Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad. Lastel arenevad maailmale kindlad vaated. Vanemaks saades nende vaated muutuvad tihti vaid radikaalsemaks. Kõik uus ja võõras on vale. Inimesed tavaliselt ei muutu vananedes sallivamaks, just vastupidi. Tolerants
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestl
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse. Saadab talle ar
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab. Armastust võime nimetada võlusõnaks, mis muudab inimesi, teeb nad elavamaks, kaunimaks ja õrnemaks. Elu saab uue mõtte ja uue väärtuse. Armastus ei ole inimeste jaoks ühesugune, sest igaüks tunneb ja näeb seda omamoodi ning kujutab isemoodi ette. Sõprust
Sõprusel põhinev armastus. Armastuse liigid, nagu ka inimesed, on erinevad. Leidub nii neid kelle jaoks on ainuõige kinnisideeline armastus ja neid, kes armastavad kohustustevabalt. Minu jaoks on armastuses oluline koht sõprusel. Ainus asi, mis neil vahet on sõprus on armastus aga ilma tiibadeta. Sõprusel põhinev armastus on muidugi ääretult hollywoodilik. Kliseena kõlavad filmid, kus mees ja naine, poiss ja tüdruk on mänginud samas liivakastis ning ühel päeval avastavad mõlemad, et sõprusest on kasvanud midagi enamat. Selline armastus on püsiv, kuid sel leiduvad nii oma head kui vead. Storgeliku armastuse head küljed on, et sa tunned inimest juba läbi ja lõhki, ei pea alustama nullist. Sellises suhtes otsitakse partnerit, kellega oleksid sarnased huvid ja maailmavaated. Kellega oleks hea niisama koos olla, et tunneks usaldus- ja turvatunnet ning kiindumust. Ilma sügava hoolimiseta ei ole armastus võimalik. Samuti on oluline fakt
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
,,Ma armastasin teid kord." Hamletis on mitmel korral tõstatatud küsimused, kas Hamlet armastab Opheliat või kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas. On palju tõestust, et Hamlet kunagi ei armatanud Opheliat, vaid ta lihtsalt kasutas teda ära. On ka hulgalt märke sellest, et Hamleti tunded Ophelia vastu on tõesed. Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti kirjad tagasi ilmub Hamlet Ophelia kambrisse, et rääkida temaga aga isa käsul tõukab Ophelia ta eemale ning teda enam jutule ei võta. Polonius arvas, et Hamleti
Armastus on pime Seda et armastus on pime, on kuulnud arvatavasti iga inimene. Ma usun, et iga keskeas olev mees või naine võib rääkida ka oma kogemustest selles valdkonnas. Kuid mida tähendab, et armastus on pime ? Mõne inimese jaoks võib see tähendada armumist kellessegi kellega tal on ebamugav või võimatu suhelda, armuda kellessegi olenemata tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab tuua selle, et ühe
Kõik kommentaarid