Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrotehnika laboritööd (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid mõõtmisi kuidas teostada ja milliseid arvutusi teha?
  • Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites?
  • Millest oleneb elektrijuhtmete takistus?
  • Mis on takistus ja mis on takisti?
  • Millal on juhtme takistus 1 oom?
  • Mida nimetatakse aine eritakistuseks?
  • Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes?
  • Millest oleneb elektriahelas voolu suurus?
  • Mis otstarbeks kasutatakse mehhatroonikaseadmetes elektivoolu?
  • Millisteks energia liikideks muudetakse mehhatroonikaseadmetes elektrivoolu?
  • Kuidas tekib elektriahelas vool?
  • Kuidas klemmipinget?
  • Mida nimetatakse elektromotoorjõuks allikapingeks?
  • Mida nimetatakse potentsiaaliks?
  • Millal on pinge 1 volt?
  • Kuidas ja millega mõõdetakse elektripinget elektriahelas?
  • Mis muutub elektriahelas kui üks lamp välja lülitada antud ahela korral?
  • Mis muutub elektriahelas kui üks lamp juurde lülitada antud ahela korral?
  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Millega mõõdetakse elektrivoolu?
  • Miks osa aineid juhivad elektrivoolu ja teised juhivad halvasti?
  • Millest koosneb elektriseadme lihtsaim vooluring?
  • Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I kui üks lamp välja lülitada?
  • Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I kui üks lamp juurde lülitada?
  • Millest sõltub elektriahelas voolutugevus I?
  • Millal ühendatakse tarbijad jadamisi?
  • Millal ühendatakse tarbijad rööbiti?
  • Millest sõltub võimsus?
  • Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi?
  • Milline on ahelas voltmeetri näit?
  • Milline on ahelas ampermeetri näit?
  • Milline on elektriahela võimsus?
  • Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp lühistada?
  • Mis muutub rööpühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi?
  • Milline on ahelas voltmeetri näit suureneb väheneb või jääb samaks?
  • Milline on ahelas ampermeetri näit suureneb väheneb või jääb samaks?
  • Milline on elektriahela võimsus?
  • Kuidas leitakse ahela kogutakistus?
  • Kuidas leida mehhatroonikaseadme kogutakistust?
  • Kuidas leitakse antud elekrtiahela koguvõimsus?
  • Mis juhtub antud ahelas kui lambid kordamööda välja keerata?
  • Millega võrdub allikapinge emj?
  • Millega ja kuidas mõõta elektriseadme klemmidelt emj?
  • Mis juhtub ahelas kui lambid kordamööda välja keerata?
  • Mis on vajalik elektrivoolu tekkimiseks vooluahelas?
  • Millal tekib elektriahelas elektrivool?
  • Kuidas kontrollitakse dioodide korrasolekut?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
  • Mis otstarbeks pooljuhtdioode kasutatakse?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi elektriseadmetes?
  • Kuidas mõõdetakse emj ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?
  • Milline peab olema dioodi pärivool?
  • Milline võib olla dioodi vastupinge?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioode elektriseadmetes?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
  • Kus kasutatakse alaldit elektriseadmetes?
  • Kuidas mõõdetakse emj ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi?
  • Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
  • Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi?
  • Mida tähendavad ülalloetletud tähed?
  • Mida tähendavad ülalloetletud tähed?
  • Mida mõista pingeresonantsi all?
  • Millistel tingimustel ja millises vooluahelas tekib pingeresonants?
  • Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse?
  • Mida tähendavad alljärgnevad tähed ja mis ühikutes mõõdetakse?
  • Millist võimsust mõõdetakse antud töös vattmeetriga?
  • Millises vooluringis ja millistel millistel tingimustel tekib vooluresonants?
  • Millest on tunda et vooluring töötab vooluresonantsi olukorras?
  • Mida tähendab cos ?
  • Kus vooluresonantsi nähet kasutatakse?
  • Milleks on vaja elektrisüsteemide võimsustegurit parandada?
  • Milliste mõõteriistade näitude järgi võib hinnata võimsusteguri väärtust?
  • Kuidas on veel võimalik süsteemide võimsustegurit parandada?
  • Millal on ahelas vool suurem?
  • Mida näitab cos ?
  • Millest sõltub induktsiooni emj?
  • Millest sõltub induktsioonvoolu suund?
  • Kus kasutatakse induktsiooni nähet elektriseadmetes?
  • Millega seletada voolu olemasolu poolis L1 L2?
  • Kui skeemi toita alalisvooluga?
  • Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet trafo tööpõhimõte elektriseadmetes?
  • Milline lampidest süttib sisselülitamisel kiiremini?
  • Kuidas kustuvad lambid voolu väljalülitamisel?
  • Mida näitab voltmeeter voolu sisse- ja väljalülitamisel?
  • Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks?
  • Kus leiab kasutamist induktsioonvool?
  • Mida nimetatakse endainduktsiooniks?
  • Millega võrdub koguvõimsus P?
  • Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata?
  • Kuidas tuleb koostada elektriskeem?
  • Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada?
  • Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem?
  • Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist?
  • Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate?
  • Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud?
  • Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine?
  • Mida tuleb teha elektriseadmete riistade ja juhtmete vigastuse avastamisel?
  • Mida teha avariiolukorras?
  • Milleni viib viivitamine?
  • Mida ei tohi unustada?
  • Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud?
  • Millal tohib ühendada skeemi lahti?
Vasakule Paremale
Elektrotehnika laboritööd #1 Elektrotehnika laboritööd #2 Elektrotehnika laboritööd #3 Elektrotehnika laboritööd #4 Elektrotehnika laboritööd #5 Elektrotehnika laboritööd #6 Elektrotehnika laboritööd #7 Elektrotehnika laboritööd #8 Elektrotehnika laboritööd #9 Elektrotehnika laboritööd #10 Elektrotehnika laboritööd #11 Elektrotehnika laboritööd #12 Elektrotehnika laboritööd #13 Elektrotehnika laboritööd #14 Elektrotehnika laboritööd #15 Elektrotehnika laboritööd #16 Elektrotehnika laboritööd #17 Elektrotehnika laboritööd #18 Elektrotehnika laboritööd #19 Elektrotehnika laboritööd #20 Elektrotehnika laboritööd #21 Elektrotehnika laboritööd #22 Elektrotehnika laboritööd #23 Elektrotehnika laboritööd #24 Elektrotehnika laboritööd #25 Elektrotehnika laboritööd #26 Elektrotehnika laboritööd #27 Elektrotehnika laboritööd #28 Elektrotehnika laboritööd #29 Elektrotehnika laboritööd #30 Elektrotehnika laboritööd #31 Elektrotehnika laboritööd #32 Elektrotehnika laboritööd #33 Elektrotehnika laboritööd #34 Elektrotehnika laboritööd #35 Elektrotehnika laboritööd #36 Elektrotehnika laboritööd #37 Elektrotehnika laboritööd #38 Elektrotehnika laboritööd #39 Elektrotehnika laboritööd #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 688 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reimers Õppematerjali autor
30 erinevat laboritööd

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Elektrotehnika

Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Elektriskeemiks nim seadme või selle osa graafilist kujutamist tingmärkide abil. Elektriskeemid aitavad seadme koostisosi ja osadevahelisi ühendusviise piltlikult ette kujutada. Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Trafoalajaam -> jaotuskilp -> sektsioon -> korrus -> korter Struktuuriskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud.

Elektroonika
thumbnail
12
pdf

Sisetakistus

Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I A TJ E Rs V Uv Rt

Elektrotehnika
thumbnail
11
doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaoti

Füüsika ii
thumbnail
6
doc

Elektrotehnika

Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt

Elektrotehnika
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
44
docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut

Füüsika praktikum
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast

Mehhatroonika
thumbnail
32
pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Elektrotehnika




Kommentaarid (6)

markko555 profiilipilt
markko555: normaalne



14:23 04-06-2009
kolm10nd profiilipilt
kolm10nd: On täica söödav
12:34 30-11-2009
superman00991 profiilipilt
superman00991: kärab küll
18:53 24-06-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun