Sümbolism (0)

Sümbolism  
oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse 
nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid  
Charles Baudelaire (1821 – 1867),  
Stéphane Mallarmé (1842 – 1898),  
Arthur Rimbaud   (1854 – 1891),  
Paul Verlaine (1844 – 1896),  
Jules Laforgue (1860 – 1887)  
ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907),  
kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile.  
Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada 
Baudelaire’i luulekogu  „Kurja lilled“ (Les Fleurs du 
mal) ilmumist 1857. aastal.  
Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid , 
sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud.  Kõik 
sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, 
muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on 
nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“.  Rimbaud’ 
„lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ 
lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. 
 
Sümbolism  kasutas  otseste väidete asemel sümboleid ja 
vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada 
tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest 
teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. 
Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – 
õpetus looduse ja  inimpsüühika  üleloomulikest 
jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele 
väärtustele . Loobuti pastoraalsest ( maaelu  
idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid  võeti 
linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid 
ja seadusevastaseid külgi. 
Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry 
(1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse 
kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi 
kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916). 
Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks 
motiivideks on luiged , kentaurid, tähed. Darío luulet ja 
proosat  koondav  esikkogu „Azúl“ („Sinine“) ilmus 
aastal 1888. Hispaaniakeelse sümbolismi esindajaks on 
ka Juan Ramón Jiménez (1881 – 1958). 
Saksa sümbolismi peaesindajateks võib pidada 
luuletajaid Stefan George’t (1868 – 1933) ja  Rainer  
Maria Rilke ’t (1875 – 1926). 
Eesti kirjanduses valdavad sümbolismi mõjud „Noor-
Eesti“, „Siuru“ ja „Arbujate“ luuleliikumistes.