Hulkraksed vetikad (0)

Hulkraksed   vetikad
2010 Tallinn
Millised on vetikad?
Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja 
hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse 
talluseks ehk rakiseks.
Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud 
vetikad on nii väikesed, et palja 
silmaga pole nad nähtavad.
Leidub ka  suuremaid  –makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist 
võivad olla isegi nii suured,
 et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru .
Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnag Cli
a. ck 
 Kõ to e
ik  dit Master text styles
vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei 
Second level
●
ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on 
Third level
●
tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise 
Fourth level
●
klorofülli ära varjavad. 
Fifth level
Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetataksekromatofooorideks. 
Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. 
Vetikad ei kuulu taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud  organid  
ja koed (juured, varred,lehed).
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks 
vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad, punavetikad  ja pruunvetikad, 
aga ka varasem nimetus sinivetikad  (sinikud ehk tsünabakterid).
Elupaik
Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes  niisketes  paikades  kuival  maal. Veekogu 
pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad.
Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii  mage -, riim ja  merevees . Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk 
fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose  elustikku  või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee 
läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel 
kihtidel, puutüvedel ja  kividel .
Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel.
Paljunemine
Põhiliselt paljunevad vetikad eostega (need võivad olla viburitega või ilma) või
 suguliselt. Vegetatiivne paljunemine võib toimuda pooldumise, koloonia 
jagunemise või eriliste sigipungade abil.
Sugulisel paljunemisel ei pea  sugurakud  ilmtingimata väliselt erinema.
Kui palju on vetikaid?
Maailmas on neid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7 tuhat  
liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. 
Millised vetikad kasvavad Eestis?
Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam 
üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim 
pruunvetikas põisadru.Tavaline vetikas  puutüvedel ja vanadel kivimüüridel on 
üherakulinepleurokokk.
Pleurokokk.
Mis tähtsus on vetikatel?
Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab 
neist enamik toiduahelaid. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus 
keskkonda hapnikku. Nende poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri 
hapnikust. 
Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste 
organismidega . Näiteks  samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest. 
Mitmed suured pruun- ja punavetikad on tööstuses tooraineks . Mõnedest 
punavetikatest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, 
mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel. 
Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks.
 
Kasutatud kirjandus
http://bio.edu.ee/taimed/general/iselveti.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad

Document Outline

• Slide 1
• Millised on vetikad?
• Slide 3
• Slide 4
• Paljunemine
• Kui palju on vetikaid?
• Millised vetikad kasvavad Eestis?
• Mis tähtsus on vetikatel?
• Kasutatud kirjandus