10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kerly õ.
Õppematerjali autor
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks.
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots
Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke Bakterid, algloomad, pärmseened jm tunnuseid määravaid geene 2. Hulkraksed organismid Tuumas olevas tuumakeses toimub intensiivne rRNA süntees ja Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega ribosoomide moodustumine moodustavad koe Tuuma tähtsus:
10.Rikuvad toitu. Kaitsmine: Vaakum pakend, Külmutamine, Kuumutamine, Soolamine, Hapendamine, Äädika kasutamine, Säilitusained, Steriilimine. 8. ALGLOOMADE ISELOOMUSTUS, EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD Algloomad on elusorganismide riik. Enamik algloomi on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Samuti moodustavad nad kolooniaid. Enamiku algloomade keha katab väga õhuke elastne pelliikul. Selle kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Algloomad on toitumistüübilt sarnased enamasti loomadega. Algloomad on liikumisvõimelised ja nad liiguvad ringi viburitega, ripsmetega ja kehamoondega. Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes. Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane. Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine)
lagundajad. Bakterite elutegevus muudab mulla viljakamaks. Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. Kasutatakse toiduainetetööstuses piimhappebakterite abil valmistatakse nt. jogurtit hapupiima; äädikhappebakterite abil veiniäädikat Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. 4. Milline on alglooma ehitus? Algloomad on enamasti üherakulised loomad. Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga,
Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. 6) Kuidas veel jaotatakse rakke? · Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid