Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise Fourth level klorofülli ära varjavad. Fifth le Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetataksekromatofooorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Vetikad ei kuulu taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred,lehed). Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad,punavetikad ja pruunvetikad, aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsünabakterid). Elupaik
olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. Näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koloniaalseid. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal
Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur Vetikates toimub fotosüntees: a) kloroplastides b) silmtäpis c) lehtedes d) kromatofooris klorella erineb koppvetikast: a) kloroplastide puudumise poolest b) viburite puudumise poolest c) suuruse poolest d) rakutuuma puudumise poolest vetikad toituvad: a) orgaanilist ainet tootes b) orgaanilist ainet tarbides c) orgaanilisi aineid tootes d) päikese valgusest
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid
vajatakse rakuhingamiseks, tekib orgaaniline molekul glükolüüs Võrdlus: Glükolüüsi lagundamine (rakuhingamine) Fotosüntees Keemilised reaktsioonid Keemilised reaktsioonid Energia vabaneb Energia neeldub Lagunemine mitokondris Lagunemine kloroplastis Kõigis organismides Taimedes, vetikates Lähteaine glükolüüs, O2 CO2 ja H20 Saadus CO2, H2O Glükolüüs, O2, H2O
Kinoonid Kinoonid sisaldab gruppi 400st kollasest, punasest, pruunist ja mustast pigmendist, mis esinevad mikroorganismide erinevates osades, vetikates, samblikes, kõrgemates seentes ja taimedes ning isegi mõnedes putukates. Kinoone võib sünteesida väga erinevatest algmaterjalidest ja läbi erinevate biokeemiliste viiside. Bensokinoonid 1,4-bensokinooni struktuur esineb looduses sageli mono- ja polütsüklilise tuuma oksutatsiooni lõpp produktina. Olulised 1,4-bensokinooni esindajad on plastokinoonid ja ubikinookid. Paljud o-bensokinoonid ja p-bensokinoonid kujunevad toidus ensümaatilise pruunistus reaktsiooni tulemusena
oma õitseajal Paleo- ja Mesosoikumis. Vetikate iseloomulik värvus lubifossiilides ei säilu. Punavetikastest on Eestis säilinud ebamäärase kujuga mügarikke perekonnast Solenopora . Seda tüüpi vetikad tekkisid juba Hilis-Kambriumis. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõikides vetikates fotosüntees. Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil
autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes. 5.Milline tähtsus on süsinikul organismis ja kust see pärit on? 6. Milline seos on fotosünteesi ja glükoosi lagundamise vahel? (C- ringe) fotosünteesil varustatakse heterotroofseid rakke glükoosiga 7
Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid. Strooma - kloroplasti sisemus, kus toimuvad fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Fotosünteesi reaktsioonid toimuvad kahes etapis. Esimene etapp - valgusstaadium. - Vajab valgusenergiat - Reaktsioonid toimuvad tülakoidides
C20:3 Eikosatrieenhape 3 õlides 0,68% 3-arahhidoonhape ehk Leidub loomsetes rasvades, C20:4 eikosatetraeenhape 3 eriti palju näiteks karpides 0,96% Leidub palju rasvases kalas C20:5 Eikosapentaeenhape 3 ja ka vetikates 6,09% C22:3 Dokosatrieenhape 3 0,36% Väikestes kogustes leidub C24:0 Lignotserhape Küllastatud enamikus rasvades 0,49% Leidub suurtes kogustes Dokosaheksaeenhap külma vee kalades ja teatud
Nemad on tootnud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Enamik veekogude toiduahelaid algab just neist. Vetikate vajadus inimestele Vetikad sisaldavad paljusid vitamiine ja mineraale. Neis on rohkesti süsivesikuid, soolasid ja eriti C vitamiini. Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Vetikatel on ka suurepärased tervistavad omadused nad aitavad vältida vähi ja südamehaiguste tekkimist. Vetikates sisalduvat joodi on inimesel vaja kilpnäärme jaoks, et toota vastavat hormooni, mis ergutab meie närvisüsteemi, mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes, reguleerib seedimist ja aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Enimtuntud vetikad on rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad. 3. Vetikad toiduks Erinevates kohtades maailmas kasutatakse vetikaid ka toiduks. Näiteks kasutatakse vetikaid sushi valmistamiseks. Sushit katab
Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Vetikad paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. 5
Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5. Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). 6. Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas, toitained, vesi. 7. Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud, orgaanilised ühendid, hapnik. 8. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on vajalik, mille tulemusena valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH-d. Toimub tülakoidide membraanis. 9
42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57
valmistatakse Avitamiini. GMtaimed meditsiinis Taimed on võimelised sünteesima väga laia molekulide hulka ja seetõttu üritatakse geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber)
*tasapinnaline. 600 700 nm juures toimub klorofülli neeldumine; karotenoidid 400 - 500 nm. 5.Abipigmendid laiendavad veelgi neeldumisriba sellistel spektritel, kus klorofüllid ei neela. *Karotenoidid toimivad ka fotoprotektoritena, lõhustades fotoergastamisel tekkivaid reaktiivseid hapniku osakesi e. vabu radikaale. *Fükobiliinid e fükotsüanobiliinid vetikates. 6.Valgusraktsiooni ül: *toota energia kandjat ATP (ADP fosforrüülimine); *toota redutseerijat taandatud NADPH; *hapniku formeerimine. Pimereaktsiooni ül: CO2-st orgaaniliste ühendite süntees. 7. a) Mõlemat fotsosüsteemi vajavad taimed vetikad ja tsüanobakterid ehk O 2 produtseerivad organismid; b) Fotosüsteeme eristatakse lainepikkuse järgi P700 (FS I) ja P680 (FS II); c) FS I ja FS II üheaegsel
15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26
oksüdeerija). Veeltugevam hape on HClO4, kus Cl o.a. on VII (maksimaalne). · Soolad: kloorlubi (Ca(ClO)2) desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend, KClO3 kaaliumkloraat e. Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid).
ehk järgmisena määrdub nokk. Seega on suur tõenäosus, et osa naftat satub organismi, mis kahjustab elundeid ja organeid, tagajärjeks: alajahtumine, uppumine, õlimürgitus ja nälg. Kahjuks ei ole ka veeloomade saatus helgem. Naftareostus kahjustab hingamisteid, saastuvad nägemis- ja teised organid, mille tõttu loomad hukkuvad. Naftakile, mis neelab suure hulgal päikesekiirgusest, häirib tugevalt veealuseid protsesse ja organisme, mis vajavad oma eksistentsiks päikesekiirgust. Vetikates ei teki fotosünteesi, mille tulemusena hapniku tootmist ei toimu ning elustik hukkub. Kalade puhul, kelle jaoks on puhas vesi primaarse tähtsusega, võib esineda ka arenguhäireid. Mõned liigid võivad reostuse tõttu hoopiski välja surra. Naftareostust ei nimetata ilmaasjata õlikatkuks. Kui nii nimetatud epideemia on valla pääsenud, hukkuvad sajad, isegi tuhaneid vee-elanikud ning seda suhteliselt lühikese aja jooksul. See on kui nakkushaigus, mis kedagi ei säästa
mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest
Toituvad lagunevatest taime- ja loomajäänustest, oluliseks toiduks kaladele. Kaanid elavad mageveekogudes, nende keha on lame, harjasteta, keha mõlemas otsas on iminapp. Kaaniliike - hobukaan, ahaskaan, lamekaan, kalakaan. Apteegikaan toitub selgroogsete loomade (sh imetajate) verest. Veri koguneb mahukasse pugusse. Hulkharjasussid elavad meres - nende keha igal lülil on 1 paar nähtavaid harjaseid. Igal lülil on ka hingamiseks lõpused. Osa liike toitub mudas, vetikates, osa on rööveluviisiga. Võivad toituda ka kalamaimudest.
Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähtsuse ja taandaernevad (Inimesel on umbes 90 vestiigiumi)
C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. Joodisisaldus vetikates võib olla väga kõikuv (mõnedes liikides lausa toksilistes määrades) ning seetõttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele tähelepanu pöörata. Joodipuuduse vältimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks Põhjamaades on eelkõige kala, liha, munad ja piim. Kuigi läätsed, herned ja seened on olulisteks taimset päritolu seleeniallikateks, võib loomse päritolu toidugrupi elimineerimisel menüüst viia seleeni puudusele. Seleenisisaldus
Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. vesikupp varsakabi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste veeorganismide rühm. Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikaid leidub kõikides veekogudes. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegatiivselt.
· Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides. Ehitus Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Vetikad hangivad vett ja toiduaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt.
Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised
Sahhariididega ja aminohapetega seostumine vähendab aktiivsust. (glükoosi jääk on seotud külgahela –OH rühma või N9 külge, alaniin N9 külge). Seetõttu taimede töötlemisel kasutatakse sünteetilisi tsütokiniine (kinetiin, bensüülaminopuriin – BAP, difenüüluurea jt). tuntud on ~200 looduslikku ja sünteetilist tsütokiniinide toimega ühendit. Tsütokiniinid esinevad õistaimedes, sõnajalgtaimedes, sammaldes, vetikates, bakterites. Taimi nakatavad tsütokiniine produtseerivad bakterid põhjustavad taimedel näiteks „nõialuudade“(Corynebacterium fascians). Putukate poolt sekreteeritud tsütokiniinid tekitavad pahkasid. Peamiseks sünteesikohaks on juurte apikaalne meristeem, millest tsütokiniinid liiguvad pealmaaosadesse ksüleemivooluga. On andmeid, et tsütokiniinide süntees vähesel määral toimub ka võrsetes ja liikumine ka floeemivoolus. On leitud, et juurte
Fotosüntees- protsess, mille käigus CO2 muudetakse org. ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. Lisasaadusena eraldub hapnik. Kloroplast- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees Klorofüll- roheline pigment, mis võimaldab valgusest energiat saada ja mida leidub pea kõigis taimedes, vetikates, tsüanobakterites, lehtedes, vartes, okastes Tsüanobakterid- laialt levinud fotosünteesivad bakterid Tülakoidid- membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid Graan- tülakoidide kogum kloroplastis Strooma- kloroplasti sisemus, kus toimuvad FS-i pimedusstaadiumi reaktsioonid 21
Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad. Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta ülesandeks on kaitseda rakku välismõjude eest, anda taimerakule kuju ja tugevus, tagada taime püstine asend. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Vakuoolides on taimeraku varuained. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Plastiidid on ainult taimedes ja vetikates. Plastiidid on kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse vajalikke aineid. Plastiidid annavad taimedele värvi. On olemas erinevaid plastiide: 1) Kromoplastid - sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente. 2) Leukoplastid - ilma värvaineta plastiidid. Nende ülesanne on säilitada varuaineid. 3) Kloroplastid - seal asub roheline värvaine klorofüll. Selle pigmendi abil kasutab
pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse (koloniaalsed). Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti
Kitiin ja mükopolüsahhariidid loomades. 2) Assimileeruv varuaine Tärklis, dekstriinid ja inuliin taimedes. Glükogeen loomades. 3) Vettsiduvad ained Agar, pektiin ja alginaat taimedes. Mükopolüsahariidid loomades (polüsahhariid-valk kompleksid, mille bioaktiivseks ühikuks on beeta-D-glükaanid. Nt. kaeras, odras, bakterites, pärmides, vetikates ja seentes rakuseinamaterjalina) Isoleeritud polüsahhariidide kasutamine: 1) Paksendajad või geeli-moodustavad ained (tärklis, alginaat, pektiin, guaraan kummi) 2) Stabiliseerijad emulsoonidele ja disperisoonidele 3) Kilesid moodustavad ja katvad ained (saab kaitsta tundlikke toiduaineid ebasoovitavate muutuste eest) 4) Inertsed täiteained suurendamaks seedimatu ballastaine huka toiduaines Polüsahhariidide funktsioonid (baseerumisega erinevatel omadustel):
imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. 8 Joodisisaldus vetikates võib olla väga kõikuv (mõnedes liikides lausa toksilistes määrades) ning seetõttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele tähelepanu pöörata. Joodipuuduse vältimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks Põhjamaades on eelkõige kala, liha, munad ja piim. Kuigi läätsed, herned ja seened on olulisteks taimset päritolu seleeniallikateks, võib loomse päritolu toidugrupi elimineerimisel menüüst viia seleeni puudusele
inuliin (korvõielistes) 1 suur keskvakuool Mitmed väiksed Mitmed väiksed lipiidi Vakuoolid (vesilahuspõhine) lipiidi vakuoolid vakuoolid Plastiidid Esinevad (4 tüüpi) Puuduvad Puuduvad Tsükliline alkohol Fütosterool Ergosterool Kolesterool membraanides Pole (vetikates Osades on, osades Tsentrioolid Esinevad esineb) pole Väga palju erinevaid Põhipigment Klorofüllid Melaniin pigmente Talitluslikult
Cl2 rohekaskollane mürgine gaas Br2 punakaspruun mürgine vedelik I2 mustjas metalse läikega mürgine tahke aine. I2 sublimeerurumisel tekib lilla joodi aur. Mittepolaarsete ainetena vees lahustuvad halvasti. Halogeeniuhendite leidumine looduses. Ainult ühenditena ( kuna väga aktiivsed). F- sulapaona CaF2 koos fosforiidiga Cl- merevees ja ka lademetena NaCl, KCl. Br- vähesel määral merevees(300 vähem kui Cl-) I- haruldane võrreldes teiste halogeniididega, leidub vetikates. Biotoime: Kuni 1 mg F- liitris vees aitab vältida kaariese teket, rohkem kui 1 mg F- liitris vees aga tekitab fluoroosi. Suuremas koguses aga põhjustab mälukaotust ja ükskõiksust ohu suhtes. NaCl (200g inimorganismis) hoiab osmootset rõhku. 2-5g NaCl päevas normaalne (300g korraga-tapab). Struuma vältimiseks lisatakse NaI keedusoolale. NaBr kasutatakse meditsiinis rahustina. Halogeenide saamine. F2 ja Cl2 saadakse põhiliselt(NaF,NaCl) elektrolüüsil:
insuliin) ... Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks 17. Mitokondrid, nende ehitus ja ülesanded. Rakuhingamine, ATP süntees. Tsitraaditsükkel. Endosümbioosi teooria. Mitokondrid- raku energiat tootvad organellid. mis on ümbritsetud kahe membraaniga. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP) ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. 18. Tsütoskelett, erinevad tüübid, nende koostis, ehitus, ülesanded. Tsütoskelett- rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine. Lisaks moodustab tsütoskelett rakujätkeid, osaleb raku migratsioonis, signaaliülekandes ning ainete transpordis.
hapnikusisaldust. Kuid Põhjamere hapnikurikka vee piiratud sissevoolu korral võib süvikuvete pikaajaline seiskumine põhjustada põhjalähedaste veekihtide hapnikusisalduse niivõrd tunduvat vähenemist, et seal muutub võimatuks põhjaloomade ja kalade elu. TOITESOOLADE JAOTUMINE LÄÄNEMERES Elusolendite rohkus meres on tihedalt seotud orgaaniliste ainete sünteesiga rohelistes taimedes, esmajoones mikroskoopilistes vees hõljuvates vetikates. Päikeseenergia kaasabil taimedes sünteesitud orgaanilised ained moodustavad kõigi meres elevate loomade ja bakterite energiaallika. Vetikate arenemine sõltub toitesoolade, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendite hulgast valgustatud veekihtides. Neid toitesooli nim. Biogeenseteks aineteks. Biogeensete ainete allikas Läänemeres on: 1. Jõgedest sissevoolav vesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid ning orgaanilisi ühendeid. 2
Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid ja vesi (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka tsüanobakterites. Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Klassifitseerimine ehk taksonoomia on organismide ühendamine rühmadesse ühiste tunnuste alusel. RIIK ALAMRIIK HÕIMKOND KLASS SELTS SUGUKOND PEREKOND - LIIK
Osad rakud tegelevad lämmastiku sidumisega ja ei fotosünteesi, teised rakud siis fotosünteesivad. Spoorid arenevad väljas, vahel ka 1 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates, käsnades). (Vees on kasvu piirajateks fosfor ja lämmastik, sinivetikad saavad vohada seepärast, et kasutavad õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed
5) Vaguviburvetiktaimed (umbes 4000 liiki, suurimaid vetikate hõimkondi, soojades meredes fütoplanktonina, mõned toodavad ohtlikke toksiine, meioosi pole, tüüpiline mitoos puudub, dna meenutab natuke baktereid). ALAMRIIK ESIVIBURLASED (plastiid punavetikast) 6) Ränivetiktaimed (umbes 10 000 liiki, üherakulised, ühinevad kolooniateks, soolases ja magevees, pinnasel, puudel, põhjamudas massiliselt, pruunikad, elutsükkel möödub diploidses faasis, surnud vetikates kivimite lademed millest tehakse dünamiiti, heli- ja soojusisolatsiooni). 7) Pruunvetiktaimed (umbes 900 liiki, levinud kõikjal meredes, põhiliselt madalvees, bentose oluline koostisosa, värvus oliivirohelisest pruunini, rakud ühe tuumaga, eluiga mitme aastani, vegetatiivne paljunemine talluse tükkidega, sugutu zoospooridega, suguline iso-, hetero- või oogaamiaga, üha suurenev tähtsus sööda-, toidu- ja ravimtaimedena ning tehnilise toorainena). 8) Koldvetikad ~1000 liiki
süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. 17 3. Millistes rakustruktuurides karotenoidid paiknevad ja milline on nende roll taimerakkudes? Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. 4. Selgitage spektrofotorimeetri tööpõhimõtet. Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus).
klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). b. Fotosüntees CO2+2H2O+valgus (CH2O)+H2O+O2 c. Milleks?
süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Reaktsioone, mis on seatud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja taandamisega seotut pimereaktsioonideks. Fotosünteesi võib vaieldamatult pidada kõige tähtsamaks biokeemilise aineringe lüliks, kuna kõik organismid sõltuvad selle käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud.
adeniin ja guaniin nii RNA kui DNA struktuuris Pürimidiinid: ühe tsükliga ühendid, tsütosiin nii RNA kui DNA; tümiin DNA ja uratsüül RNA koosseisus. Nukleotiidid ühinevad pikkadeks polünukleotiidideks (DNA ja RNA ahelad). Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. ATPd sünteesitakse rakuhingamisel (max 38 molekuli ATPd) või fotosünteesi käigus. 1 mooli ATP lagunemisel (reageerib veega, sidemed katkevad) vabaneb 30,5 kJ energiat. GTP ehk guanosiin-5'-trifosfaat, koosneb
Tai massaaž aktiveerib vereringet, lümfisüsteemi, vähendab lihaspingeid, suurendab liigeste liikuvust ning parandab kehatunnetust. Thalasso / thalassoteraapia - Ajatu tervistedendava tehnika thalassoteraapia nimi tuleb kreekakeelsest sõnast thalassos, mis tähendab merd, ent viitab ka mitmetele merevett hõlmavatele protseduuridele nagu merevee ja vetikate kasutamine keha ja naha niisutamise ning turgutamise heaks ning ainevahetuse kiirendamiseks. Meri on merevees, soolas, mudas, vetikates ja teistes mereandides sisalduva ravijõu ja elustava energia allikas. Thalassoteraapia ongi kogum mitmesugustest erinevatest protseduuridest nagu mudavann, veealune dušiteraapia, veemassaaž, aroomiteraapia, mitmesugused merevetikate ja mudade mähised. Toimimisviisid võivad sõltuvalt spaast või ilusalongist varieeruda. Tervisekapsel - Läbi erinevate ravivõimaluste, mida kohandatakse iga inimese individuaalseid
Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10..400 nm Nimetage mõni UV kiirgust absorbeeriv ühend taimedes. Krüptokroom, antotsüaniin 6. Kirjeldage fükobiliproteiinide koostist, neeldumisspektrit ja millistes organismides esinevad. Fükobiliin on kromofoor, mis sisaldab tetrapürrooli ja sarnaneb sapipigmendile bilirubiin. Neelavad kollast, oranzi, punast ja rohelist valgust. Veeslahustuvad antennpigmendid; tsüanobakterites ja vetikates. 7. Milline struktuur tagab klorofülli molekulis nähtava valguse footonite neeldumise? Mis toimub klorofülli molekulis footoni neeldumisel? Nähtava valguse footonite neeldumise klorofülli molekulis tagab pikkade konjugeeritud ahelate olemasolu (resonantsahelad). Footoni neeldudes ergastub pii-elektron konjugeeritud ahelate ketis. Kui klorofüll neelab footoni, siis kantakse footoni energia klorofülli molekulile. Selle energia arvelt tõstetakse klorofülli elektron ergastusnivoole
*Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud Keerukas siseehitus ja keemiline koostis (süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped biomolekulid) Ainevahetus - Glükoosi vahetus RAKUHINGAMINE (O2 reageerimine) vabaneb energia - Fotosüntees (rohelistes taimedes, vetikates, tsüanobakterites) glükoosi teke! - Seedimine Paljunemine (suguline ja mittesuguline (vegetatiivne, eoseline)) Homoöstaas stabiilne sisekeskkond - Kindel pH erinevates rakkudes - Kehatemperatuur (püsisoojased (imetajad, linnud) ja kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub keskkonnast, kõik ülejäänud loomad)) Kasv (mõõtmete suurenemine) ja arenemine (kvaliteedi muutus)
nukleotiidide ja teiste ainete sünteesimiseks. ATP Adenosiintrifosfaat Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigirakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. ATP koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest lineaarselt seotud fosfaadijäägist, mis on omavahel ühendatud fosfoanhüdriidsidemetega. *Membraan on fosfolipiidne kaksikkiht *Steroidid- iseloomustab see, et kuuluvad lipiidide klassi Kolesterool- +aldosteroon, +kortisool +naissuguhormoonid Testosteroon Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud:
(avaldis vastavalt Beer'i seadusele)? 10. Mis on kromatogramm ja millist informatsiooni see annab uuritava segu koostise kohta? 57 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes foto- sünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoon-
annaabi.ee 
