kasvab lapse aktiivsus. On võimalik eristada sugu.
        • Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. Kasvamine aeglustub. Loode kuuleb ja tajub ema häält
        • Kuuendal kuul on loote nahk voldiline. Hästi on eristatavad kulmud ja silmad.
        • Seitsmendal kuul moodustub naha alla rasvkude , loode sarnaneb lapsega, kuid pole valmis iseseisvaks eluks veel
        • Kaheksandal kuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks , karvkate hakkab nahalt kaduma
        • Üheksas kuu on vastsündinud valmis iseseisvaks eluks. Nahk kattub lootevõiga. Laps on valmis sündima.

  • Lootekestad
        • Vesikest e lootevesi, umbes 1-1,5 l, uueneb iga kolme tunni järel, kaitseb loodet
        • Platsenta sinna kinnitub nabanöör, läbi platsenta on ema ja lapse organism ühenduses, nabanööris on suured veresooned, ema verest liigub lapse verre hapnik, vesi aga ka kahjulikud ained
  • Vahendid rasestumise vältimine
        • Pillid (kaitseb rasestumise eest)
        • Spiraal
        • Kondoom (kaitseb ainukesena suguhaiguste eest)
  • Inimese areng sünnist surmani
        • Vastsündinu- kümme päeva
        • Imikuiga - kiire ainevahetus , kasvamine, arenemine, kuni esimese eluaasta lõpuni, suur pea ja lühikesed jalad
        • Lapseiga - õpib laps liikuma, kõnelema, lapseiga kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse alguseni , tüdrukutel 12-13 eluaastani, poistel aga 13-15 eluaastat
        • Murdeiga- algab suguküpsuse saabumiseni, ning ilmnevad ka teised sugutunnused, see lõppeb 17-18 eluaastal , toimub sageli ka esimene armumine , nad on hellatundelised ja ärrituva kiiresti
        • Noorukiiga- kestab 21-22 eluaastani, jätkub kehaline areng, organism on nii vaimselt kui ka kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk
        • Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga
        • Hiline küpsusiga- kuni 60. eluaastani, ollakse töös tasemel, perioodi lõpus hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taandarenema, lisaks saavad lapsed täiskasvanuks ja lahkuvad kodunt
        • Elatanuiga - kestab kuni 75. eluaastani, enamus võimeid nõrgenevad ja ilmnevad tüüpilisemad tervisehäired
        • Vanuri- ja raukusiga- kuni 90 eluaastani, raugeeas süveneb organismi vaimne ja taandarenemine veelgi
        • Surm- iga inimese elu lõpeb kord surmaga, eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Kliinilises surmas on inimest võimalik elustada, bioloogiline surm on aga pöördumatu


  • Inimese suguelundkond #1 Inimese suguelundkond #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annemai Tuvike Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Inimese suguelundkond ning areng

    Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes.

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    docx

    ,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

    Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.

    Arengubioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Suguelundkonna ülevaade

    Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    docx

    Suguelundkond

    Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Inimeste paljunemine; inimene kui tervik

    + püstine kehahoid liikumine aeglasem kui neljal jalal sünnitamine raskem Skujuline selgroog siseelundid toetuvad üksteise peale keha mass jaotub väikesele pindalale, suurem koormus 19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all? Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon, mis taastab organismis esialgse olukorra. 20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. * higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub) * naha pindmiste veresoonte laienemine (soojus läheb läbi naha väliskeskkonda) 21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb?

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    IMMUUNSÜSTEEM

    · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks. · Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. · Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. · Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi. Loote areng 01.08.2007 Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    rtf

    Suguelundid

    Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille ko

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    docx

    Bioloogia KT kordamine

    1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid:  Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid  Munandimanused- talletuvad valminud spermid  Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse.  Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma  Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond

    Bioloogia




    Kommentaarid (2)

    DreamWorld profiilipilt
    DreamWorld: ma sain tänus sellele õpetajalt kiita :)

    natuke tegin muudatusi veel aga ikkagist

    suured tänud ^^
    14:10 28-05-2009
    korpall12 profiilipilt
    korpall12: Väga hea
    17:28 04-03-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun