Hulkraksed vetikad Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides.
niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis. 6 · Keermikvetika rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. 7 · Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. · Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. · Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. 8 · Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas:
Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt). Algloomad osalevad toiduahelates ja aineringes. Osa algloomi moodustavad settekivimeid. Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel mitmesuguseid haigusi. Vetikad kuuluvad protistide liiki, sest puuduvad juured, lehed ja varred. Nende keha nimetatakse Talluseks. Temas leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste, milles toimub fotosüntees. Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine.
Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad: · Majaseintel · Kuumaveeallikates · Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka. Sinivetikad elavad nii meredes kui ka mageveekogudes. Neid võib leida kuumaveeallikates ja arktilistel aladel. Sinivetikad moodustavad kolooniaid. Mõned sinivetikad põhjustavad soola ajal ,,vee õitsemist". Nad eritavad vette mürgiseid aineid. 7) Võrdle vetikaid ja sõnajalgtaimi
ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga. Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur
Protistid.Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist
oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas. Vee õitseng see on vetikate ajutine vohamine veekogus.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 9 lehte
12 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid