Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Tõnisson (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Nimi
Jaan Tõnisson
Päritolu
Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus .
Haridus
Tõnisson õppis 1878–1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga.
Amet(id)
1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja , 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor .
Vaated
Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide
Panus rahvuslikku liikumisse
Tõnisson oli kuni 1930. aastani postimehe eest vastutav välja-andja ning propageeris veergudel rahvuslikku eneseväärkust.
Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist. Ta asutas parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemäära- mise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 1905–1917.
Jaan Tõnisson #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
nimi , päritolu , haridus , ametid , vaated , panus rahvuslikku liikumisse

Sarnased õppematerjalid

Jaan Tõnisson
3
doc

Jaan Tõnisson

ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890­1976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (1911­1939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (1918­1934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna

Ajalugu
Eesti EV tegelased-Päts-Tõnisson ja Laidoner
3
odt

Eesti EV tegelased (Päts, Tõnisson ja Laidoner)

22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910-aastal, siis kui Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust Peterburis. Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees

Ühiskond
Jaan Tõnisson
1
docx

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 1891­1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894­1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 1898­1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902

Eesti kirjandus
Jaan Tõnison
7
docx

Jaan Tõnison

.......................................................................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga

Ajalugu
Rahvuslik Ärkamisaeg
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...............lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe

Ajalugu
Jaan Tõnissoni elulugu
1
docx

Jaan Tõnissoni elulugu

Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930

Ühiskond
Rahvuslik liikumine
7
docx

Rahvuslik liikumine

1. Ärkamisaeg 1857-1881 ­ rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.

Ajalugu
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani
15
doc

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani

truuks kuni elu lõpuni.1890. aastate alguses oli eesti rahvuslik liikumine madalseisus, sest endisaegsed juhid olid kas surnud või avalikust elust tagasi tõmbunud ning venestusaeg oli oma haripunktil. Ka eesti ajakirjandus oli rahvusliku joone hoidmisest peaaegu loobunud. Reiman koos oma aatekaaslastega (Oskar Kallas, Heinrich (Henrik) Koppel) suutis seda 1896. aastal muuta, kui nad ostsid Karl August Hermannilt ajalehe Postimees ning kutsusid selle peatoimetajaks Jaan Tõnissoni. Seda loetakse "Tartu renessansi" alguseks.1890. aastatel oli Reimanil ka pidevalt probleeme riigivõimuga, sest ta vastustas sakslaste domineerimist luteri kirikus ning nõudis sellest eestikeelse ja -meelse rahvakiriku tegemist. Ta anti mitmel korral kohtu alla ning viibis 1891­1893 korduvalt koduarestis. Sellele vaatamata jätkas ta rahvusideede aktiivset levitamist.Alates 1900. aastast oli Reiman Eesti Karskusseltside Kesktoimkonna juht

Ajalugu




Kommentaarid (2)

CURRI profiilipilt
IVI MAALDER: PÄRIS KORRALIK KOKKUVÕTE
17:42 01-03-2010
EgertV profiilipilt
Egert Vld: Natukene liigavähe infot
18:17 29-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun