Religiooni osa kultuuris (0)

Religiooni osa kultuuris
Inimkonna arenenumate tsivilisatsioonide algusaegadest saadik on suure tähtsusega olnud religioon .See on mõjutanud valitsemiskorda,igapäevaelu,kunsti,muusikat ja ka haridust.Praegugi on teada nende vanade jumalate nimed ja tegevusalad,mõningad religioonid eksisteerivad juba tuhandeid aastaid.Tänapäeva maailmas on aga religiooni osa märgatavalt kahanenud,kuigi see on elu oluline osa,pole sellel enam sellist mõju inimeste teadmistele .Eriti väike on religiooni tähtsus nüüdses Eestis.
Läbi aegade on religiooni kasutatud selleks,et teisi inimesi alla suruda ja nende üle kindlamalt valitseda.Kuna varasemates religioonides oli mitmeid,lausa sadu jumalaid,oli palju võimalusi neid oma tegudega välja vihastada ja end sellega ära needa.Jõukamaid inimesi peeti jumalate poolt soosituteks ja neid hakati peagi samuti kummardama,nii tekkis valitsemiskord,kus vähesed valitsesid enamuse üle.Usklikke inimesi oli lihtne misiganes töid tegema panna,tänu sellele piiramatule usule oma valitseja jumalikusesse on rajatud hiiglaslikke püramiide ja kogu ühiskonnale vajalikke niisutus -ja kuivenduskanaleid.Tänapäeval oleks selliste asjade tegemine peaaegu võimatu,kuna see nõuaks peale muude ressursside ka palju tööjõudu,kellele tuleks ka maksta.
Vananenud usundite jälgi on võimalik leida mitmetest kohtadest ,kuna nad on inspireerinud nii kunstnikke,muusikuid kui ka kirjanikke.Peale selle on veel säilinud veel mitmeidki vana aja maale,skulptuure ja hooneid ,mille järgi saame aimu sellest,kuidas suhtuti jumalatesse ja hauatagusesse ellu,milliseid jumalaid kummardati ja kuidas seda tehti.Ka keskajal on loodud mitmeid maale ja kirjandusteoseid,mis aitasid tolle aja inimestel näha ühiskondi,mis neile eelnesid.Nendes teostes said uue elu Vana-Kreeka Zeus ,Aphrodite, Hermes ja ka Vana- Rooma Veenus ja Mars .Jumala,tema poja Jeesuse ja teiste Piiblitegelaste elu puudutavaid maaale on tohutult igas suuremas kunstimuuseumis või kirikus, mõningaid neist võib pidada oma aja meistriteosteks,nagu näiteks Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ või Michaelangelo loodud Sixtuse kabeli laemaaling .
Tänapäeva usunditest on üks enim kõneainet pakkunutest islam ,kuna see on üsnagi äärmuslik ja nõuab selle tavade järgijatelt,moslemitelt,üsna palju.Peale tiheda ja kohustusliku palvetamise ning palverännakute on igal inimesel ühiskonnas oma kindel roll ja kohus.Naiste ülesandeks on kanda ja kasvatada lapsi,neile on paljugi keelatud ja karistusedki kuritegude eest on naiste puhul karmimad.Mõlemale soole kehtib keeld tarbida alkoholi ja süüa sealiha .Kuigi need piirangud, käsud ja keelud on karmid ,usuvad moslemid oma jumalasse kindlalt ning ei lase oma usku kõigutada,see on aga tekitanud neile palju vaenlasi .Paljude arvates on see ka suurema osa terroristide religioon ja seetõttu halb.
Olgu tegu kristluse,budismi,satanismi või põlisrahvaste usuga,iga religiooni tavad on kellegi jaoks pühad ja nende üle ei tohiks nalja heita või neid naeruvääristada.Sellest hoolimata või just selle tõttu on tänapäeva ühiskonnas palju religioosset viha,mis on tingitud mitte niivõrd vastandlikest maailmavaadetest,vaid pigem teadmatusest: kardetakse ja seega ka põlatakse seda,mis on tundmatu ja võõras.Vähesed ateistid tunnevad huvi selle vastu,mis toimub templite või kirikute sees,kuna see ei puuduta neid.Kui aga puhkeb skandaal,mis kirikutegelastega seotud on,mõistetakse hukka kõik selle usu esindajad,olenemata sellest,kellel tegelik süü lasub.Näiteks võib tuua viimasel ajal sagedaseks muutunud teated katoliku kiriku preestritest,kes on süüdi laste seksuaalses ahistamises.Selliste tegude vabanduseks ei ole võimalik midagi öelda,kuid teiste inimeste töö ei ole mitte hukka mõista teo sooritajaga seotud inimesi,vaid tegu ennast.Kiriku kui terviku vabanduseks võib olla vaid teadmatus.
Keskaegse inimese jaoks oli usk olulise tähtsusega,kirikus käidi tihti,religioon oli tihedalt seotud haridusega,kuna seda ei saanud omandata mujalt,kui kloostritest või kirikukoolidest.Paljud tänapäeval iseenesestmõistetavad tõed oleks tollal välja naerdud,kuna need polnud kooskõlas kristliku maailmavaatega,mis Euroopas peamine oli.Inimesed uskusid vaid seda,mis Piiblis kirjas,ka teadlaste töö ei tohtinud sellega vastuollu minna,vastasel juhul oleks oodanud neid süüdimõistmine ketserluses või mõningal juhul isegi riigivastases kuritöös.Hariduses pandi kõige enam rõhku palvete lugemisele,kirikulaulude laulmisele ja katekismusele.Nüüdsetele õppeainetele nagu maateadus või bioloogia ei pööratud tähelepanu,kuna need olid alles kujunemas ja nende põhitõed ei olnud veel kindlad.
Religioon on maailma ajaloo jooksul olnud meie,inimeste,üks peamistest mõjutajatest.Selle abil on leitud uusi maailmu,õpitud tundma vanu ja tänapäevani on püsinud mitmed usundid,mis kujundasid elu juba neil inimestel,kes ei teadnud veel midagi Maa tegelikust kujust või inimkeha osadest.Usk puudutab meid kõiki,pole võimalik arvata,milline oleks meie maailm ilma nende paljude uskumusteta.
Brita Palmiste
11.klass