Kas eestlane on olla uhke ja hää? (0)

Kas eestlane on olla uhke ja hää?
Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke ?
Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud , et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda , mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping , mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal 1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, kuna tänu Konstantin Pätsi allakirjutatud baaside lepingule, milles ei lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud. Tolleaegse presidendi tegudega on näha sarnasusi Andrus Kiviräha teosest „ Mees, kes teadis ussisõnu“, kus tegelane Pärtel kolis metsast külla ning lõpuks andis külainimestele rästikute pesa asukoha üles, et neid tappa. Neid sarnasusi võib seostada ühe ja sama asjaga – kodukoha üles andmine. Seega, rahvusluse puudumisel lakkab riik eksisteerimast.
Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi. Seetõttu on näha, et Eesti inimesed suudavad oma rahvuslust hoida ning samas ka respekteerida oma riigis elavaid venelasi . Kuid kui inimene on liialt oma kodumaa-armastuses kinni, siis võib tekkida immigrantide vastu süvendunud viha, rassism ja tahe likvideerida kõikide teiste rahvuste esindajaid oma emamaal. Vaadates Eestimaad , on näha, et paljudel eestlastel on kompromissitu viha venelaste vastu, kes pole tegelikult midagi teinud. Nad pole Eestimaad okupeerinud, mis ei tee neist veel kommuniste. Selle valearusaama tõttu on eestlased kippunud venelaste kõri kallale kogu selle aja, mil on Eesti Vabariik uuesti iseseisev olnud. Taoline sallimatus võib viia eestlased surma, kuna igasugune konflikt võib põhjustada vägivalda ja see omakorda surma. Selline viha vene inimeste vastu oli kõige elavam Nõukogude okupatsiooni ajal, kus eestlasi taheti maa alla tampida, kuid see ei õnnestunud. Taoline raev oli Sofi Oksaneni teose „Puhastus“ tegelasel Hansul, kes tegeles metsavendlusega, elas aastaid konkus, elas üle kõik need raskused, et surra eestlasena. Seega, liigne rahvuslus ei ole kasulik, vaid kahjulik, kuna see võib viia inimesi surma.
Eestlane olla ei ole kerge. Alati on Eestimaal probleeme, raskusi, vigasi ja muresi. Näiteks suurim probleem Eestis on hetkel liigne korruptsioon ning kapitalismi tõttu sage raha järgi muretsemine. Samuti on ka rahva eluviis liialt töine ning kiputakse oma laste, lähedaste ning sõprade-sõbrannadega liialt vähe aega veetma . See teeb Eesti rahva üksikuks. Kuid alati on võimalusi, et eestlane muudab end, saab paremaks ja teeb oma endisele , kiirele ja rapsivale eluviisile lõpu ja hakkab mõtlema teisiti. Hetkelised raskused saab ületada, kui sellele ise vastu astuda, leida omale mõttekaaslasi ja neid muresi lahendada. Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“ leidis Zara oma muredele lõpu, kui jõudis Aliide, oma vanatädi juurde, kes teda aitas ja tegi rõõmsamaks. Seega, eestlane on tulus olla siis, kui inimene käitub vastavalt, vastasel juhul satub kodumaa inimene otsatu ikke ohvriks.
Eestlane ei saa jääda eestlaseks, kui ta on liialt rahvuslik ehk teiste riigi inimeste vastane. Kui inimene on mõistlik, armastab oma kodumaad piisavalt, siis on eesti mehed ja naised eestlased. See on ühiskonnas suur probleem. Kui inimene käitub oma maarjamaal vastavalt, on ta enda elu ka tulusam. Kui mitte, on oodata elule kurba saatust. Eestlane on olla uhke ja hea kui inimesed on kodumaal piisavalt rahvuslikud, austavad ja teistega arvestavad.