Kõne teemal Koolivägivald (1)

Koolivägivald
Valisin tänase teema justnimelt sellepärast, et see on olnud aktuaalne aegade algusest peale. Jah, ka mina olen mõelnud, et miks küll räägitakse sellest nii palju ja kas me tõesti peame sellest koguaeg kuulma . Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud.
Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror , mida esmapilgul igaüks ei märka.
Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku vägivallaga ja see takistab omada kvaliteetset haridust, kuna vägivald põhjustab hirmu ja depressiooni. Enamasti on sellistel õpilastel raskusi eneseväljendusega, õppeedukus võib langeda äkki või järkjärgult. Kooli minnakse vastumeelselt või ei minda üldse, vaid hulgutakse mööda tänavaid lihtsalt ringi ehk tehakse nö. "aega parajaks".
Kes on ohver? Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks : uued õpilased, edukamad õpilased, teistest mahajäänud õpilased, teistsuguse välimuse, riietumise ja mõttelaadiga lapsed ja need, kes ei hakka vastu. Tegelikult ei ole kiusajale ju palju vaja. Kui ta tahab, leiab ta põhjuse ka pisiasjadest. Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu ei taga lapsele piisavalt aega ja tähelepanu. Laps on üksi oma mõtete ja muredega. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita, kuna ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda.
Kes on kiusaja ? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema sisse on kogunenud palju viha ja trotsi, mida ta leevendab kaasõpilase peal. Kui palju on olnud juhtumeid, kus kiusaja on kiusatav oma enda kodus. Sel juhul saavad probleemid alguse kodust ja perekonnast. Mõnel teisel juhul võib kiusaja olla lihtsalt väga madala enesehinnanguga . Ja kõige halvemal juhul on kiusajal lihtsalt igav.
Meeles tuleks pidada aga seda, et koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes koolides ei võeta seda tõsiselt enne, kui asi on üle igasuguste piiride läinud. Koolivägivalla alla kuulub ka vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad. Ja just vaikiv enamus saab vägivalla lõpetada. Nii kahju, kui see ka ei ole, on ka meie klass üks suur vaikiv enamus. Ma küll ei ole kindel, kui paljud seda märganud on, aga ka meie klassis on kiusamist ikka veel.
Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Näiteks 2006 aastal oli juhtum, kus õpetaja olevat jätnud koolipoisi käe akna vahele. Ajaleht kirjutab sellest nii : „Kolm nädalat tagasi palus Kaali põhikooli inglise keele õpetaja Tiia Koel tagapingis istuval Martinil aken kinni panna. Et poiss seda ei teinud, tuli õpetaja poisi selja taha ja lõi akna ootamatult kinni. Üle klassi kostis kiljatus, sest paraku oli Martin kätt aknalaual hoidnud ja see jäi küünarnuki kohalt akna vahele. Tulist valu tundev poiss haaras viha maandamiseks laualt õpiku ja virutas selle õpetaja poole, see tabas aga hoopis klassiõde. Segadusse sattunud poiss puhkes nutma ja tormas klassist välja.“ Juhtum äratas väga suurt tähelepanu ja seda uuriti põhjalikult.
Kuid ühes teises koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine . Kui õpetaja ei suuda ilma vägivallata õpetada, siis tuleks ta vallandada, sest sellised olukorrad süvendavad rängalt seda probleemi.
Minu meelest on aga õpetaja kohuseks koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele
arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks . Kui õpilane hakkab ennast tundma halvasti ja teiste poolt kiusatuna, võib sattuda tema tulevik ohtu. Tagajärgedeks võivadki olla vaimselt ebastabiilsed õpilased, kes tunnevad ennast kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe.
Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et koolivägivald lõppeks peavad õpilased austama teisi inimesi, oskama avaldada oma arvamust, teadma oma õigust teistest erineda ja saama tähelepanu võrdselt. Pidagem meeles üks väga tähtis ütlus : KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE!