Nõudlus ja pakkumine (1)

Nõudlus
Majandusteaduses tähistab sõna “nõudlus” toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures.
Siin on oluline teha vahet “soovil” ja “nõudlusel”. Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on “soov”, mitte nõudlus.
Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms).
Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse iga kindla hinna juures.
Toome näiteks jäätise nõudlustabeli keskmisel suvepäeval väikeses kaupluses.
Tabel 1
Jäätise nõudlustabel Simulaatori poes
Jäätise hind kroonides
Jäätise nõudlus tükkides
2.00
60
4.00
40
6.00
30
8.00
25
10.00
20
12.00
15
Kandes selle tabeli andmed graafikule, saame joonistada nõudluskõvera. Graafiku vertikaaltelg tähistab hinda (H) ja horisontaalteljele on märgitud kogus (K).
Nagu graafikult näha, liigub nõudluskõver alla paremale. Kõver peegeldab nõudlusseadust: madalate hindadega ostetakse rohkem kaupu, kõrgemate hindadega kaupade ostmine väheneb, kui muud tingimused ei muutu.
Näiteks odava hinna juures võib Karl otsustada osta sõbrapäevakaarte kõikidele oma parematele tuttavatele. Kui aga ilusate kaartide hind on kõrge, saadab ta sõbrapäevaõnnitlused vaid paarile parimale sõbrale. Sama kehtib ka printeri tahmakassettide kohta. Odava tahma puhul trükid välja kõik oma kodutööde mustandid, teed neile parandused paberil , kuna sealt on mugavam lugeda. Kui aga sinu printeri tahm on üpris kallis, korrigeerid teksti arvutis ja teed väljatrüki vaid õpetajale esitamiseks .
Miks siis liigub nõudluskõver vasakult paremale ehk miks ostavad tarbijad madala hinnaga rohkem ja kõrge hinnaga vähem kaupu? Sellele on mitu seletust.

Inimeste sissetulekud on piiratud. Kui hind on kallis, saab sama rahasumma eest osta vähem kaupu. Näiteks said enne hinnatõusu osta päevas ühe suure jäätise. Jäätise hinna tõustes ei jätku su taskurahast aga enam rohkem kui ühe suure jäätise jaoks nädalas.
 

On olemas asendustooted. Hinna tõustes lülituvad tarbijad teiste sama vajadust rahuldavate, aga odavamate toodetele ümber. Poest ostetud õnnitluskaarti on võimalik asendada SMS sõnumi või elektronposti teel saadetud kaardiga .
 

Toodangu tarbimise kasvades ei tajuta toodet enam nii kasulikuna kui alguses. Kui oled palava ilmaga kõrbes rändamas, oled esimese klaasi vee eest nõus maksma päris kõrget hinda. Kui oled joonud ära juba mitu klaasi, on janu kustutatud ja sinu valmisolek raha kulutada, on vähenenud.
Oluline on teha vahet nõudluse ja nõutava koguse vahel.
Nõutav kogus on see kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Kui me vaatame nõudluskõverat, siis see on üks konkreetne punkt sellel kõveral, millele vastab kindel hind. Näiteks on jäätise nõutav kogus 10- kroonise hinna puhul meie näites 20 jäätist, neljakroonise hinna juures aga nõutav kogus kahekordistub – tarbijad soovivad osta 40 jäätist (vt tabel 1).
Nõudlust iseloomustavad aga kõik punktid kogu kõveral.
Muutused nõudluses
Siiani on olnud juttu hinna mõjust nõutavate kaupade kogusele mingil konkreetsel ajahetkel. Aja möödudes võivad muutused maitses, moes, tehnoloogias jms põhjustada muutusi nõutavates kogustes iga hinna juures. Sellisel juhul saame rääkida nõudluse suurenemisest või vähenemisest
Enamik reklaamikampaaniaid on suunatud teatud toote nõudluse suurendamiseks igasuguse hinna juures. Näiteks on suurem huvi tervise ja hea füüsilise vormi vastu koos tootjate turunduskampaaniatega suurendanud kõrge kvaliteediga spordijalatsite nõudlust. Nõudluse kasv toob kaasa kõrgemad hinnad. Nõudluse langedes langevad ka hinnad.
Nõudlusgraafikul peegeldub see terve kõvera nihkumises paremale nõudluse suurenemise ja vasakule nõudluse vähenemise korral.
Tegurid, mis mõjutavad nõudluse muutumist, on järgmised.

Tarbijate sisetulek. Sissetuleku suurenedes nihkub nõudluskõer paremale ehk nõudlus suureneb Tarbijatel on kulutamiseks rohkem raha ja nad on iga hinna juures nõus rohkem ostma. Selline olukord on omane majandustõusudele, kus palgad on kõrgemad ja enamikel inimestel on tööd.
 

Teiste kaupade ja teenuste hinnad. Need mõjutavad nõudlust kahes suunas.
a) Kui suurenevad asenduskaupade hinnad ( kaubad , mis rahuldavad meie kaubaga analoogseid vajadusi), hakkavad tarbijad ostma rohkem meie kaupa; kui asenduskaupade hinnad langevad, hakatakse meie kaupa vähem ostma ja suundutakse konkureerivate toodete poole. Näiteks kui autode masinpesu hinnad langevad märgatavalt, ei pruugi enam inimesed sinu käsipesulat eelistada, kuigi sinu kvaliteet on isegi parem.
b) Kui suurenevad esmatarbekaupade hinnad, võib juhtuda, et inimesed kulutavad märkimisväärse osa oma rahast nendele ja muudeks kulutusteks ei jää enam eriti palju järele. Näiteks leiva-, piima- ja lihahindade järsul tõusul ei pruugi su perel enam raha jäätise jaoks jätkuda. Kui aga esmavajaduste rahuldamisest jääb rohkelt raha üle, võid seda vabamalt muudele asjadele kulutada.

Tarbijate ootused tulevaste sissetulekute ja hindade suhtes. Juhul, kui tarbijad eeldavad, et hinnad tõusevad, on nad valmis tarbima täna rohkem. Ilmekas näide on suhkru kokkuostmine enne Euroopa Liiduga ühinemist. Samuti ei pruugi tarbijat turul tooteid osta hommikul , kui arvavad , et enne turu sulgemist lasevad müüjad seal hinnad alla.
 

Tarbijate arv. Kui sinu autopesula lähedale ehitatakse uus elamukvartal, võid loota, et tarbijaid tuleb juurde iga pakutava hinna juures.
 

Tarbijate maitsed ja eelistused. Kui nokkmütsid lähevad moodi, suureneb nende nõudlus. Ostetakse rohkem iga hinnaga. Kui aga nad moest ära lähevad, ostetakse neid vähem iga hinnaga.
 
Vahe tegemisel on täthis teada, et nõutavat kogust mõjutab ainult hind. Graafikul toimub liikumine mööda nõudluskõverat. Nõudlust mõjutavad tegurid nihutavad aga tervet kõverat kas vasakule või paremale.
Vaatame ka paari joonist.
Vaadates katkendjooni esimesel joonisel on näha, et nõudluse kasvades (graafiku liikudes paremale) on tarbijad valmis a) tarbima sama hinna juures rohkem ja b) tarbima sama koguse juures kõrgema hinnaga.
Teisel joonisel on näha vastupidine efekt. Nõudluskõvera nihkumisel vasakule väheneb tarbimine igal hinnatasemel, samuti ei ole tarbijad nõus enam sama koguse eest endises ulatuses maksma.
Pakkumine
Sõna “pakkumine” viitab sellele, et midagi soovitakse müüa või kellelegi teisele anda.
Majandusteadlased ütlevad, et pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajahetkel müügiks anda iga hinna juures.
Ka siin tuleb eristada soovi ja võimet midagi toota ja müügiks anda. Näiteks võib sul olla hea idee ja ka soov hakata tootma erilisi elektriautosid, kuna aga sul ei ole raha ja oskusi tootmise alustamiseks, et saa seda pakkumiseks nimetada.
Pakkumisseadus ütleb, et kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis pakutakse kõrgema hinna juures rohkem kaupu või teenuseid kui madalama hinnaga.
Suurema kasumi teenimise lootuses suurendavad tootjad kõrgemate hindade puhul tootmist. Samuti astuvad hindade tõusuga turule vähem efektiivsed tootjad, kelle tootmiskulud on kõrgemad ning madalama hinnaga ei suudaks nad kasumit teenida. Hindade langedes kukuvad need tootjad turult välja.
Pakkumise graafiliseks kujundamiseks koostame jälle kõigepealt pakkumistabeli.
Jäätise hind kroonides
Pakutav kogus tükkides
2.00
0
4.00
20
6.00
30
8.00
40
10.00
50
12.00
60
Tabelist on nähe, et jäätisemüüjad soovivad anda müügiks erineva koguse jäätist iga hinna juures.
Nende andmete põhjal saame joonistada pakkumiskõvera, mis peegeldab pakkumisseadust: tootjad on nõus kõrge hinnaga müügiks andma rohkem tooteid kui madalama hinnaga.
Graafikult on näha, et hinna tõustes suureneb ka müügiks pakutavate jäätiste kogus. Kui 2- kroonist jäätist ei soovitud üldse müüja ehk pakkumine oli 0, siis 4 krooni eest oli müüja nõus turule tooma juba 20 jäätist.
Millega võib pakkumisseadust põhjendada?

Kõrgema müügihinna juures saavad tootjad suuremat kasumit ja on seetõttu huvitatud rohkem müüma.
 

Kõrgem hind võimaldab katta tootmismahu kasvamisega kaasnevad kõrgemad kulud. Näiteks võid jäätise müümisel soovida avada kaugemale teise müügikioski, aga sellega seoses suurenevad transpordikulud.
 
Pakkumise muutus
Vahel võib juhtuda, et mingit toodet hakatakse pakkuma rohkem iga hinna juures. See tähendab pakkumise suurenemist . Näiteks müüakse juunis lilli rohkem kui mais mistahes hinnaga. Samuti tuleb ette olukordi , kus mingi toote pakkumine väheneb üldiselt – teda on vähe müügil nii madala kui kõrge hinnaga. Pakkumiskõveral iseloomustab esimest olukorda – suurenenud pakkumist - kõvera liikumine paremale. Teisel kirjeldatud juhul (pakkumise vähenemise korral) nihkub kõver vasakule.
Pakkumist mõjutavad järgmised tegurid.

Tehnoloogia arengutase. Tehnoloogia edusammud on muutnud lauaarvutid taskukohaseks paljudele peredele . On muutunud terve arvutite pakkumistabel. Madalamad tootmiskulud tegid võimalikuks pakkumise kasvu ja madalamad hinnad. Paljud ettevõtted investeerivad uurimistöösse, et avastada viise, kuidas muuta tootmist efektiivsemaks, leida paremaid ja odavamaid materjale ja konstrueerida tõhusamaid tööriistu ja seadmeid. Kui tootmine on muutunud odavamaks, suudavad turule tulla ka need tootjad, kellel muidu tootmise alustamiseks raha ei ole. Müüjad hakkavad pakkuma müügiks rohkem iga võimaliku hinnaga. Samas kehtib ka vastupidine efekt. Kui tootmiskulud tõusevad (näiteks hakatakse kasutama keerukamat tehnoloogiat), võib pakkumine alaneda, kuna kõikidele tootjatele ei ole enam turul püsimine jõukohane.
 

Vajalike ressursside hinnad. Ressursside hindade tõus nihutab pakkumiskõverat vasakule ehk pakkumine väheneb. Ressursside odavnemine aga suurendab pakkumist ja seega nihkub pakkumiskõver paremale. Näiteks võib suhkru hinna tõus sundida mõndagi maiustuste tootjat tootmise lõpetama.
 

Tootjate ootused. Tootjad võivad näiteks viivitada turule tulekuga, oodates järgmisel kuul saabuvat hinnatõusu.
 

Tootjate arv. Kui turule tulevad uued ettevõtted, suureneb ka pakkumine.
 

Maksud ja riiklikud toetused. Maksukoormuse suurenemine vähendab tootjate soovi maksustatava valdkonna ettevõtlusega tegelda. Tootmise ja ka tarbimise piiramise sooviga ongi kehtestatud alkoholile ja tubakale täiendavad maksud.
 
Maksukoormuse vähenemine aga võib lisada uusi ettevõtjaid, kuna suureneb lootus kasvavatele sissetulekutele. Samuti võib riik tootmist aktiviseerida toetustega. Kui riik näiteks soovib põllumajandustootmist suurendada, võib ta põllumeestele anda toetust.
Tuleta veelkord meelde, et pakutavat kogust mõjutab ainult hind – graafikul toimub liikumine piki pakkumiskõverat. Pakkumise muutusega on tegemist siis, kui terve kõver nihkub paremale või vasakule.
Vaatame paari joonist pakkumise muutumise ja pakkumiskõvera nihkumise kohta.
 
Turg
Juba eespool kohtusid “turu” mõistega. Mis siis on turg? Igapäevakeeles mõistame turu all kindlat kohta, kus müüakse väga erinevat kaupa alates juurviljadest ja lõpetades riideesemetest. Kui küsid võõras linnas teed turule, oskavad kohalikud inimesed sind alati kõhklusteta sinna juhatada .
Majandusteoorias on aga turul laiem tähendus. Turg ei ole seotud ühe kindla kohaga, vaid ta tähistab vahetustehingute ( ostmise ja müümise) sooritamise protsessi. Turg võib olla ka kauplemine interneti teel. Oluline on, et ostjad ja müüjad oma tehingud sooritatud saavad. On olemas erinevaid turge, näiteks tööturg, kapitaliturg , kaupade turg jne. Näiteks võib sinu postkaarditurg olla kohalikud inimesed, aga sa võid saada tellimusi ka hoopis kaugetest paikadest läbi interneti ja telefoni.
Hinnad
Turumajandusriigis nagu Eesti täidavad hinnad kahte olulist funktsiooni.

Nad piiravad toodete ja teenuste tarbimist, määrates, kellele need lähevad.
 

Hinnad meelitavad tootjaid uute turgude otsinguile ning stimuleerivad tootjaid tootma just seda, mida tarbijad soovivad.
 
Vaatleme nüüd nõudluse ja pakkumise kõveraid koos.
Sellelt graafikult näeme, kuidas kujunevad nõudluse ja pakkumise koosmõjus turul hinnad.
Tarbijad soovivad toote eest maksta võimalikult vähe, tootjate tahe on aga seda müüa võimalikult kallilt. Kui toodangut on vähe, soovijaid aga palju, saavad tootjad selle hinna tõsta kõrgele ning seda saavad endale lubada vaid need, kellel selleks raha jätkub. Kui aga kaupa on palju, peavad müüjad seda müüma odavamalt, et igale tootele leiduks tarbija.
Turu tasakaal
Turu tasakaal saabub siis, kui tarbijad nõuavad sama palju kaupa, kui tootjad seda müügiks pakuvad. Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks ehk turuhinnaks. See on selline hind, mille puhul iga turul olev toode leiab endale ostja. Paraku on sellist hinda väga raske ennustada ja turul toimubki enamasti pidev hindade kõikumine. Edukam on see müüja, kes suudab tasakaaluhinna (ja ka sellele vastava toodangukoguse) kõige paremini ära arvata. Tootja, kes pakub oma kaubale turuhinnast kõrgemat hinda, ei suuda tavaliselt kõike maha müüa ja peab järgmist võimalust ootama.
Graafiliselt kujutab turu tasakaal nõudlus- ja pakkumiskõvera omavahelist lõikumispunkti (joonis 8).
Turu ülejääk ja puudujääk
Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Näiteks kui soovid müüa 40 jäätist 10-kroonise hinnaga, sinu jäätisekioskit külastab aga vaid kümme last, kellel on taskus kümme krooni. Sellisel juhul on turul 30 kümnekroonist jäätist rohkem, kui on ostusoove. See ongi turu ülejääk.
Turu puudujääk on siis, kui toodet soovitakse osta käibiva hinnaga rohkem, kui on müügiks pakkuda. Näitkeks tegeled lillemüügiga ning sul on enne kooli lõpupidu läinud õitsema vaid 20 roosi , ostjad aga sooviksid osta vähemalt 40. Sellisel juhul on sul puudu 20 roosi, mis ongi turu puudujäk ehk defitsiit.
Kumbki ülalkirjeldatud olukord ei saa turumajanduses kaua kesta. Kui turul on tegemist ülejäägiga, peab arukas müüja hakkama hindu langetama, et oma toodangut siiski müüa. Langevate hindadega kaasneb ostjate suurem ostusoov. Nii liigutaksegi turu tasakaalu poole – sinna, kus ostjad on nõus maksma just seda hinda, millega müüjad toodangut on nõus müüma. Kui müüja otsustab hindu selle piirini mitte langetada, ostetakse tema käest vähem ja tal jääb toodangut üle.
Turu puudujäägi puhul leidub ikka neid ostjaid, kes oleksid nõus maksma kõrgemat hinda, et ainult ihaldatud toodet saada. Müüjad reageerivad vaba turumajanduse tingimustes sellele kiiresti hindu tõstes. Nii jõutaksegi hinnani, millega järjekorrad kaovad ja kõik, kes on suutelised seda hinda maksta, saavad ka soovitud kauba.