AINE-JA ENERGIA

Q: Missuguste protsesside käigus ATP tekib?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Mis on fotosüntees?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Mis tekib fotosünteesi käigus?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Kui palju tekib ATP-d?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Missugusel glükoosi lõhustumise etapil eraldub CO 2?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Q: Kui palju tekib kokku ATP-d kui lõhustub 1 molekul glükoosi?

Vastus leiad õppematerjalist: AINE-JA ENERGIA

Jürissaar, Maria

AINE-JA ENERGIA (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Missuguste protsesside käigus ATP tekib?
Mis on fotosüntees?
Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja?
Mis tekib fotosünteesi käigus?
Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis?
Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis?
Kui palju tekib ATP-d?
Missugusel glükoosi lõhustumise etapil eraldub CO 2?
Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks?
Kui palju tekib kokku ATP-d kui lõhustub 1 molekul glükoosi?
Mis on käärimine?
Kus ja millal toimub piimhappekäärimine?
Kus ja millal toimub etanoolkäärimine?

AINE – JA ENERGIAVAHETUS

Iseloomusta autotroofe ja heterotroofe, võrdle neid, too näiteid. – Autotroofid: organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest (teevad ise endale toitu) Näiteks taimed. Energia tuleb valgusest > taimed, vetikad , bakterid . Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid . Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid.

Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained . – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb).

ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja.

Mis on fotosüntees ? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks , eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat .

Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites).

Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas , toitained, vesi.

Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud , orgaanilised ühendid, hapnik.

Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on vajalik, mille tulemusena valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH -d. Toimub tülakoidide membraanis.

Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis? – Valgus pole vajalik ja selle käigus süsinikdioksiidist toodetakse glükoosi. Toimub kloroplastide stroomas.

Fotosünteesi roll looduses (3) – 1) Selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks, lisaks saab neilt puitu ja puuvilla . 2) võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks. 3) kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. 4) selle käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku.

Fotosünteesi summaarne võrrand. – 6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2

Glükoosi lõhustumise etapid, mis erinevatel etappidel toimub, kui palju tekib ATP-d? –
Glükoos : raku vedelas sisekeskkonnas ehk tsütoplasmas. Laguneb glükoos. Tekib püroviinamarihape , 2NADH, 2H+. Hapniku ei vaja. Rakust eraldub vesi. ATP 2 molekuli.
Tsitraaditsükkel: mitokondris . Laguneb glükoos, püroviinamarihape. Tekib H+ (vesinikioonid), süsihappegaas, NADH (vesinikutransport). Hapniku ei vaja. Rakust eraldub CO2. ATP 2 molekuli.
Hingamisahel : mitokondri sisemembraanide sopistustes. Laguneb NADH, tekib H2O, NAD. Vajab hapnikku. Rakust eraldub vesi. ATP 34 molekuli.

Missugusel glükoosi lõhustumise etapil eraldub CO2? – Tsütraadtsükklis.

Missugusel etapil kasutatakse O2 ja miks? – Hingamisahelas.

Glükoosi lõhustumise summaarne võrrand? – C6H12O6 + O2 > 6CO2 + 6H2O + 38ATP

Kui palju tekib kokku ATP-d, kui lõhustub 1 molekul glükoosi? – Maximum 38.

Mis on käärimine ? – anaeroobne glükolüüs , glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks.

Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape .

Kus ja millal toimub etanoolkäärimine ? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.

Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist? – Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õlle valmistamisel, ka taina kergitamiseks. Piimhappekäärimist rakendatakse jogurti valmistamisel, ka hapukurkide ja hapukapsa valmistamisel.
OKSÜDEERUMINE – elektronide arv väheneb, sidemed lõhutakse, energia vabaneb.
REDUTSEERUMINE – elektronide arv suureneb, moodustuvad uued sidemed, energia salvestub.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

1. Iseloomusta autotroofe ja heterotroofe, võrdle neid, too näiteid. – Autotroofid: organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest (teevad ise endale toitu) Näiteks taimed. Energia tuleb valgusest > taimed, vetikad, bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid. Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid.
2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb).
3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja.
4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat.
Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku

fotosüntees bakterid etanool molekul käärimine lõhustumise anaeroobne süsinikdioksiid summaarne võrrand

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste  Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest  Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest  Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid  Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20

Bioloogia

docx

ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS

2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. 11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.

Bioloogia

doc

Aine- ja energiavahetus

Toimub Calvini tsükli käigus. 12. Fotosünteesi üldvõrrand: 6CO2+6H2OC6H12O6+6O2 13. Fotosüntees on maailma kõige tähtsam protsess, sest selle käigus eraldub O2 ja organismid saavad hingata. 1. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.(inimene ja suurem osa organismidest) Metabolism on organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.(Toiduga saadavad org. Ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks) Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid(sellega saadakse organismile

Bioloogia

docx

BIO METABOLISM

se C muutmiseks org. üh.ks valgusen-- bakterid keem.en-- loomad, seened, bakterid ENERGIA VAHENDAJAKS ORGANISMIS ON ATP lk 12 RAKUHINGAMINE -- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesst ühenditesse (nt ATP) ja eraldub CO2 ja H2O e glükoosi lagundamine mitokondris en. tootmine makroergilisd ühendid-- väiksed, aga palju ent sisaldavad orgaanilised ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandajtena biokeemilistes reaktsioonides ATP adenosiintrofosfaat peamine rakkudes kasutatav en. salvestaja ja ülekandja energia vabaneb kui ATP laguneb (st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele) (nt kasutatakse ATP lagunemiseltekkivat energiat valkude sünteesimiseks ning molekulide transpordiks) 1he mooli ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 kJ ehk u 7,3 kcal energiat kui reaktsioon vajab lisaenergiat, kaasatakse lisaks ensüümile reaktsiooni ka ATP--

Bioloogia

doc

Aine-ja energiavahetus

Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus)

Bioloogia

docx

Energia, fotosüntees, glükoosi lagundmamine

Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja.

Bioloogia

doc

Aine ja energiavahetus küsimused ja mõisted

Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid

Bioloogia

docx

ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS

Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ainete lõhustamisel Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite vabanevat energiat. Põhiline energia muundumisel vabanevat keemiliste saadakse glükoosi oksüdatsioonil. sidemete energiat. Redoksreaktsioonid Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks. 2.Dissimilatsiooni ja assimilatsiooni võrdlus. D ja A seos. Dissimilatsioon (katabolism) Assimilatsioon (anabolism)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk