Stalingradi lahing,Jaapani purustamine,Vastupanuliikumine (1)

Stalingradi lahing 1942
Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest)
Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias, NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes.
6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb , Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema .Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus , Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt okupeeritud riikides.1944 vabastati pants ja asuti Sakasamaa kallale.1945.alustas Punaarmee uut pealetungi, vallutas Poola pealinna Varssavi ja tungis Saksa aladele .
1945.veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võtsid taas osa … Sel konverentsil kooskõlastati lõplikult Saksamaa purustamise plaan ja määrati kindlaks sõjajärgne maailmakorraldus.Määrati kindlaks ka ÜRO asustamiskonverentsi aeg ja koht.(1945 aprill-juuni. San Fransicos.ÜRO põhikiri jõustus 24.okt 1945).Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine .
7-8.mai.1945kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerimise aktidele.Punaarmee purustas veel Tsehhis viimased saksa üksused.Sellega oli sõjategevus Euroopas lõpenud.
Saksamaa jagati Suurb,USA, Prant ja NSVL vahel neljaks okupatsioonialaks, Berliin neljaks sektoriks.
1945.aastal juuli-august toimunud Potsdami konverentsil arutasid Usa, Suurb ja NSVL Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi .Tähtsaim kokkuleoe oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla.
JAAPANI PURUSTAMINE:Usa jätkas ka peale Saksamaa vallutamist sõjategevust.1942Ta jätkas oma alade tagasivallutamist Jaapanilt.Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas Usa kasutada tuumapomme.Need heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile.Surma sai 260 000 inimest.Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse purustades Jaapani armme.Pärast seda pidi Jaapan tingimusteta alla andma.2. sept 1945.allkirjastasid Jaapani ja Usa esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti.Teine MS oli lõppenud.
VASTUPANULIIKUMINE :Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise kõikjal Euroopas.Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside ja fašistide vastu.Vastupanuliikumine oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia purustamisel. (Poola, Jugoslaavia ,Kreeka, Albaania ,Nsvl alad).
NÜRNBERG:Pärast IIMS lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle.24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises,sõjaroimades ja kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma.Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.Selle protsessiga lagas Euroopa puhastamine natsismist jka fašismist.
Holokaust -juutide hävitamine
Antisemitism -juudivastasus
Getod-juutide linnaosad
Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati.
II MS puhkemise põhjused:1) Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2) Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa.
1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse.
22.juuni 1940-Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne metsas.
22.juuni 1941-Saksamaa tungib NSVL kallale.
7.dets 1941-Jaapan ründab Usa mereväebaasi Pearl Harboris ja kuulutab Usale sõja.
Kolmikpakt tähendab kohustust üksteist igati toetada.See sõlmiti Berliinis 1940.a Saksamaa,Jaapani ja Itaalia vahel.
Atlandi Harta on dokument , milles on sõnastatud sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, selles lubati taastada kõikide selles sõjas kaotanute iseseisvus .Hartale kirjutasid Churchill ja roosevelt(usa ja Suurb)
Ühinenud rahvad on Washingtonis deklaratsioonile allakirjutanud ja nendega hiljem liitunud riigid.
Ühinenud rahvaste deklaratsioon on 1942 Washingtonis 26 sõdiva riigi poolt allakirjutatud dokument, milles nad kohustusid kasutama võitluseks vaenlasriikide vastu kogu oma jõudu.
ÜRO on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
TALVESÕDA:Kui Poola oli jagatud ja Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud ,esitas nsvl Soomele karmid nõudmised :loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepin, kuid Soome ei olnud sellega nõus.Soome vastu alustati ägedat kihutustööd.NSVL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas Soome vastu sõda.Rahvaste liit kuulutas NSVLi sõjaalgatajaks ning heitis ta organist välja.Venemaa lootis Soome paari nädalaga vallutada aga see ei õnnestunud.Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada.Soomele tulid appi Suurb ja Prants,see sundis Stalinit rahulduma vähesemaga.Soome valitsus ei soovinud samuti edasi sõdida, sest kardsid ,et nende maa muudetakse suurriikide vaheliseks sõjatandriks.Algasid rahuläbirääkimised ning 1940.a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.Kuid säilitas iseseisvuse.
JÄTKUSÕDA :Kui Saksamaa ründas 1941.Nsavli ,jäi soome erapooletuks, kuid NSVL alustas siiski Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.juuni.1941 alustada NSVLI vastu sõda.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ja hõivas ka NSVLile kuulunud Karjala alad.Kui Punaarmee 1944.pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.1944.sõlmiti Soome ja NSVLi vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping. Soomlased leppisid taas sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSVLile,kuid ka seekord säilitas Soome iseseisvuse.