Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jaan Tõnisson (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Jaan Tõnisson #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Jaan Tõnisson

Leeduga. See oli tugev samm sinnapoole Eesti iseseisvumise poole. * 1917. aasta novembris kuu lõpus toimus tema eestvedamisel "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks Eesti Maanõukogu poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid ning nõudmaks enamlaste diktatuuri lõpetamist. Seepeale areteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja Aleksander Tõnisson. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna Patarei vanglasse. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ning nii sai temast pooleldi vastutahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ning püüdis esialgu veel väljakuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid de facto tunnustama nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia, mais 1918 ka Itaalia. * 1918

Ajalugu
thumbnail
13
pptx

JAAN TÕNISSON

oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu JAAN TÕNISSONI ARRETEERIMINE JA KADUMINE  1940. aasta detsembris arreteeriti Tõnisson NKVD poolt  Kõige tõenäolisemalt hukati ta koos mitme teise Eesti poliitikuga 3. juuli paiku 1941 Tallinnas. Allikad  Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103.  http://www.histrodamus.ee/index.php?&even t=Show_main_layers&layer_id=97  Märt Raud, "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu". Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1953; 2. trükk Olion, Tallinn 1991  https://tonissoniselts.wordpress.com/2015/11/1 8/konstantin-pats-ja-jaan-tonisson-eesti-riigi -ehitajad /  http://www.jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson / AITÄH KUULAMAST!

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Jaan Tõnisson

POLIITIK JA AATEMEES JAAN TÕNISSON Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga, mis mängis rahvuslikus liikumises olulist rolli. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J. Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Jaan Tõnison

12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga. Jaan Tõnisson sai ka Üliõpilaste seltsi esimeheks ning hiljem astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja seejärel sai ajalehe "Postimees" toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad (Hilda) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart. - Elukäik Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht "Postimees" peatoimetajaks

Ajalugu
thumbnail
15
ppt

Jaan Tõnisson (esitlus)

Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti

Eesti kirjandus
thumbnail
2
docx

Pätsi aeg, raamatu 'Eesti rahva lugu' põhjal

PÄTSI AEG Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstantin Päts, kelle ülesandeks oli tüürida riik uue põhiseadusega ettenähtud valimisteni. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandi

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti Ärkamisaeg

sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel perioodil toimus esimene üldlaulupidu. 2 Rahvuslik ärkamine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest. 19. sajandi

Ajalugu



Lisainfo

nimi , päritolu , haridus , ametid , vaated , panus rahvuslikku liikumisse

Kommentaarid (2)

CURRI profiilipilt
IVI MAALDER: PÄRIS KORRALIK KOKKUVÕTE
17:42 01-03-2010
EgertV profiilipilt
Egert Vld: Natukene liigavähe infot
18:17 29-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun