Kuidas koolis konfliktidega toim tulla (1)

Essee
Kuidas koolis konfliktidega toime tulla
Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna.
Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad. See võib meile põhjustada suurt stressi, mille tõttu nõrgeneb ka meie tervis.
Kuidas saavad konfliktid alguse – põhjuseid võib olla ja ongi mitmeid. Nii õpilast kui ka õpetajate vahel on üsna suur konfliktide tekitaja rivaalitsemine ja ka teineteisest mööda rääkimine, mis tundub ka kõige halvem ja kõige suuremat kahju tekitav tegur olevat. Õpilaste ja õpetajate vahel tekib palju erimeelsusi ja neid ei saagi vältida, kõigile ei saagi meeldida või kõik sinule. Sulle tegelikult võib õpetaja tegelikult ükskõik kui palju meeldida, kuid hetkel sa võid lihtsalt tunda, et tema mõte sulle ei meeldi ja nii te lähetegi sõnelema. Kes peaks meie probleeme lahendama , kui me ise ei taha nendega hästi toime tulla?
Igas koolis töötab ka psühholoog, kes on mõeldud kooli tugiisikuks, kes aitab sind su probleemidega, kellele võid oma saladusi usaldada. Koolispsühholoog peaks nagu kõikide probleemid ära lahendama, kõikide omavahelisi konflikte lahendama. Kuid konflikte ei saa lahendada keegi kõrvaltvaataja, kellel puudub otsene side antud probleemiga. Konflikti osapooled peavad ise omi probleeme lahendama, mitte laskma neid lahendada põhimõtteliselt täiesti suvalisel inimesel, kelle töö on küll inimesi aidata, aga see ei oleks parim lahendus.
Kuidas koolis toime tulla konfliktidega ilma selleks kasutada koolispsühholoogi abi? Paljuski tekivad konfliktid seetõttu, et inimesed on nii närvilised. Pidevalt on õhus igasugused pinged . Üks perearst ütles mu sõbrannale, kui see oleks tema teha, siis ta annaks igale õpilasele õppeaastas kaks korda ühe lisanädala puhkamiseks. Seda just pimedamatel aegadel , kui oleme niigi muserdatud ja kõik tundub nii ilmvõimatu. See oleks kindlasti üks abinõu väiksemate, tühisemate konfliktide lahendamiseks. Kui oleks selline võimalus, siis kindlasti oleks meie tervis paremas olukorras.
Kui mingi konflikt tekib, tuleb alati seda rahulikutl lahata, mõelda täpselt läbi, mida öelda ja kuidas käituda, kui oleks ise teise rollis. Suhtlemine on minu arvates kõige alus. Möödarääkimistest tekib niivõrd palju väiksemaid konflikte, selliseid konflikte ei teki ainult õpilaste vahel, tekib ka nii õpilase ja õpetaja kui ka õpetajate endi vahel. Probleemi põhjuseks ongi see, et ei vaevuta kõike rahulikult ära rääkima.
Tegelikult konfliktide lahendamisel ei olegi midagi keerulist, me ise mõtleme endale olukorrad palju keerulisemaks kui nad tegelikult on. Kunagi ei tuldagi selle peale, et kõige lahendus võibki olla lihtne rääkimine, mis ei tohiks meist kellelegi raskusi valmistada, ammugi mitte koolis, kus me iga päev praktiseerime rääkimist erinevate inimestega ja erinevates olukordades olles.