Veganlus, kas ekstreemsus või tervislik dieet? (0)

:
Veganlus , kas ekstreemsus või tervislik dieet?
Tervise maailmas on üha enam kasvav tervisetrend, mida nimetatakse veganluseks. Avatakse aina uusi söögikohti ja nõudlus on näiliselt suur. Teadlased, arstid ja keemikud vaidlevad siiani, kas ja kuidas selline elustiil meile mõjub ja millised võivad olla tagajärjed. Olgu siis need head või halvad.
Veganlus ehk veganism ehk täistaimetoitlus on eluviis, mille järgija välistab täielikult loomsete toiduainete tarbimise. Veganluse järgijat nimetatakse veganiks. Laiemalt võivad veganluse taga olla eetilised , usulised või filosoofilised arusaamad ning majanduslikust toimetulekust, keskkonna säästmise soovist, hetkemoest või tervislikkusest lähtuvad kaalutlused.
Mitmedki nimetatud aspektidest, näiteks taimetoidu kasu täiskasvanute tervisele, on põhjendatud ka meedikute silmis . Seda eriti heaoluühiskonnas, kus näeme pigem toidu ületarbimist, rämps - ja kiirtoidu armastust ning sellest tulenevaid hädasid nii inimesele endale, kui keskkonnale.
Veganlusega kaasnevad enamikel juhtudel ka tervislikud eluviisid . Veganite hulgas on vähe suitsetajaid, keedusoola ja alkoholi tarvitavad nad tagasihoidlikult.Taimetoidu puhul ei piisa, kui toidust kõrvaldada vaid loomset päritolu toidud. Taimetoitlus nõuab tunduvalt enam teadmisi, uusi toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa ja milliseid mitte.Veganlusel on omad eelised ja puudused.
Taimse toidu osakaalu oluline suurendamine menüüs tuleks kasuks suuremale osale täiskasvanutest. Selle vähene energiasisaldus ning rohketest kiudainetest saadav täiskõhutunne on kasulik rasvunutele ja ülekaalulistele, kes soovivad kaalust alla võtta.Taimetoidust on palju kasu kõrge vererõhu ning II tüübi diabeedi korral ning muude haiguste ennetamisel. Et toortaimetoit sisaldab rohkesti C- ja B-vitamiini, antioksüdante, vähendab see kasvajate tekkeriski.Inimese organism, aga eriti kasvava lapse oma, vajab normaalseks arenguks väga paljusid vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mis pärinevad ka loomsest toidust.
Taimse toidu vähene toiduenergia sunnib sööma suuremas koguses toitu. Vajaliku toiduenergia kättesaamisel on tõsiseid raskusi nii füüsilise töö tegijatel, kui ka suure energiavajadusega lapsel. Ohtlikumaks peetakse kauakestvat täistaimetoitlust, mille puhul lipiidid ( rasvad ) moodustavad alla 20% päevasest toiduenergiast ning loomse valgu allikad puuduvad täielikult.
Väga suureks taimetoidu miinuseks on asendamatute aminohapete puudus. Taimseid valkealternatiivina loomsetele on võimalik kätte saada kaunviljadest.Need on valdavalt seotud kiudainetega, samuti on taimsed valgud seedeensüümidele raskesti omastatavad. Lisaks võib toorete kaunviljade söömisega liialdamine nendes sisalduva lektiini tõttu põhjustada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust.
Probleeme on taimetoitlastel ka mineraalainete, eeskätt kaltsiumi, raua, joodi, seleeni ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted . Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks . Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased . Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia .
Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad ) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad , till, nõges , vaarikad, maasikad , pähklid). C- vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid . Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad , munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse taimetoitlastel, eriti veganitel, tarbida vetikaid. Joodisisaldus vetikates võib olla väga kõikuv (mõnedes liikides lausa toksilistes määrades) ning seetõttu tuleb vetikate tarbimisel joodisisaldusele tähelepanu pöörata. Joodipuuduse vältimiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola. Seleeniallikateks Põhjamaades on eelkõige kala, liha, munad ja piim. Kuigi läätsed, herned ja seened on olulisteks taimset päritolu seleeniallikateks, võib loomse päritolu toidugrupi elimineerimisel menüüst viia seleeni puudusele. Seleenisisaldus Põhjamaade pinnases on reeglina väike ja see tähendab ka väiksemat seleenisisaldust sellel pinnasel kasvatatud taimedes v.a. kui on kasutatud seleeniga rikastatud väetisi. Seleeniga rikastatakse ka söötasid, mistõttu piim ja munad on üldiselt head seleeniallikad. Tänapäeva läänedieet sisaldab liigselt liha, soola, küllastunud ja transrasvhappeid, suhkrut, valgest jahust tooteid, samal ajal aga vähe puu- ja köögivilja. Siiski täielik loomset päritolu toidust ja soolast loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni.Taimse päritoluga toit võib olla ka kiirtoidurestoranis söödud köögiviljaburger friikartulitega ja mahlajook, aga ka popkorn, kartulikrõpsud, küüslauguleivad ja ŝokolaadiküpsised. Tõelised taimetoitlased nii aga ei toitu, nad eelistavad pigem puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja idandeid.
Kui täiskasvanud inimesel on õigus ise otsustada, kuidas ta toitub, siis leian, et lapsed ei tohiks olla veganid. Kokkuvõttes võin öelda, et teadlik ja hästi planeeritud taimetoitlust võib lugeda tervislikuks dieediks, mis aitab ennetada mitmeid haigusi. Kui aga minna kaasa lihtsalt suurenenud tervisetrendiga ilma süvenemata ja eeltööta, ei pruugi tagajärjed olla eriti ilusad ja seda eeskätte laste tervisel. Põhjus, miks mõnikord taimetoitlusele üle minnes tekivad terviseprobleemid on see, kui tavapärasest, tihtipeale ühekülgsest menüüst, jäetakse välja loomsed toiduained, ilma neid millegagi asendamata ja millega kõiki aineid kindlasti asendada ei ole võimalik.
Kasutatud kirjandus :
http://maitsed.delfi.ee/persoon/arst-ja-toitumisspetsialist-mai-maser-veganlus-toitumismudelina-on-taiesti-pohjendamatu?id=77770282
http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/05/07/pikaaegne-veganlus-on-suur-terviserisk