Ühiskonnas peituva viha põhjused “Sa oled loll!” karjub üks laps teisele koolikoridoris. “Sina oled lollim!” karjub teine vastu. Miks see laps lihtsalt ei teinud välja ja edasi kõndinud? Me tihti samuti karjume teisele inimesele vastu ja oleme kurjad ta peale. Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi halvasti ja juba on tihti samal päeval juba selle esimese poliitiku vastus ja arvamus miks toda teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et an...
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või nei...
Perestroika sotsialismi lagunemise peamine tõuge Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad kasutasid kõiki võimalusi ära, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Perestroika püüd majandust päästa ...
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene on siin maailmas kokku puutunud vihaga. Seda viha põhjustavad erinevad kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja in...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt l...
Ebavõrdsus Eesti ühiskonnas- paratamatus või probleemidega Juba aastasadu on inimesed võidelnud ühiskonna ebavõrdsuse vastu. Enam võitlevad need, keda see takistab oma soovid ja unistuste täitmisel, ning vähem need, keda ühiskonna ebavõrdsus soosib. Eelistatud ei soovi ega taha oma eelisest loobuda ja üritavad jätkata vana traditsiooni. Isegi väikeses ühiskonnas nagu Eesti on võimalik näha ebavõrdsust igal nurgal, mis vajab lahendust. Kas see probleem on igaveseks juurdunud meie ühiskonda või saab seda lahendada? Isegi maailmalooja ja kõik võimas Jumal on soosinud ühte teisele. Vennad Kain ja Aabel olid senikaua võrdses seisus Jumala ees, kuni ta võttis vastu vaid Aabeli ohverduse ja jättis Kaini oma. Selle teoga näitas ta ebavõrdsust Kaini vastu. Ühe venna kingi eelistamist teisele sünnitas viha ning kadedust, mis viis Kaini nii kaugele, et ta tappis oma lihase venna. Mõrva oleks olnud võimalik ära hoida, kui Jumal oleks käitunu...
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab...
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei ...
Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika ...
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Naiste rollid Vargamäel Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Tänapäeval pole rollid muutunud, kuid tingimused on muutunud leebemaks ja tihti peale teevad naised meeste töid ja vastupidi. Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba ...
Kas Eesti on heaoluriik ? Heaoluriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õiguseid. Otseselt ei sekku riik turumajandusse, kuid vähendab oma kodanike omavahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Rii...
Kas suudaksime vägivallata? Vägivald on meie ühiskonnas olnud alati suureks probleemiks. Praegusel ajal on selleks koolivägivald. Sageli võib olla see nii vaimne kui ka füüsiline. Tihti tahetakse teiste õpilaste silmis oma mainet tõsta, selleks kasutatakse ära endast nooremaid. Mõned valavad lihtsalt oma viha teiste peale välja, pekstes või sõimates väiksemaid. Vahest juhtub ka selliseid olukordi, kus väiksemad tulevad tüli norima, siis hiljem lähevad kaebavad vanematele või õpetaja(te)le. Eelmisel nädalal juhtus selline olukord, kus õpilane võttis kooli kaasa relva ja tulistas sellega. Minu teada pole sellist juhtumit varem toimunud. Probleem võib seisneda selles, et vanematel ei ole aega kodus oma lastega tegeleda. Asi võib seisneda ka õpetajates. Kui süüdistatakse õpilast, milles ta süüdi pole. Arvab, et talle on ülekohut tehtud ja keegi ei usu teda. Siis võibki asi nii kaugele minna, et ta tuleb järgmine kord kool...
3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA Rassismi ja võõraviha (ksenofoobia) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega. Harjutus 6 - OMADUSED JA SEOSED Aeg: 5 minutit. Vanus: 7.-9. klassi õpilased. Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema. Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend. Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b. Õpilastele: a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: A...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimuliku...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed...
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga pop...
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Orav...
,, Ainult hea toidab head, ainult kuri kasvatab kurja.'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõ...
Koolivägivald Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne te...
Sürrealism Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevama...
12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse...
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru k...
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliiti...
Mehed ja vägivald! Vägivalla küsimus on saanud keskseks osaks Euroopa poliitikas ja iga Euroopa inimese jaoks. Tavaliselt räägitakse meedias vägivallast seoses gangsterite, mõrvarite, narkomaanide, natside, vägistajate ja lihtsalt varastega. Väga harva räägitakse nendest kui meestest ja mitte kunagi ei mõelda neist maskuliinsuse mõiste raames, kuigi peaaegu alati on tegemist meestega. Üks tähtsamaid asju on, et me peame teadma, kuidas maskuliinsus luuakse. Sageli unustatakse eraelus esinev vägivald, kuna meedia ja avalikkuse tähelepanu on keskendunud avalikkuses ilmnevale vägivallale. Minu mõte on, et avalikkusele nähtava vägivalla juured on eraelus. Teisisõnu on just koduvägivald see, mis peaks meie tähelepanu köitma ja just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud. Keskendumine koduvägivallale võimaldab meil ka selgemalt sooperspektiivi esile tuua. Kuigi me teame, et ka naised kasutavad meeste ja last...
Õnn ei seisne mugavuses, õnn saadakse kannatamise hinnaga Arvan, et maailmas ei oleks inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Pahatihti loodetakse aga hea vedamise peale, et saada see õnn. Rodion Romanovis Raskolnikov, mees kes, elas väikses ja räämas ülemise korruse korteris Saint Peterburi agulitänavatel, soovis olla õnnelik, vähemalt oma alateadvuses ja mõtetes, kuid kõik muutus justkui aina hullemaks ja õnnest, polnud enam jälgegi. Ühel hetkel ta lihtsalt avastas, et oli jäänud elu hammasrataste vahele ja mitte kellegil polnud juskui aega tema muresi ja probleeme kuulata ja aidata neid lahendada. Oleks tal olnud keegi kellele oma muredest, raskustest ja soovidest rääkida, poleks ta oma tegudes ehk nii kaugele läinud. Ka tänapäeva kiires ühiskonnas, põõratakse liigset tähelepanu endale, oma edukusele või siis just vastupidi ebaedule, kuid unustatakse lähedased inimesed soo...
Mure on üle maa, üle põuase Maarjamaa. Ma olen kisendanud kinnise suuga. Viimaste aastakümnete statistika näitab, et märtsikuu näitajad ujuvad vastuvoolu aasta keskmise õhutemperatuuri tõusuga. Ma kardan, need pilved, mis teavas, need toovad vist lund. Mingi hirm ja tusk mind vaevab, jälle nägin ma koledat und. Langes lund, langes verist lund. Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhu...
Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut usku...
Väärtused ja tõekspidamised minu elus ja tööl Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul. Tõeliste väärtuste poole liikudes tunnen ennast enesekindlamalt, entusiastlikumalt ning ei kahtle oma otsustes. Väärtused juhivad palju minu käitumist ja motiveerivad minu eesmärkide püstitamist. Mis on väärtus? Juhtimine, mõjukus pürgida elus edasi, teha karjääri, saavutada ühiskonna ja ürituste eesmärgid. Asjatundlikkus: Soovin saada heaks spetsialistiks teatud alal, mille olen endale valinud. Veel soovin, et saaks oma ametis pädevaks, et oskan kõiki töid mis vaja efektiivselt. Tahan osata midagi väga hästi. Minu hinnatud positsioon: Saavutada kõrge maine, positsioon ühiskonnas ja oma enda ametis. Teiste aitamine: Soovin tegutseda teiste inimeste heaks, kuna soovin et ka teised tunneksid ennast võimalikult hästi, soovin aidata abivajajaid kuna neil on elu raske ja väikenegi abi on neile hea, sest nad tunnevad enna...
,,Kas maailm väsib vihkamast?" Inimkonna poolt aastatuhandete vältel üles tähendatud loomingus on ikka olnud kindel koht teostel, mille kirjeldamiseks on Thomas More'i eeskujul hakatud kasutama määratlust "utoopia". Utoopia tähistab ladinakeelse väljendina paika, mida pole olemas. Miks on siis inimestel nii suur soov luua kasvõi kujuteldav maailm, mis täieliku vastandina eristuks reaalsest ühiskonnast? Usutavasti on selle põhjuseks igapäevase ilmaelu püsiv seisund vaen ja viha. Sest miks muidu öeldakse, et inimkonna ajalugu on tegelikult sõdade ajalugu! Seetõttu unistavadki paljud inimesed utoopilisest maailmast, mis oleks ideaalne paik, kus puuduksid konfliktid ning mille tunnusjoonteks oleksid inimlikkus ja mõistvad tunded. Inglise kirjanik George Bernard Shaw on öelnud: `'Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad kui tema ise''. Tsiteeritud sententsist kumab tugevat ...
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
Religiooni osa kultuuris Inimkonna arenenumate tsivilisatsioonide algusaegadest saadik on suure tähtsusega olnud religioon.See on mõjutanud valitsemiskorda,igapäevaelu,kunsti,muusikat ja ka haridust.Praegugi on teada nende vanade jumalate nimed ja tegevusalad,mõningad religioonid eksisteerivad juba tuhandeid aastaid.Tänapäeva maailmas on aga religiooni osa märgatavalt kahanenud,kuigi see on elu oluline osa,pole sellel enam sellist mõju inimeste teadmistele.Eriti väike on religiooni tähtsus nüüdses Eestis. Läbi aegade on religiooni kasutatud selleks,et teisi inimesi alla suruda ja nende üle kindlamalt valitseda.Kuna varasemates religioonides oli mitmeid,lausa sadu jumalaid,oli palju võimalusi neid oma tegudega välja vihastada ja end sellega ära needa.Jõukamaid inimesi peeti jumalate poolt soosituteks ja neid hakati peagi samuti kummardama,nii tekkis valitsemiskord,kus vähesed valitsesid e...
Negatiivsed emotsioonid Laura Kukk 10A Emotsioonide kohta võime öelda, et need moodustavad inimese olemusest põhiosa. Igapäevases kõnepruugis mõistetakse selle all tundmuslikku hingeseisundit. Mõnikord, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb, võib muutuda aga hoopiski oma emotsioonide orjaks. Kuid tänu sellele, et ühiskonnas on isikul kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul. Kõige levinumatest võime nimetada aga näiteks armukadedus, viha, kurbus, agressiivsus, raev, pettumus, hirm, kahetsus, kannatamat...
Keele mitmetimõistetavus- kas pahatahtlik mainpulatsioon või paratamatus? Iga inimene sünnib siia maailma ilma ühegi sõnata. Kasvades ja arenedes õpib uus keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused. Erimeelsused just ellu suhtumise, selle mõistmise ja tõlgendamise osas. Teisitimõtlemisega avastati tänapäeval olemas olevad tehnika, teaduse ja füüsika alased teadmised ni...
See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle. Kui kõik teised kaotavad pea nin...
Seksuaaleetika 1. Laste saamine ja abort Seksuaaleetika käsitleb eetilisi küsimusi, mis on seotud seksuaalkäitumisega, näiteks armastuse, iha, ahistamise jms. Seksuaaleetika valdkond tegeleb suguelusse puutuva moraalsuse ning ebamoraalsuse põhjendamisega. Esimeseks probleemiks seksuaaleetikas oleks laste saamise ning abordiga seotud eetilistest probleemid nagu: kas naisel on täielik õigus oma kehale ning ta võib sellega teha, mida ise soovib; millised küsimused kerkivad seoses rasestumisvastaste vahendite kasutamisega. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse laste saamist riiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi. Nagu näiteks on hiinas ühe lapse poliitika. Neid peresid, kus on vaid üks laps hellitatakse n.ö. rohkem. Antud juhul pered ei pea tasuma maksu oma laste eest, nagu seda peavad tege...
Essee Kuidas koolis konfliktidega toime tulla Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad....
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema. .Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta pea...
Lapse vajaduste analüüs Lapse vajadute analüüsimiseks vaatlesin 4.klassis õppivat Juhanit. Analüüsimisel lähtusin A. Maslow püramiidist. Juhan on pärit linnast ja perest, kus peale tema kasvab ka õde. Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agres...
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimeste...
1. Muistne vabadusvõitlus algas, kuna üha rohkem hakkas Läänemerel liikuma kaubandus. Sakslased tahtsid kontrollida kaubandust itta. Ette käändeks oli usu levitamine paganate seas Läänemere idakaldal. Eestlased jäid alla, kuna neil olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti liiga palju naabrite abile. 2. Allajäämine ristisõjas polnud tegelikult üdini halb, kuna tänu kirikute ja mõisate tekkega arenes Eesti aladel haridus, tekkisid uued korralikud linnad ja arenes kaubandus ning sellega kaasnev. 3. Eesti alad jaotati kuueks pärast ristisõda: Lääne-Eesti jäi Saare-Lääne piiskopkonnale, Kesk- ja Edela Eesti alad kuulusid Saksa ordule, Ida- ja Kagu Eestit valitses Tartu piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks. 4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, mu...
Muusika keskajal. Hüüdlause:” Õnnis oled siis kui sa midagi ei tea…” Euroopas tähistatakse mõistega „keskaeg” pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad: Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik Gregooriuse koraal Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus Noodikirja teke Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid. suuline traditsioon, seetõttu vähe infot esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuset...
Normatiivid Normatiivid on inimesi ümbritsevad arusaamad, mis on suurema rahvahulga arvamusteks. Nad on mõisted ja olekud, mida üldsus on harjunud maailmapildis nii globaalselt kui ka lokaalselt nägema. Kas kedagi normatiivid mõjutavad? Inimene, kes elab ja mõtleb nagu suurem osa ta kaaslastest, ei pruugi aru saada normidest, sest need ühtivad tema enda mõtetega, kuid isikule, kelle mõttemaailm erineb üldsuse arvamustest, võivad normatiivid vägagi suurt mõju avaldada. Laps võib kasvada üles tavaliste probleemidega, mida kõik enamjaolt läbi elavad, kes paremini ning kes halvemini. Suure tõenäosusega tema unistused sobituvad telekast nähtud väljamõeldud eludega ning hirmud võivad sarnaneda raamatutest loetud tõestisündinud lugudega. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad lood korduma, ent mõtted jäävad samaks ning just need ideed sobivad üldsusele ja sellele lapsele, kes nende lugude keskel sirgub. Sam...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
AAFRIKA KUNST Koostanud: Silva K. 2009. a. Aafrika kunst on väga vana. On leitud keraamilist plastikat, mis on loodud e.m.a. Lääne-Aafrikas, mis on kõige enam levinud kunst meie mõistes. Ida-Aafrikas on visuaalse kunsti üks takistaja olnud islami usu levik. Aafrika kunsti euroopalikus mõttes hakati pidama kunstiks alles käesoleva sajandi alguses. Seda kunsti on vähe uuritud. Aafrika kunstist on saanud inspiratsiooni Giacometti, Max Ernst ja Picasso. Aafrika on rikas kunsti ja käsitöö traditsioonide poolest - puulõige, vask- ja nahkesemed. Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad ka skulptuuri, maali, keraamikat, tseremoniaalseid ja religioosseid kostüüme ja peakatteid. Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, mistõttu mängivad juveelid olulist rolli isiklike aksessuaaridena. Maskid on üksikasjalikult välja töötatud ning hoolega viimistletud ja Aafrika kultuuris vä...
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
annaabi.ee 
