Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel. Sellega kaasnevad riskid (0)

1 Hindamata
Punktid
Geenitehnoloogia
Rakendamine taimedel ja loomadel, 
sellega kaasnevad  riskid
Marc van Montagu
Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise 
agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel.
Esimene GM­taim ­ umbrohutõrjet  taluv   tubakas  (1983a)
Esimene lubatud GM­põl ukultuur – pika säilivusajaga tomat 
(Ameerika Ühendriigid 1994a)
GM­põllukultuure jagatakse kolmeks
Образец текста
Второй уровень

Третий уровень

Четвертый уровень

Пятый уровень
GM­taimed põllumajanduses ja 
toiduainetööstuses
Herbitsi diresidentsed taimed
Suurim grupp kasvatatavatest GM­põllukultuuridest (63­72% GM­
põllukultuuride kasvupindadest)
Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite 
kasutamisel .
Neid on kaks tüüpi:
 a) glüfosaadi suhtes residentsed
    (sojauba, mais, suhkrusorgo,  raps , lutsern,  puuvill )
 b) glüfosinaadi suhtes residentsed
    (raps, puuvill, mais, suhkrupeet)
Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009
Kahjurikindlad taimed
(Bt­taimed)
Kahjurikindlad sordid on levikult teine GM­põl ukultuuride tüüp
(20% GM­põl ukultuuridest)
Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt 
mõjuvat valku e toksi ni(Bt­toksi ni)
Oli leiutatud sel eks, et asetada keemilisi insektitsi de
Näide: Cry1­grupi toksi nid on ohtlikud ainult liblikatele
           Cry3­grupi toksi nid aga mardikalistele
Mitme tunnusega taimed
Mitme tunnusega e li detud tunnustega GM­põl ukultuurid – see tähendab, 
et ühte taime on koondatud kaks või enam tunnust.
Praegu on kasutusel kahe ja kolme tunnusega GM­sordid, mis on 
ühekorraga ni   herbitsiidi ­ kui ka kahjurikindlad.
Haigusekindlad taimed
Viirusresistentne taim saadakse haigust põhjustava viiruse üksikute 
geenide viimisel, see muudab taime konkreetsele viirusnakkusele 
vähem tundlikuks või viirusekindlaks
Proovitud on ka seente ja bakteriaalsete  nakkuste  vastast kindlust 
saavutada, kuid praegu ühtegi sellist GM­taimesorti turul ei ole
Turustatakse maailmas vaid papaia, suvikõrvitsa ja maguskartuli 
viirusresistentseid GM­taimesorte
Образец текста
Второй уровень
Третий уровень
Четвертый уровень
Пятый уровень
Tavaline ja  kuldne  ri s
Tavaline ri s on valge, aga GM­
ri s on kol akat värvi.
Kol akat värvust põhjustab 
ri sitera endospermis 
sünteesitav  ­
β  karoteen , mil est 
inimese organismis 
valmistatakse A­vitami ni.
GM­taimed meditsiinis
Taimed on võimelised sünteesima väga laia molekulide hulka ja seetõttu üritatakse 
geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid
Võõrvalke on proovitud GM­taimedes toota väga mitmel viisil, näiteks:
* Taime lehtedes ja vartes – müürlook, tubakas, lutsern,  spinat , kartul
* Veetaimedes – väike  lemmel
* Seemnetes –  riis , sojauba, mais, tubakas
* Viljades – tomat,  vaarikas
Juurtes (juurviljades) – porgand
* Üherakulistes vetikates – Chlorella ja Chlamydomonas
Viirusvektorite abil – sel juhul nakatatakse taime GM­taimeviirusega ja viiruse 
paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku
GM­taimede kasutamise 
võimalikud riskid
v
GM­põl ukultuuri omadused  kanduvad  ristumise teel muundamata kultuuridele või 
nende looduslikele sugulastele
v
HR­residentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeli  kide  või 
mul a või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põl u ümber)
v
Kahjurid omandavad Bt­toksiinide suhtes resistentsuse
v
Kahjurikindlad kultuurid mõjutavad ka kasulikke putukaid ja teisi  selgrootuid
v
Uute al ergiate teke
v
Toksiin , mis on kahjulik putukatele, võib kujuneda toksiliseks inimeselegi
v
Antibiootikumi resistsentsusgeen võib kanduda üle patogeensetele bakteritele ning 
sel ega vähendada ravimite mõju
GM­loomad
GM­loomi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel vähemalt neljas 
valdkonnas:
* Haiguste  uurimisel  ja ravimite väljatöötamisel
* Ravimite ja biomolekulide tootmisel
* Ksenotransplantatsioonil (loomadelt pärit doonorkoe siirdamisel)
* Põllumajandusloomade aretusel
Esimene GM­loom –  transgeenne  hiir (1980)
Põllumajandus ja toiduainetööstus
GM­loomi turule ei ole lubatud kuid on turustamisloaga  kiirendatud  
kasvuga GM­ kalad
Põllumajandus loomade geneetilise muundamise katseid tehti 
Ameerikas, Austraalias, Uus­Meremaal ja  Jaapanis
Ideed olid sellised:
* Suurendada lihamassi
* Parandada  lammaste  villa kvaliteeti
* Muuta piima koostist  selliselt , et lihtsustuks juustu tootmine
* Suurendada looma end vastupanuvõimet haigustele
* Vähendada sea väljaheidetest tulenevat saastust
* Toota ämblikku siidikiudusid(valk, millest koosneb ämblikuvõrk) 
kitsepiimas
Transgeensete imetajate tegemiseks on 
kaks võimalust
Viljastatus munarakuga
Embrüonaalsete tüvirakkudega
Образец текста
Образец текста
Второй уровень
Второй уровень
Третий уровень
Третий уровень
Четвертый уровень
Четвертый уровень
Пятый уровень
Пятый уровень
GM­loomade kasutamise 
võimalikud riskid
v
Teoreetiline risk keskkonnale
v
GM­loomadest valmistatud toodetest tulenev võimalik risk 
inimese tervisele
v
GM­loomade levik  loodusesse . Konkurentsieelist omav 
geneetiline materjal võib häirida looduslikku tasakaalu
Aitäh tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Marc van Montagu
  • GM-põllukultuure jagatakse kolmeks
  • GM-taimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses
  • Herbitsiidiresidentsed taimed
  • Kahjurikindlad taimed (Bt-taimed)
  • Mitme tunnusega taimed
  • Haigusekindlad taimed
  • Tavaline ja kuldne riis
  • GM-taimed meditsiinis
  • Slide 11
  • GM-taimede kasutamise võimalikud riskid
  • Slide 13
  • GM-loomad
  • Slide 15
  • Põllumajandus ja toiduainetööstus
  • Transgeensete imetajate tegemiseks on kaks võimalust
  • GM-loomade kasutamise võimalikud riskid
  • Slide 19
  • Aitäh tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #1 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #2 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #3 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #4 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #5 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #6 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #7 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #8 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #9 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #10 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #11 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #12 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #13 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #14 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #15 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #16 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #17 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #18 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #19 Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel-Sellega kaasnevad riskid #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Uljana Kononova Õppematerjali autor
Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel meditsiinis, põllumajanduses, töösuses jne.

Sarnased õppematerjalid

GMO loomad ja taimed
22
pptx

GMO loomad ja taimed

kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Kuidas GMO-sid luuakse?  Bakterite abil  „DNA püssi“ abil  antibiootikumiresistentne markergeen   DNA osake – promootor. Kus kasvatatakse  GM põllukultuure kasvatatakse praegu 29 riigis kokku 160  miljonil hektaril ja sellega tegeleb 16.7 miljonit põllumeest.  2011. aastal suurenes GM põllukultuuride kasvatamine võrreldes 2010. aastaga 8% võrra.  Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra.  Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis.  Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid:  mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet,

Bioloogia
Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele
15
doc

Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele

Hugo Treffneri Gümnaasium GENEETILISELT MUUNDATUD RAPSI EHK TRANSGEENSE RAPSI KASVATAMISEGA SEOTUD RISKID LOODUSKESKKONNALE JA INIMESE TERVISELE Referaat Koostaja: Hilary Karu Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Mis on GM kultuurid?..................................................................

Bioloogia
Agrokliimavöötmed
1
pdf

Agrokliimavöötmed

AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda taime võib-olla saab, Lähispola

Kartograafia
Gmo
8
doc

Gmo

väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saadakse tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kus gmo-d kasvatatakse? Ajaloost Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow.

Bioloogia
Agrokliimavöötmed
3
doc

Agrokliimavöötmed

AGROKLIIMAVÖÖTMED TÜÜPILI LOOD VEGETA TEMPE TÜÜPILISED NE KLIIMAV USLIK SADEME TSIOONI MULDADE RATUU PÕLLUKULTU KLIIMAD ÖÖDE VÖÖN D S/T PERIOO VILJAKUS R S/T URID IAGRAM D D M Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ross õrbed külm

Geograafia
GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID
3
doc

GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID

Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Geneetilise muundamise areng Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983. aastal loodi esimene transgeenne taim ­ tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine ­ viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. Muundkultuuride laiem levik algas 1996. aastal seoses esimeste muundmaisi seemnepartiide turustamisega USA-s. Lähtuvalt geneetilise muundamise juures kasutatavast tehnoloogiast ja muundamise eesmärkidest, jagatakse GM kultuure kolme erinevasse generatsiooni.

Bioloogia
Taimekasvatus eksami küsimused
10
docx

Taimekasvatus eksami küsimused

Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3

Taimekasvatus
Geograafia - esmasektor
6
doc

Geograafia - esmasektor

osakaaluga Ida-ja Kagu-Aasias Siseveekogude püük: suurima toiteväärtusega, kõige lihtsam, varud ülepüügi tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun