Teine maailmasõda, talvesõda, jätkusõda, Suur Isamaasõda (0)

• holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal
  
• geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa
  
• koonduslaager – sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati
  
• vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile
  
• partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte
  
• kapitulatsioon - allaandmine
  
• konverents - nõupidamine
  
• mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
  
• okupeerima – oma valdusesse võtma
  
• pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping
  
• protokoll – rahvusvahelise kokkuleppe liik
  
• repressioon - surve avaldamine, karistamine
  
• agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja
  
• ratifitseerima – rahvusvahelist lepingut kinnitama
  
• separaatrahu – rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi
  
• sudeedisakslased – Tšehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased
  

Petain – Prantsusmaa riigipea
Chamberlain – Briti konservatiivist poliitik ja peaminister
Žukov – Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal
Roosevelt – USA president , sõlmis liidu Suubritanniaga
Molotov – Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major
Ribbentrop – Saksamaa poliitik, välisminister
Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president
Rommel – Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal
Müncheni sobing – 1938
29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia , Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa.
MRP
 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja  Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL ’I mõjusfääri
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos  liitlastega  tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi  Poola ründaja vastu.
Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping 
JÄTKUSÕDA – 1941 – 1944 NL ja Soome
Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu.
TALVESÕDA – 1939 -1940 NL ja Soome
Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa  Viiburi läänist ja muid alasid
Suur Isamaasõda 1941-1945
Leningrad oli blokaadi all
USA lülitumine sõtta
7. dets 1941. A ründas Jaapan USA mereväebaase. USA kuulutas seejärel Jaapanile sõja.
Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks
1942 – 1943 – Stalingradi lahingud. Sakslased piirati umber
1943 – Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud.
1943 – Kurski lahing
1943 dessant Sitsiilias – Mussolinit sunniti taganema
Normandia dessant
1944 – Prantsusmaal taastati Prantsusmaa riik.
Saksamaa purustamine
1945 – Berliini kapituleerimine
1945 – Saksamaa kirjutas alla tingimusteta kapituleerimisele
II ms lõpp – 2. September 1945 lõppes
Jaapani purustamine
Jaapan otsustas mitte kapituleeruda, seetõttu USA viskas tuumapommid Jaapanisse . See oli õige minuarust, sest sellega lõppes ka Teine maailmasõda.