Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse
nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid
Charles
Baudelaire (1821 – 1867),
Stéphane Mallarmé (1842 – 1898),
Arthur Rimbaud (1854 – 1891),
Paul Verlaine (1844 – 1896),
Jules Laforgue (1860 – 1887)
ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907),
kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile.
Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada
Baudelaire’i
luulekogu „Kurja lilled“ (
Les Fleurs du
mal) ilmumist 1857. aastal.
Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud
sümbolid ,
sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik
sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus,
muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on
nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’
„lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“
lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks.
Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja
vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada
tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest
teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku.
Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism –
õpetus looduse ja
inimpsüühika üleloomulikest
jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele
väärtustele . Loobuti pastoraalsest (
maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja
kujundid võeti
linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid
ja seadusevastaseid külgi.
Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry
(1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse
kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi
kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916).
Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks
motiivideks on
luiged , kentaurid, tähed. Darío luulet ja
proosat
koondav esikkogu „Azúl“ („Sinine“) ilmus
aastal 1888. Hispaaniakeelse sümbolismi esindajaks on
ka Juan Ramón Jiménez (1881 – 1958).
Saksa sümbolismi peaesindajateks võib pidada
luuletajaid
Stefan George’t (1868 – 1933) ja
Rainer Maria
Rilke ’t (1875 – 1926).
Eesti kirjanduses valdavad sümbolismi mõjud „Noor-
Eesti“, „Siuru“ ja „Arbujate“ luuleliikumistes.
Kõik kommentaarid