Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud. Tunnen mitmed inimesi, kellel on
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on aja möödudes suuresti muutunud
.............................................................................................14 3.1. Koolis käimise eesmärgid.............................................................................................14 3.2. Õppimise eesmärgid.....................................................................................................15 3.3. Sõprade olulisus...........................................................................................................16 3.4. Raha tähendus...............................................................................................................17 3.5. Kohustuslik sõjaväe teenistusse minek........................................................................19 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine.................................................................................20 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
(M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy) Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. (G. Orwell) Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. (Cato) · Elu on kui kastetilk , mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk , vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade
informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime
" (Plautus) · "Leia igas sammus teekonna lõpp." (Ralph Waldo Emerson) · "Ma ei pea võitma, aga ma pean olema püsiv. Ma ei pea saavutama edu, ega pean elama nii, et vääriksin valgust, mis mulle on antud." (Abraham Lincoln) · "Me oleme õppinud lendama nagu linnud, sukelduma nagu kalad; ometi oleme kaotanud võime vendadena koos elada." (Martin Luther King) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · "Milleks raha? Sa oled saavutanud edu, kui hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, millega tahad." (Bob Dylan) · "Millele sa vastu paned, paneb vastu sulle." (Carl Jung) · "Minu parim sõber on see, kes toob minus esile parima." (Henry Ford) · "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Mündid ei saja taevast alla, need tuleb teenida maa peal." (Margaret Thatcher)
http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese
" (Aristoteles) nagu kalad; ometi oleme kaotanud võime vendadena koos · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi elada." (Martin Luther King) ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) (Marcus Aurelius) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma · "Milleks raha? Sa oled saavutanud edu, kui hommikul vahepeatusteta." (Demokritos) tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja · "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid tegeled sellega, millega tahad." (Bob Dylan) istuvad sageli kõige parematel kohtadel." (Aristophanes) · "Millele sa vastu paned, paneb vastu sulle." (Carl Jung)
Kõik kommentaarid