Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Berlinale (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Ülikool
BERLINALE
Referaat
Tallinn 2014
Berlinale (Internationale Filmfestspiele Berlin ) ehk Berliini Rahvusvaheline Filmifestival on Cannes’i filmifestivali järel suuruselt teine filmifestival maailmas ning seega üks tähtsamaid igaastaseid üritusi filmi-ja kultuurimaailmas.
Esmakordselt toimus Berlinale 1951. aastal ning selle algatajaks oli kuulus saksa filmiajaloolane Alfred Bauer . Seda võib lugeda ühekse esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks Euroopas peale teist maailmasõda . Samuti pani see sündmus aluse Saksamaa filmitööstuse taasülesehitamisele. Bauer oli ka 1976. aastani festivali peakorraldaja ning juht. Aastatel 1980-2001 juhatas Berlinalet Moritz de Hadeln ning alates 2001. aasastast on festivali juht Dieter Kosslick. Berliini filmifestivali üks suurtoetajaid ja peamiseid korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009)
Berlinalet peeti algselt suvel, kuid alates 1978. aastast toimub Berliini filmifestival iga aasta veebruaris (Valck 2007). Alates esimesest Berlinalest jagatakse festivali raames välja ka parima täispika filmi auhinda, mis on skulptor Renee Sintenise loodud Berliini Kuldkaru. Kui esimestel festivalidel sai parima filmi üle otsustada publik , siis alates 1956. aastast kutsutakse kokku žürii, kes valib tiitlisaaja. Lisaks kuldkarule antakse välja väiksemaid kõrvalpreemiaid ehk hõbekarusid erinevates kategooriates nagu parim mees-ja naisnäitleja, parim režii, silmapaistvaim kunstiline saavutus. Alates 2002. aastast antakse välja ka auhind parima stsenaariumiga filmile . Samuti on tiitel ka parimale lühifilmile. 1987. aastast antakse parimale homoseksuaalsust käsitlevale mängu-, dokumentaal - ja lühifilmile Teddy auhinda. Lisaks põhižüriile on festivalil olemas ka lastežürii, kes valib välja parima laste-ja noortefilmi ning Klaaskaru saaja. Varem on välja antud ka Pronkskaru auhinda, kuid seda tehti vaid aastani 1956. (Die Berlinale)
Viimastel aastale on Berliini filmifestivalil näidatud umbes 400 filmi ning külastajaid on olnud ligi 490 000, kes on festivali külastama tulnud pea sajast erinevast riigist. Festival saab ka väga suure meediatähelepanu osaliseks ning Berlinalet kajastab igaaastaselt mitutuhat ajakirjanikku. Lisaks külastab Berliini filmifestivali üle 10 000 professionaalse filmivaataja ning kriitiku. Samuti toimub igaastaselt Berlinalel ka paljude uute filmide esilinastusi. Festivali peasaal asub Berliinis, Potsdami väljakul kinos Berlinale Palast. (Die Berlinale)
Samuti on festival teemade järgi jagatud erinevatesse sektsioonidesse nagu rahvusvaheline kino Wettbewerbis, kunstifilmid Panoramas, laste-ja noortefilmid Generationis, uued saksa filmid Perspektive Deutsches Kino innovaatilised ja eksperimentaalsed filmid Forumis. Samuti on Berlinale raames loodud erinevaid projekte filmimaailma edendamiseks. Näiteks toetab World Cinema Found filmide tootmist nõrga infrastruktuuriga riikides ning Berlinale Talents pakub noortele lootustandvatele filmitegijatele võimalust osaleda erinevates filmiteemalistes töötubases ning juturingides. (Valck 2007)
Järgmine Berlinale leiab aset 5.-15. veebruaril 2015 Berliinis ning see on järjekorras juba 65.festivali toimumise kord. (Hintereder 2009)
Andmeallikad:
Hintereder Peter,(2009), Tatsachen über Deutschland, Peter Hintereder, Societäts-Verlag Frankfurt am Mein.
Tamla Toomas, (2009), TEA entsüklopeedia 4. köide Becher-Burton, Tea kirjastus Tallinn, lk 93.
Valck Marijke de, (2007), Film Festivals : From European Geopolitics to Global Cinephilia, Amsterdam University Press.
Die Berlinale Das Festivalprofil https://www.berlinale.de/en/das_festival/festivalprofil/profil_der_berlinale/index.html (05.10.14).
Berlinale #1 Berlinale #2 Berlinale #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 245917 Õppematerjali autor
Lühireferaat Berliini filmifestivalist. Näide õigest viitamisest.

Sarnased õppematerjalid

Rahvusvahelised filmifestivalid
12
pptx

Rahvusvahelised filmifestivalid

Rahvusvahelised filmifestivalid Varsavskaja Polina Berliini filmifestival · igal aastal Saksamaal toimuv rahvusvaheline filmifestival · esmakordselt toimus festival 1951 aastal · filmifestivali raames toimuvad ka mitmed maailma filmide esilinastused Berliini filmifestivali auhinnad: Kuldkaru (peaauhind; antakse parimale filmile) Parima lühifilmi Kuldkaru Elutöö Kuldkaru Hõbekaru (zürii peaauhind) Parima lavastaja Hõbekaru Parima meesnäitleja Hõbekaru Parima naisnäitleja Hõbekaru Parim muusika Parim stsenaarium Venezia filmifestival ·1932 aastast Itaalias Venezia biennaali raames toimuv rahvusvaheline filmifestival ·utasustamistseremoonia toimub Lido saarel Venezia filmifestivali auhinnad: Kuldlõvi (parim film) Hõbelõvi (parim rezissöör) Volpi karikas (Coppa Volpi; parim meesnäitleja ja parim naisnäitleja) Marcello Mastroianni auhind (parim noor näitleja) Osella(parim tehniline lahendus, operaatoritöö jms) zürii eriauh

Meedia
FILM-SÜGISBALL
3
doc

FILM „SÜGISBALL“

FILM ,,SÜGISBALL" 1. Filmi rezissööriks on Veiko Õunpuu- Eesti filmi- ja teatrilavastaja. Sündinud 1972 Saaremaal. Ta on õppinud Estonian Business Schoolis rahvusvahelise ärijuhtimise eriala, 1999. aastal Eesti Humanitaarinstituudi kirjandusteooria ja semiootika eriala ning Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Filmi alal on ta iseõppija. Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta rezissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production, mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti "Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvusvahelise filmifestivali (Slov

Kirjandus
Tartu kultuuriüritused-PowerPoint
17
pptx

Tartu kultuuriüritused (PowerPoint)

Tartu kultuuriüritused Janne puks Tartu tuntumad kultuuriüritused Armastusfilmide festival tARTuFF Emajõe festival Tartu lõõtspillifestival Taaralinna taaderant Tartu Hansapäevad Tartu laulupidu Tartu linna päev Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival Tartumaa trallam - Folkloorifestival Baltica Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus Jõulufestival ja rahvusköökide päevad Tartu armastusfilmide festival tARTuFF Filmifestivali keskseks teemaks on armastus ja selle erinevad variatsioonid. Filmiprogrammis on tasakaalus uued ja vanemad filmid, kummardus tehakse klassikutelegi. Kavas on filmid, loengud, kontserdid ja fotokonkurss Emajõe festival "Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata laevu ühises pikas reas jõeparaadil kulgemas. Või sellepärast, et tõestada, et kalarikas jõgi võib kalameest üllatada ka kesklinna südames latikapurikaga." Kavas

Kultuurilugu
Näitleja Tõnu Kark
1
doc

Näitleja Tõnu Kark

Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 197

Kirjandus
Tartu kultuuriüritused
4
docx

Tartu kultuuriüritused

Tartu Kutsehariduskeskus Turisminduse osakond Janne Puks Tartu kultuuriüritused Referaat Tartu, 2008 Tartu on Eestis suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus ­ Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartus on väga palju erinevaid kultuuriüritusi, mida koordineerib Tartu kultuuriosakond. Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid, rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse ka väljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuri arengut. Tartus muuseumides tutvustatakse aktiivselt rikkalikku kun

Kultuurilugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun