Stalingradi lahing,Jaapani purustamine,Vastupanuliikumine (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

II maailmasõda

rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Peamiselt puudutas see Ida- Euroopa alasid. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises. Teise maailmasõja käik aastal 1942-1945. PTK 13 MURRANG SÕJAS. 1942.a sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptusesse. Brittidele tuli appi veel Ameeriklased. järgmise a. kevadel sundisid usa-suurbritannia ühisjõud saksa-itaalia väed põhja.-aafrika lõplikult alistama. idarindel oli sakslaste kahjuks Stalingradi lahing. 1942.a lõpul ja 1943.a algul sattus punaarmee piiramisrõngasse umbes

Ajalugu

3

doc

Teine maailmasõda

Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

liidu? Poliitilised: Versailles'i süsteem muutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud enam oma ülesannetega toime, Teisi riike tegid murelikuks Hitleri erinevad kokkulepped teiste riikidega. Majanduslikud: Hitleri sõjatööstuse arendamine ja laenude võtmine teistelt riikidelt, NSVL ehitas üles Punaarmeed, millele oli vaja leida rakendust. Ideoloogilised: Hitler plaanis hankida eluruumi oma lähiriikidelt, Stalin unistas kommunismi laiendamisest läände. Saksamaa sõlmis liidu: NSVL-ga (Molotovi-Ribbentropi pakt), Jaapaniga(kominterni-vastane pakt) 3. II maailmasõja algus: kuidas kulges Saksamaa ja NSV Liidu Poola-vastane sõda ning NSVL Balti riikide vastane tegevus. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne- Euroopas: Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine, lahing Britannia pärast. 1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3

Ajalugu

6

pdf

Teine maailmasõda

AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused  Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud.  Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09

Ajalugu

3

doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja ­töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi

Ajalugu

6

doc

Teine maailmasõda

1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu

Ajalugu

17

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing ­ Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" ­ kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud osalema ­ pommitatakse tsiviilelanikke, lootes purustada riik moraalselt o Okupeeritud riikides uus ,,valitsus" ­ aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele o Kiusati taga teisest usust/rahvusest/rassist inimesi

Ajalugu

15

doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika riikidest, ülejäänud osa oli jagatud erinevate Euroopa riikide vahel kolooniateks. Ka Itaalial oli Aafrikas kolooniaid. Itaalia soovis oma alasid suurendada, sest ta arvas, et oli I

Ajalugu

Kommentaarid (1)