Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20. sajandi kirjandus (0)

1 Hindamata
Punktid

20.SAJANDI 
KIRJANDUS
Mõjutanud tegurid
◦Tehnika ja teaduse areng
◦Maailmasõjad
◦Töölisliikumine
Linnastumine
Naisliikumine
◦Rahvuslus
Naturalism , impressionism , sümolism, futurism .
I maailmasõda
◦Tekkis palju sõjaga  seonduvaid  teoseid.
◦Katkes ka  futuristide  liikumine, nähes seda, 
kuidas sõjas kasutati  tehnikat .
◦Sõjavastane olek.
◦Väljendati sõja olemuse tõde.
◦Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita’’
II maailmasõda
◦ Raudne  eesriie
◦ Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja  lihtsust .
◦ Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti  kirjanikud  Läände, väiksem osa evakueerus ka 
Nõukogude Liitu. 
◦ See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks  paralleelset  kirjandustraditsiooni: väliseesti 
pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. 
◦ Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised 
asjaolud
◦ Mitmed  paguluses  tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis.
1. Marie Under 
2. Artur Adson
3. Bernard Kangro
4.  Karl Ristikivi. 
o Välis-Eestis alustasid loominguga prosaistid:
1.   Arved  Viirlaid
2.   Arvo  Mägi
3.  Enn ja  Helga  Nõu
Naturalism
◦ Naturalism oli 19.sajandi lõpul  tuntuks  saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles 
elukujutuse täpsust ja erapooletust.
◦  Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, 
kaldudes  kujutama  elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
◦  Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures 
ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja 
poliitikasse. 
◦ Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust.
◦ Tuntuimad kirjanikud: 
1. Theodore Dreiser
2. Émile Zola
3.  Eduard  Vilde
4. Ernst  Peterson -Särgava
Impressionism
◦Impressionism 1860.–70. aastail Prantsuse maalikunstist 
alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille  taotlus  
oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja 
hetkemeeleolust sõltuvaid  muljeid  ja elamusi. 
◦  Impressionistid  vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma 
varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja 
olemuseni. 
◦Tumtuimad kirjanikud:
1.  Friedebert  Tuglas 
2.  Villem  Grünthal- Ridala
Sümbolism
◦ Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal.
◦  Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena (näiteks ankur on lootuse  sümbol).
◦ Sümbolism vastandas romantismile ja realismile, käsitles maailma kui salapärast, 
sümbolite varal tunnetatavat reaalsust.
◦  Väljapaistvamad sümbolistid:
1. Paul Verlaine
2.  Arthur  Rimbaud
3. Aleksandr Blok
4. Friedebert Tuglas
Futurism
◦ Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.
◦ Ladina keeles tähendab tulevikku.
◦ Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. 
◦ Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja 
tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. 
◦ Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust.
◦ Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.
◦ Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes 
kuidas tehnikat sõjas kasutatakse.
◦ Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi 
võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni.
◦  Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, 
konsonantide kuhjamine ning  matemaatika - ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid 
on oma publikuga pidevalt  vastuolus .
1960.aastast tänapäevani
◦Kassetipõlvkonna teke
 Nimetus tuleneb karpidesse pakitud luulekogude – nn kassettide järgi. 
 Uue põlvkonna tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused 
kirjanduse stiili ja vormide üle
 Üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss.
◦Keskenduti teksti lahtimõtestamisele.
◦Polnud võimalik kritiseerida riikliku poliitikat.
◦Kirjanduses tõusis 80datel protestilaine.
◦Järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost.
◦Kritiseeriti sotsialismi.
20.sajandi kirjandus võrdluses
◦ 20. sajandi esimese poole kirjanduses väljendus veendumus, et saabunud on uus 
aeg ja uus maailm, mis  varasemast  oluliselt erineb.
◦ Põhiteemaks oli siiski sõda ja inimeste  vabadused .
◦ Hakati pöörama tähelepanu inimese psühholoogiale.
◦ Kirjanduse ülesanne pole mitte inimestele moraali lugeda ega kombekohast 
käitumist õpetada, vaid aidata esitada küsimusi, sh moraaliprobleemide ja 
käitumise kohta.
◦ Kirjandus võib kõnelda ja peabki kõnelema kõigest, lisades sinna hulka keerulisust 
ja kummalisust, millega inimene kokku puutub.
◦ Kirjanduse roll inimlike, ühiskondlike ja ajalooliste kogemuste mõtestajana sai 
tähtsamaks kui kunagi varem, seda rolli oli ebastabiilses ja ettearvamatus 
maailmas aina  keerukam  täita.
TÄNAN  
KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Mõjutanud tegurid
  • I maailmasõda
  • II maailmasõda
  • Naturalism
  • Impressionism
  • Sümbolism
  • Futurism
  • 1960.aastast tänapäevani
  • 20.sajandi kirjandus võrdluses
  • TÄNAN KUULAMAST!
Vasakule Paremale
20-sajandi kirjandus #1 20-sajandi kirjandus #2 20-sajandi kirjandus #3 20-sajandi kirjandus #4 20-sajandi kirjandus #5 20-sajandi kirjandus #6 20-sajandi kirjandus #7 20-sajandi kirjandus #8 20-sajandi kirjandus #9 20-sajandi kirjandus #10 20-sajandi kirjandus #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaalikateema Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduslikud voolud ja suunad
3
doc

Kirjanduslikud voolud ja suunad

Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Loome keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale, suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks on armastus ja eelistati luulet. Suurim esindaja: Victor Hugo "Hüljatud" Eesti kirjanikud: Suve Jaan " Luige Laos" Realism:

Kirjandus
Futurism
9
docx

Futurism

Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir.Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala ­ "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit".

Kunstiajalugu
Kirjanduse suunad ehk voolud
7
doc

Kirjanduse suunad ehk voolud

sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või mahajäänud. 17. sajand - klassitsism 17. sajandil, Louis XIV valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Nii õukonna- kui ka kunstielu allutati rangetele reeglitele. See sajand kujunes prantsuse kultuuri õitsenguajaks, mida valitseva kunstisuuna järgi hakati nimetama klassitsismiajastuks. Klassitsistide eesmärk oli

Kirjandus
Futuristide subkultuur eestis-maailmas-ajaloost ja esindajatest
4
docx

Futuristide subkultuur eestis, maailmas, ajaloost ja esindajatest

Marinetti kuulsaimad manifestid on ,,Futurismi esimene manifest" ja ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest". Marinetti sündis Aleksandrias 1876. aastal. Ta õppis prantsusekeelses jesuiitide kolleegiumis kõigepealt Aleksandrias kuid ta visati sealt koolist välja ning läks Pariisi õppima. Pariisis sai ta ka bakalaureusekraadi. Marinettil oli ka õigusteaduse doktorikraad. Kuigi eeldatavasti soovis Marinetti algul juristiks saada, sai tema kireks hoopis kirjandus. 1898. aastal ilmus Marinetti esimene vabavärsis töö. Aastaks 1900 oli mees täielikult pühendunud itaalia ja prantsuse kirjandusele. Ta kirjutas ning avaldas mitmeid töid nii itaalia kui prantsuse keeles. 1910. aastal ilmus mehe esimene romaan ,,Mafarka le futuriste(Futurist Mafarka)". Aastal 1912 kirjutas ta ajalehte Figaro provokatiivse teksti, mis ülistas kiirust ja sõda. Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna,

Ajalugu
Modernistlikud voolud
5
docx

Modernistlikud voolud

Modernism Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,

Kirjandus
Rühmitused ja -ismid
5
doc

Rühmitused ja -ismid

akademism ­ teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.­17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ­ ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (1890­1946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920).

Kirjandus
Sissejuhatus kirjandusteadustesse - kordamisküsimused eksamiks
12
docx

Sissejuhatus kirjandusteadustesse - kordamisküsimused eksamiks

1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a

Kirjandus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse
16
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun