Kas eestlane on olla uhke ja hää?
Eesti
riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles
jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid
inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla
on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke ?
Eesti
Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud , et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920
oli Vabadussõda , mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping , mille
alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema. Kõik need
üritused, mis sel ajal toimusid, baseerusid rahvuslusel. Eestlus tegi eesti mehi ja naisi tugevamaks ja enesekindlamaks. Kuid aastal
1939 lakkas Eesti riik olemast. Otsus võeti vastu kiirelt ja
läbimõtlematult. Seda otsust ei saaks nimetada rahvuslikuks, kuna
tänu Konstantin Pätsi allakirjutatud baaside lepingule, milles ei
lähtutud eesti rahva huvidest, oli Eesti Vabariik hukule määratud.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emmsiisii1
Õppematerjali autor
naa hukule määratud. Teatud mõttes on ka mõlema teose miljöö sarnane. ,,Rehepapis" toimub põhiline tegevus külas, kuid omavahel vastandatakse küla- ja mõisaelu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on selleks võrdluseks metsa- ja külaelu. ,,Rehepapis" ei ole niivõrd otsest võrdlust selle kohta, et üks on halb ja teine hea. Mõlemis elavad omamoodi inimesed, mõlemad eksisteerivad koos, kuigi üks ei ole teisega võrdne. Mõis on rikas ja uhke, samas kui küla on vaene ja ahne. Autor näitab mõlema tsivilisatsiooni häid ja halbu külgi, kritiseerib nii üht kui teist. ,,Ussisõnade" olustikus on selge kontrast metsa- ja külainimeste vahel. Esimesed on head ja targad, teised on esimeste meelest halvad ja rumalad. Irooniline on see, et hukule määratakse esimene ning inimesed külas võidavad selle n-ö võitluse. Tegelased on mõlemas teoses väga värvikad ja mitmekülgsed. Rehepapp on Kaval-Antsu taoline
Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning kördi söömine, kirikus käimine, munkade ja raudmeeste austamine. Raamatus on väga palju erinevaid suhete probleeme, mis kõik suuremal või vähemal määral puudutavad ka peategelast Leemetit. Leemet mees, kes on kõiges viimane. Viimane õige eestlane, viimane metsas sündinu, viimane mees, kes teab ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna. Leemet oli antud teoses ainuke selgelt ja iseseisvalt mõtlev tegelane, sest ta ei lasknud ennast teiste ideedel ning väärtustel pimestada Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks, olgugi et vahel jättis enda arvamuse ütlemata ta austab vanasi kombeid, kuid ei jookse ka uute ees. Ta on hooliv ja hea südamega, kindel ja teadmishimuline.
Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked. Peale mainitud eestikeelsete tekstide sisaldab vakuraamat andmeid XVI saj esimese veerandi majanduslike ja kiriklike olude kohta Kullamaal ja seoses sellega ka
iroonia, sünonüümide jadad – Russow demonstreerib nii oma kirjutamisannet. Kroonika trükiti Saksamaal, Rostockis. Kroonika on kirjutatud alamsaksa keeles. Kroonikale lisandus veel 2 trükki: omas ajas oli see bestseller – loeti palju nii Liivimaal kui Saksamaal. Russowi (1542– 1600) isiku müüdistumise puhul mängib rolli see, et tema elust on andmeid vähe, see vähenegi on vastuoluline ja hägune. Enim on elevust tekitanud Russowi rahvuslik kuuluvus: oli ta eestlane või sakslane? Paul Johannsen kirjutas Russowist kui eestlasest, püüdes tõestada, et Russow on Tallinna lähedalt Kurgla külast pärit voorimehe poeg. Lõplikku selgust päritolust pole siiani. Ta õppis Tallinna linnakoolis, kus näitas end andeka õppurina ja seejärel sõitis Saksamaale, kus sai kirikuõpetaja hariduse. Tallinnas seotud eelkõige Pühavaimu kirikuga ja olnud pikalt selle kiriku Eesti koguduse õpetaja. Pühavaimu kiriku juures oli ainsana Eesti kogudus, mujal polnud
sõdida et poleks enam sõda Euroopas, seepärast see liit kord loodi on "mädanenud ideoloogia". Selline mõtteviis ei ole maailmas muidugi midagi uut, ka tänapäevases maailmas mitte, kuid tavaliselt ei argumenteeri sellelt aluselt meie liitlased Euroopa Liidus, vaid naabrid Venemaa valitsuses ja seda kasutasid ka kaugemad naabrid Serbias, rõhudes "teravale ajaloolisele mälule" ja vajadusele vastu astuda oma saatusele. "...eestlane on loomult uhke, kuid ennasthävitav oma hirmud ja alanduse pöörame enamasti iseenda vastu. (...) Aga selge on, et Eestis ei lõppenud okupatsioon Eesti Vabariigi taastamisega. Okupatsiooni ületamine alles kestab. (...) Eesti on iseseisev riik vaid seetõttu, et me ei leppinud meile pealesurutud ajalookäsitusega."7 Rahvuse "loomus" ei ole tegelikult kuidagi midagi tõestatavat või isegi määratletavat, pigem leiab sellesarnast arutelu tõepoolest natsi-Saksamaal välja antud teostes
europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna
maaomanikule teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid