Elektrotehnika laboritööd (6)

SISUKORD

1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika …………………………………………5
2. Laboritöö nr. 1………………………………………………………………………..6
Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6
3. Laboritöö nr. 2……………………………………………………………………... 7
Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7
3. Laboritöö nr. 3………………………………………………………………………..8
Vooluallika emj. ( allikapinge ) ja sisetakistuse määramine..........................................8
5. Laboritöö nr. 4………………………………………………………………………..9
Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9
6. Laboritöö nr. 5……………………………………………………………………….10

Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10

7. Laboritöö nr. 6……………………………………………………………………….11
Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11
arvutamine………………………………………………………………………...…11
8. Laboritöö nr. 7……………………………………………………………………….13

Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13

9. Laboritöö nr. 8……………………………………………………………………….14

Tarbijate segaühendus (2. töö).....................................................................................14

10. Laboritöö nr. 9……………………………………………………………………….15

Ühefaasiline poolperioodalaldi ....................................................................................15

11. Laboritöö nr.10……………………………………………………………………....16

Ühefaasiline sildalaldi .......................................................................…………...........16

12. Laboritöö nr.11……………………………………………………………………....17

Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi........................................................................17

13. Laboritöö nr.12………………………………………………………………………18

Kolmefaasiline sildalaldi.............................................…………................................18

14. Laboritöö nr.13………………………………………………………………………19

Germaaniumdioodi tunnusjoonte ülesvõtmine.......................….................................19

15. Laboritöö nr.14………………………………………………………………………22

Ränidioodi tunnusjoonte ülesvõtmine.....................................………….....................22

16. Laboritöö nr.15………………………………………………………………………24
Vahelduvvooluahela uurimine (ahel induktiiv - ja aktiivtakistusega)..........................24
17. Laboritöö nr.16………………………………………………………………………26
Vahelduvvooluahela uurimine (ahel mahtuvus- ja aktiivtakistusega).........................26
18. Laboritöö nr.17………………………………………………………………………28
Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine..........28
19. Laboritöö nr.18*……………………………………………………………………..30
Ahela töörežiimi uurimine vooluresonantsi korral..........……………………............30
20. Laboritöö nr.19………………………………………………………………………31

Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31

21. Laboritöö nr.20*…………………………………………………………………..…32
Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32
22. Laboritöö nr.21*…………………………………………………………………..…33
Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus...........................................33
23. Laboritöö nr.22………………………………………………………………………34
Elektromagnetilise induktsiooni uurimine...................................................................34
24. Laboritöö nr.23………………………………………………………………………35
Elektromagnetilise induktsiooni ja endainduktsiooni uurimine..................................35
25. Laboritöö nr.24………………………………………………………………………36
3. faasilise asünkroonmootori mähiste õigete alguste ja lõppude leidmine.................36
26. Laboritöö nr.25*…………………………………………………………………..…38
Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine. Ühefaasilise elektriarvestiga………….38
mõõtmine.............…………………………………………………………………....38
27. Laboritöö nr.26*…………………………………………………………………......39
Kolmefaasilise elektriarvestiga mõõtmine...................................................................39
28. Laboritöö aruanne....................................................................................................... 40
29. Laboratoorsete tööde tegemise korra ja ohutustehnika kontrollküsimused………….41
30. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….…42

LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORD

JA OHUTUSTEHNIKA

Iga õpilane valmistab töö ette , s.t. tutvub töö juhendiga ja elektrilise skeemiga . Töö on ette valmistatud siis, kui õpilane teab, milliseid vahendeid kuidas ning milleks kasutada; milliseid mõõtmisi kuidas teostada ja milliseid arvutusi teha? Oskab õigeid järeldusi tööst teha.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavatele mõõduriistadele, nende mõõtepiirkondade vastavusele mõõdetavatele suurustele, voolu liigile, alalisvoolu korral mõõteriista polaarsusele. Tähtsamad andmed märkida protokolli.

Skeem koostada nii, et oleks mugav jälgida mõõteriistade skaalasid. Ühendused teha nii, et oleks võimalikult vähe juhtmete ristumisi ja rippumisi, ühendada ainult pistikute abil.

Skeemi koostamisel ühendada algul kõik vooluringi järjestikused (jadas) osad ja seejärel paralleelsed (rööpsed) osad.

Enne sisselülitamist tuleb skeemi õigsust hoolikalt kontrollida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende riistade ühendustele, milledele on märgitud polaarsus . Mitme mõõtepiirkonnaga riistad lülitada suurimale tööpiirkonnale. Reostaadid maksimaalsele takistusele.

On keelatud:

• pinge all oleva skeemi paljaste voolujuhtivate osade puudutamine;
  
• pinge all olevas skeemis teha ükskõik milliseid ühendusi;
  
• skeemi esmakordne pingestamine ilma õpetaja loata ja kontrollita .
  

Elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuste avastamisel tuleb kiiresti vool välja lülitada. Teatada sellest viivitamatult õpetajale.

Avariiolukorras, spetsiifiline lõhn, suits, seadmete ülekuumenemine jne. või inimese voolu alla jäämisel tuleb pinge kiiresti välja lülitada. Viivitamine võib viia ohtlikele tagajärgedele.

Töö käigus fikseerida mõõduriistade näidud võimalikult täpselt ning tulemused kanda vastavasse tabelisse. Ärge unustage, et mõõtmised skaala alguses osadel mõõteriistadel on ebatäpsed.
10.Skeem hoida pinge all ainult vastavate mõõtmiste ajal.
Nende lõppedes vool viivitamatult välja lülitada.
11.Skeem ühendada lahti ainult õpetaja loal.
12.Pärast mõõtmist teha vastavad arvutused.
13.Töö kohta vormista protokoll , milles näita:

• töö number; töö eesmärk;
  
• kasutatud vahendid koos andmetega nende kohta;
  
• töö lühike kirjeldus;
  
• mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused.
  

14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning
vormistatud täielikult protokoll.
15. Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik
tööd vähemalt hindele rahuldav.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 1

Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1
L2 L3
A
~ 0-60
V
L N
~ U=30 V
3. Töökäik
Vahetult mõõdetakse elektritakistust oommeetriga. Elektritakistust saab leida ka amper - ja voltmeetri näitude järgi. Takistuse mõõtmise teoreetiliseks aluseks on Ohmi seadus vooluringi osa kohta:
millest .
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi.
Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse. Teha järeldus kogutakistuse ja ühe lambi takistuse leidmise kohta.
4. Tabel.

Mõõtmistulemused

Arvutustulemused
U (V)
I (A)
R ()
R1 ()
30
Järeldus (näidisena): teame, et jadaühendusel R = R1 + R2 + R3 ...+ Rn.
Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 …= Rn ja R1 =
(ühe lambi takistus oomides).

Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid.

Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust?

Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid.

Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti ?

Millal on juhtme takistus 1 oom?

Mida nimetatakse aine eritakistuseks?

Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 2

Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta).

1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. mõõtmiseks
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3
A
~ 0-60
V
L ~ U=30 V N 3. Töökäik
Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: .
Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest.
Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b
a) Voolu sõltuvus pingest.
Jrk. nr.
U (V)
I (A)
R ()
1.
10 V
3 lampi
2.
20 V
3 lampi
3.
30 V
3 lampi
Järeldus:
b) Voolu sõltuvus takistusest.
Jrk. nr.
U (V)
I (A)
R ()
1.
10 V
3 lampi
2.
10 V
2 lampi
3.
10 V
1 lamp
Järeldus:

Selgitada, kas ohmi seadus (ahela kohta) on õige?

Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid.

Nimetada põhilised mehhatroonikaseadmete vooluallikad?

Nimetada, mis otstarbeks kasutatakse mehhatroonikaseadmetes elektivoolu?

Millisteks energia liikideks muudetakse mehhatroonikaseadmetes elektrivoolu?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 3

Eesmärk: vooluallika emj. ja sisetakistuse määramine.

1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Lambid 12 V 25W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3
A
~ 0-60
V
L ~ U=30V N
3. Töökäik
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus , emj. ja vool suletud vooluahela korral.
Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus.
4. Tabel.
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
E (V)
U (V)
I (A)
R ()
Rsise ()
30
, sellest
Järeldus:

Kuidas tekib elektriahelas vool?

Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektimotoor- jõudu (allikapiget) nung kuidas klemmipinget?

Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (allikapingeks)? Mida nimetatakse klemmipingeks?

Selgitada, kas elektriahelas saab esineda vool ilma pingeta?

Selgitada, kas elektriseadme klemmidel saab olla pinge ilma vooluta?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 4

Eesmärk: õppida tundma tarbijate jadaühendust ning selle seaduspärasusi. Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.

. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter V1
~ 0 – 60 V
2.
Voltmeeter V2
~ 0 – 60 V
3.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
4.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
5.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
~ 0-60
2. Vooluringi skeem. V1
~ 0-5 L1 L2 L3
A
~ 0-60
V2
L N ~ U = 30V
3. Töö käik Kirchoffi II seaduse valem on: U = U1 + U2 + U3 + ...Un
Suletud vooluahela kogupinge võrdub üksikute ahelaosade pingelangude (osapingete) summaga . Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta igal lambil pingelangud.
Saadud andmed kanda tabelisse. Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi II seadus on õige ja teha järeldus.
4. Tabel.
U (V)
U1 (V)
U2 (V)
U3 (V)
30
10
10
10
Järeldus:

Kuidas muutub pinge suurus teistel lampidel kui antud ahelasse lülitada jadamisi veel üks tarbija?

Selgitada, mida nimetatakse potentsiaaliks?

Mida nimetatakse pingeks, kuidas pinget tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Millal on pinge 1 volt?

Kuidas ja millega mõõdetakse elektripinget elektriahelas? Kuidas ühendatakse mõõteriist elektriahelasse? Põhjendada ühendamise viisi.

Mis muutub elektriahelas kui üks lamp välja lülitada antud ahela korral?

Mis muutub elektriahelas kui üks lamp juurde lülitada antud ahela korral?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 5

Eesmärk: õppida tundma tarbijate rööpühendust ning selle seaduspärasusi. Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Lambid 36 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Juhtmed 11 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem
I1 ~ 0-5 L1
A
~ 0-5 I
I2 ~ 0-5
L2 I
A A
I3 ~ 0-5 L3
A
~ 0-60V
V
L ~ U = 30V N
3. Töö käik.
Kirchoffi I seaduse valem on: I = I1 + I2 + I3 + ... In
Igas hargnemispunktis juurdetulevate voolude summa võrdub sealt äraminevate voolude summaga.
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Pinge U = 30 V.
Mõõta üldvool I, tõstes ampermeetrit edasi mõõdame ka haruvoolud I1, I2 ja I3. Saadud andmed kanda tabelisse.
Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi I seadus on õige ja teha järeldus.
4. Tabel.
U (V)
I (A)
I1 (A)
I2 (A)
I3 (A)
30
1,8
0,6
0,6
0,6
Järeldus:

Mida nimetatakse elektrivooluks ? Millega mõõdetakse elektrivoolu? Kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjendada ühendamise viisi.

Nimetada elektriseadmete elektritarviteid.

Selgitada, miks osa aineid juhivad elektrivoolu ja teised juhivad halvasti?

Millest koosneb elektriseadme lihtsaim vooluring?

Kas elektrivool on otseselt vaadeldav? Milles avaldub elektivoolu olemasolu elektriseadmetes? Tuua näiteid.

Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp välja lülitada?

Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp juurde lülitada?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 6

Eesmärk: alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse arvutamine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Lambid 36 V 25 W (L1), 40 W (L2) , 60 W (L3) 3 tk.
4.
Juhtmed 9 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2.Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3
a) jadaühendus A
~ 0-60
V
L ~ U=30 V N
~ 0-5
A
b) rööpühendus. L
~ U = 30V V ~0-60
L1 L2 L3
N
3. Töö käik.
Alalisvoolu võimsuse mõõtmiseks on olemas spetsiaalsed mõõteriistad, vattmeetrid. Nende puudumisel on võimalik teha mõõtmisi ka voltmeetri ja ampermeetri abil. Lähtume võimsuse valemist P = U  I (W).
(P = U  I =
=  R).
Koostada vooluringid vastavalt skeemile:
a. jadaühendus
b. rööpühendus.
Pinge toiteallika klemmidel on on nii jadaühenduse kui ka rööpühenduse korral (ühesugune) 30 V. Mõõta voolutugevused ja pinged nii jada- kui rööpühenduse korral.
Mõõtmistulemuste põhjal arvuta võimsused ja takistused.
Mõõtmis- ja arvutustulemused kanda tabelisse.
Teha järeldused:
a) millega võrdub jadaühenduse korral koguvool, kogupinge, koguvõimsus ja kogutakistus?
b) millega võrdub rööpühenduse korral koguvool, kogupinge, koguvõimsus ja kogutakistus?
c) milline lampidest põleb jadaühenduse korral kõige heledamini, kas 25 W, 40 W või 60 W hõõglamp? Põhjenda nii mõõtmis kui arvutustulemuste põhjal.
4. Tabel.
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
I
A
I1
A
I2
A
I3
A
U
V
U1
V
U2
V
U3
V
P
W
P1
W
P2
W
P3
W
R

R1

R2

R3

Jadaühendus
Rööpühendus
Järeldused:
1. Millest sõltub elektriahelas voolutugevus I?

Kas elektriseadmetes kasutatakse tarbijate jada või rööpühendust? Tuua näiteid.

Millal on elektriahelas antud mõõtmiste tulemusena vool suurem, kas jada või rööpühenduse korral? Põhjendada.

Millal ühendatakse tarbijad jadamisi? Nimetada tarbijate jadaühenduse eelised ja puudused.

Millal ühendatakse tarbijad rööbiti? Nimetada tarbijate rööpühenduse eelised ja puudused.

Millal on elektiahelas antud mõõtmiste tulemusena võimsus suurem, kas jada- või rõõpühenduse korral? Millest sõltub võimsus?

Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi? Milline on ahelas voltmeetri näit? Selgita. Milline on ahelas ampermeetri näit? Selgita. Milline on elektriahela võimsus?

Mis muutub jadaühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp lühistada? Kuidas põlevad lambid (pinge jadamisi lampidel suureneb, väheneb või jääb samaks)? Selgita. Milline on ahelas ampermeetri näit (suureneb, väheneb või jääb samaks)? Selgita. Milline on elektriahela võimsus (suureneb, väheneb või jääb samaks)?

Mis muutub rööpühenduse korral antud elektriahelas kui üks lamp põleb läbi? Milline on ahelas voltmeetri näit (suureneb, väheneb või jääb samaks)? Selgita. Milline on ahelas ampermeetri näit (suureneb, väheneb või jääb samaks)? Selgita. Milline on elektriahela võimsus?

Milline lampidest põleb jadaühenduse korral kõige heledamini, kas 25W, 40 W
või 60 W

LABORATOORNE TÖÖ NR. 7

Eesmärk: tarbijate segaühendus (1. töö).

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
4.
Hõõglamp 36 V - 60 W (L1), 40 W (L2), 25 W (L3)
5.
Juhtmed 9 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem I2 L2
~ 0-5 L1 ~ 0-5
L A A L3
~ 0-60 I
emj.40V V I3
N
3. Töö käik.
Koostada vooluringi skeem. Mõõta vooluringi pinge ja pingelangud üksikutel ahelaosadel, samuti üldvool ja voolud üksikutel ahelaosadel, nagu näidatud joonisel.
Mõõtistulemuste põhjal arvutada koguvõimsus, üksikute ahelaosade ja lampide võimsused, samuti sisetakistus ja välisahela takistus ning üksikute ahelaosade ja lampide takistused. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse .
4. Tabel
Mõõtmistulemused
E
V
U
V
U1
V
U2
V
U3
V
U2,3
V
I
A
I1
A
I2
A
I3
A
I2,3
A
40
Arvutustulemused
U(sise)
V
R(sise

R

P
W
P1
W
P2
W
P3
W
P2,3
W
R1

R2

R3

R2,3

Järeldus:

Kuidas leitakse ahela kogutakistus?

Kuidas leida mehhatroonikaseadme kogutakistust?

Kuidas leitakse antud elekrtiahela koguvõimsus?

Kuidas leida mehhatroonikaseadme koguvõimsus

Kas elektriseadmes emj. saab võrduda klemmipingega?

Selgita. Mis juhtub antud ahelas kui lambid kordamööda välja keerata?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 8

Eesmärk: tarbijate segaühendus(2. töö).

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
4.
Hõõglamp 36 V - 60 W (L1), 40 W (L2), 25 W (L3)
5.
Juhtmed 8 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem L L2
~emj.40V L1
L3
N
3. Töö käik.
Koostada vooluringi skeem. Allikapinge (emj.) toiteallika klemmidel on 40 V. Mõõteriistad on vaja paigaldada ise. Mõõta vooluringi pinge ja pingelangud üksikutel ahelaosadel, samuti üldvool ja voolud üksikutel ahelaosadel.
Mõõtmistulemuste põhjal arvutada koguvõimsus, üksikute ahelaosade ja lampide võimsused, samuti sisetakistus ja välisahela takistus ning üksikute ahelaosade ja lampide takistused.
Mõõtmis- ja arvutustulemused kanda tabelisse .
4. Tabel.
Mõõtmistulemused
E
V
U
V
U1
V
U2
V
U3
V
U2,3
V
I
A
I1
A
I2
A
I3
A
I2,3
A
40
UR(SISE)
V
RSISE
W
R
W
P
W
P1
W
P2
W
P3
W
P2,3
W
R1
W
R2
W
R3
W
R2,3
W
Järeldus:

Millega võrdub allikapinge (emj)?

Millega ja kuidas mõõta elektriseadme klemmidelt emj.?

Mis juhtub ahelas kui lambid kordamööda välja keerata?

Mis on vajalik elektrivoolu tekkimiseks vooluahelas?

Millal tekib elektriahelas elektrivool?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 9

Eesmärk: ühefaasilise poolperioodalaldi uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
- 0 – 6 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Diood D2 6 A 1 tk.
5.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem (ühefaasilise poolperioodalaldiga)
D2 + + - L1 L2 L3

L A N

I -0-6A
+ -0-60V
V
U = 20 V
3. Töökäik

Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral. Mõõta erinevate toiteallikate emj., pinge ja vool suletud vooluahela korral.

Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus.
4. Tabel
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
E (V)
U (V)
I (A)
R (W)
Rsise W)
Järeldus:

Kuidas kontrollitakse dioodide korrasolekut?

Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?

Mis otstarbeks pooljuhtdioode kasutatakse?
4. Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi elektriseadmetes?
5. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 10

Eesmärk: Ühefaasilise sildalaldi uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
- 0 – 6 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Dioodid D1 , D2 , D3 ja D4 6 A 4 tk.
5.
Juhtmed 10 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem (ühefaasilise sildalaldiga).
L
D1 D2

D3 D4
-
N +
L1 L2 L3 A -0-6A
-
-0-60V
- V +
U = 30 V
3. Töökäik
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral. Mõõta erinevate toiteallikate emj., pinge ja vool suletud vooluahela korral.
Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus.
4. Tabel
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
E (V)
U (V)
I (A)
R (W)
Rsise (W)
Järeldus:

Pooljuhtdiood alalisvooluahelas

Pooljuhtdiood vahelduvvooluahelas

Milline peab olema dioodi pärivool?

Milline võib olla dioodi vastupinge ?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 11

Eesmärk: kolmefaasilise keskväljavõttega alaldi uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
- 0 – 6 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Dioodid D1 , D3 ja D5 6 A 3 tk.
5.
Juhtmed 12 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem (kolmefaasilise keskväljavõttega alaldiga).
D1
L1
D3 -0-6A L1 L2 L3
L2 A N
D5 + -
L3 -0-60V
+ V -
U = 15 V
3. Töökäik
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral. Mõõta erinevate toiteallikate emj., pinge ja vool suletud vooluahela korral.
Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus.
4. Tabel
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
E (V)
U (V)
I (A)
R (W)
Rsise (W)
Järeldus:

Kus kasutatakse pooljuhtdioode elektriseadmetes?

Pooljuhtdioodi tööpõhimõte. Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 12

Eesmärk: kolmefaasilise sildalaldi uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Vahejaotus
Süsteem
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
- 0 – 6 A
3.
Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (HL1, HL2, HL3).
4.
Diood D1 , D2 , D3 , D4 , D5 ja D6 6 A 6 tk.
5.
Juhtmed 14 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem (kolmefaasilise sildalaldiga).
-0-6A
A
+ -
HL1
L1 D2 D4 D6 +
L2 HL2 V -0-60 V
L3 - U = 24V
D1 D3 D5
HL3
3. Töökäik
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral. Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus, emj. ja vool suletud vooluahela korral.
Tulemused kanda tabelisse . Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus.
4. Tabel
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
E (V)
U (V)
I (A)
R (W)
Rsise (W)
Järeldus:

Kus kasutatakse alaldit elektriseadmetes?

Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 13

Eesmärk: germaaniudioodi volt – amper tunnusjoonte määramine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 5 V
2.
Millivoltmeeter
- 0 – 250 mA
3.
Voltmeeter
-0 – 250 V
4.
Mikroampermeeter
-0 – 50 mA
5.
Germaaniumdiood D1
6.
Juhtmed 5 tk. (1.5 mm2).

2. Vooluringi
skeemid. D1 D1
- -
+ - - +
-0-5 - 0-250 -0-250 - 0-50
v mA V mA
+ +
Joonis nr.1 Joonis nr.2
3. Töö käik.
a) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 1. Kasutada germaaniumdioodi D1. Muuta alalispinge väärtust 0 – 1,1 voldini.
Mõõta pärivoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 1.
4. Tabel.
U päri
V
0
0,7
0,8
0,9
1,0
1,1
I päri
mA
U vastu
V
0
30
60
90
120
150
I vastu
mA
b) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 2.
Muuta alalispinge väärtust 0 – 150 voldini, mõõta vastuvoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik.
Graafik 1. I päri (mA)
250
200

150

100

U vastu (V) 50
210 180 150 120 90 60 30 0,2 0,4 0,6 0,8 0,9 1,0 1,1
-1 U päri (V)
-2
I vastu ( m A)
Teha järeldused:
1. Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
2. Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 14

Eesmärk: ränidioodi volt – amper tunnusjoonte määramine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
- 0 – 3 V
2.
Millivoltmeeter
- 0 – 300 mA
3.
Voltmeeter
-0 – 250 V
4.
Mikroampermeeter
-0 – 50 mA
5.
Ränidiood D2
6.
Juhtmed 5 tk. (1.5 mm2).
2. Vooluringi
skeemid. D2 D2
- -
+ - - +
0-5 - 0-250 0-250 0-50
V mA V mA
+ +
Joonis nr.1 Joonis nr.2
3. Töö käik.
Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 1.
Kasutada ränidioodi D2. Muuta alalispinge väärtust 0 – 3 voldini. Mõõta pärivoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 2.
4. Tabel .
U päri
V
0,2
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
I päri
mA
U vastu
V
5
10
20
30
40
50
60
I vastu
mA
b) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 2.
Muuta alalispinge väärtust 0 – 150 voldini, mõõta vastuvoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 2.
Graafik 2. I päri( mA)
60
50
40

30

20

U vastu (V) 10
60 50 40 30 20 10 5 0,2 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0
10 U päri (V)
20
30
I vastu( m A)
Teha järeldused:
1. Mida nimetatakse pooljuhtdioodiks?
2. Kus kasutatakse pooljuhtdioodide omadusi? Tuua näiteid.
3. Kumb dioodidest on parem kas germaaniudiood D1 või ränidiood D2, põhjenda
mõõtmistulemuste põhjal.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 15

Eesmärk: vahelduvvooluahela uurimine (ahel induktiiv- ja aktiivtakistusega).

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Vattmeeter
~ 0 – 1 KV
2.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
3.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
4.
Ampermeeter
~0 – 5 A
5.
Takisti R (30 W, 150 W)
6.
Induktiivpool 220 V 3 A
7.
Juhtmed 11 tk. (1.5 mm2).

Vooluringi skeem. ~ 0-250
V
* 0-1kW ~ 0-5 R L
* A
L ~ 0-250 I
 0-120 V U
N
3.Töö käik.
Koostada vooluring, nagu näidatud skeemil . Mõõta pinge igal vooluringi osal ning voolutugevus. Vattmeetriga mõõta võimsus (vattmeetri puudumisel jätta vattmeetri mõõtmiste tabel täitmata).
Teha vähemalt kolm mõõtmist, muutes toitepinget. Saadud andmed kanda tabelisse.
4. Tabel.
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
Jrk.
nr.
U
V
I
A
P
W
UL
V
UR
V
P
W
XL

L
H
Z

S
VA
R

cos 
1.
50
2.
90
3.
120
Arvuta järgmised tulemused:
; ; ; S = U  I; P = U  I  cos ;
cos  = ; ; ; .
U Z
UL XL
I UR R
Vektordiagramm Takistuskolmnurk
Teha järeldused:
1. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas sellises vahelduvvooluahelas kehtib seadus, et pingelangus ahelas on võrdne üksikute ahelaosade pingelangude summaga. Selgita?
2. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas induktiivpool avaldab vooluringile takistust?
3. Mida tähendavad ülalloetletud tähed?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 16

Eesmärk: vahelduvvooluahela uurimine (ahel aktiiv- ja mahtuvusliku takistusega).

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
3.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
4.
Kondensaatorite patarei ( kondensaatorid 10 F 3 tk.)
5.
Takisti R (30 W, 150 W) 6.
Juhtmed 10 tk. (1.5 mm2).

Vooluringi skeem. ~0-250
V
~0-5 R
L A
~ 0-250 I C1 C2 C3
 0-120 V
N
3. Töö käik
Koostada vooluring, nagu näidatud skeemil.
Voltmeetriga (250 V) mõõta pinge, mida rakendatakse vooluringile. Samuti mõõta pinge üksikutel vooluringi osadel.Teha vähemalt kolm mõõtmist, muutes toitepinget. Saadud andmed kanda tabelisse.
Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas kondensaator avaldab vooluringile takistust.
4. Tabel.
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
Jrk.
nr.
U
V
I
A
UC
V
UR
V
P
W
XC

C
F
Z

S
VA
R

cos 
1.
50
2.
90
3.
120
Mõõtmistulemuste põhjal arvuta järgmised suurused:
; ; ; ; cos  = ; ;
cos ; .
I UR R
UC U Z XC
Vektordiagramm Takistuskolmnurk
Teha järeldus:
1. Mõõtmistulemuste põhjal kontrollida, kas sellises vahelduvvooluahelas kehtib seadus, et pingelangus ahelas on võrdne üksikute ahelaosade pingelangude summaga. Selgita?
2. Kas kondensaator avaldab vooluringile takistust? Põhjenda.
3. Mida tähendavad ülalloetletud tähed?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 17

Eesmärk: Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Vattmeeter
~ 0 – 1 KW
3.
Voltmeeter
AVM360
~ 0 – 250 V
4.
Kondensaatorite patarei (kondensaatorid 10 F 3 tk.)
5.
Takisti R (30 W, 150 W)
6.
Induktiivpool 220 V, 3 A
7.
Juhtmed 16 tk. (1.5 mm2).
2. Vooluringi skeem * 0-1kW 0-5 R
L * A
 0-120 V ~ 0-250 I
U C1 L
N C2
C3
3. Töö käik
Alalisvoolu puhul on Ohmi seadus lihtne, sest voolutugevus sõltub ainult kahest suurusest : U ja R. Vahelduvvoolu korral on olukord keerukas, sest pinge võib üksikutes ahelaosades ületada klemmupinge (järjestikuses ahelas).
Koostada vooluring vastavalt skeemile. Reguleerige pinge toiteallika klemmidel 120 V ning kirjutage tabelisse mõõteriistade näidud, kondensaatorite mahtuvuseks võtta: 5 F, 10 F, 20 F ja 30 F.
4.Tabel.
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
C
F
U
V
I
A
UC
V
UR
V
UL
V
P
W
R

XC

XL

Z

S
VA
P
W
cos 
5
120
10
120
20
120
30
120
Vajalike mahtuvuste saamiseks tuleb teha õiged ühendamised.
(Vattmeetri puudumisel jätta mõõtmiste tabel täitmata).
Mõõtmistulemuste põhjal teha kindlaks, millisel juhul on tegemist pingeresonantsiga.
Arvuta järgmised suurused: ; ; ; cos  = ; ; cos ; ; ; .
UL UC XL
U Z
UL - UC XL - XC
I UR R
UC XC
Vektordiagramm Takistuskolmnurk
Pingeresonantsi korral: ZL = XC; Z = R; UL = UC; S = P; cos  =
Teha järeldused:
1. Mida mõista pingeresonantsi all?
2. Millal on mõõtmiste tulemusena tegemist pingeresonantsiga kas: 5 F, 10F,
20F või 30F.
3. Millistel tingimustel ja millises vooluahelas tekib pingeresonants ?
4. Milline on pingeresonantsi korral ahelas vool, pinge, aktiivtakistus, kogutakistus,
võimsus, cos ?
5. Millised võivad olla pingeresonantsi korral ahelaosade pinged võrreldes toite-
pingega?
6. Kus pingeresonantsi nähet kasutatakse?
7. Mida tähendavad alljärgnevad tähed ja mis ühikutes mõõdetakse?
C UR XC
U UL XL
I P Z
UC R S ; Q
8. Selgita, kas antud ahelas kehtib Ohmi seadus?
9. Selgita, kas antud ahelas Kirchoffi II seadus kehtib?
10.Kas pingeresonants võib kujuneda ohtlikuks inimesele, skeemielementidele
(sealhulgas ka toitegeneraatorile)?
11.Millist võimsust mõõdetakse antud töös vattmeetriga?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 18*

Eesmärk: õppida tundma vahelduvvooluahelat induktiiv- ja mahtuvusliku takistuse rööpühenduse korral. Uurida ahela töörežiimi vooluresonantsi korral.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Vattmeeter
~ 0 – 1 KW
3.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
4.
Kondensaatorite patarei (kondensaatorid 10 F 3 tk.)
5.
Induktiivpool 220 V, 3 A
6.
Juhtmed 15 tk. (1.5 mm2).
2. Vooluringi skeem.
* 0-1kW ~ 0-5
* A
L I ~0-5
A
~ 0-250 C1 C2 C3
 0-120 V U
L
N
3. Töö käik.
Koostada vooluring vastavalt skeemile. Mõõta pinge, võimsus ja
vool skeemil näidatud kohtades, kondensaatorite mahtuvuseks võtta: 5 F, 10 F, 20 F ja 30 F.
Mõõtmistulemused kanda tabelisse.
4. Tabel.

Mõõtmistulemused

Arvutustulemused

C (F)
U (V)
I (A)
P (W)
IL (A)
IC (A)
IL + IC (A)
0
120
1,9
140
1,9
1,9
5
120
1,7
140
1,8
1,8
10
120
1,5
140
1,8
0,2
2,0
20
120
1,2
140
1,7
0,6
2,3
30
120
1,22
140
1,6
1,1
2,7
60
120
1,6
140
1,6
2,2
3,8
Vajalike mahtuvuste saamiseks tuleb teha õiged ühendamised.
Vahelduvvooluahel sisaldab endas induktiivtakistust ja mahtuvuslikku takistust rööpühenduses, mis töötab keerulises olukorras, sest mõlemad nimetatud osad koguvad endasse energiat ja töötavad seega vooluallikana.
Nii võib üksikutes vahelduvvooluahela osades ulatuda voolutugevus lubamatult suureks ning kahjustada vooluringi. Sellepärast peab hästi tundma vahelduvvoolu- ahelaid, et vältida avariiolukordade tekkimist.
IL
IR
U
IC
Vooluresonantsi tingimus: IL = IC
Teha järeldused:
1. Teha kindlaks, millal on tegemist vooluuresonantsiga kas:
2 mF,
10mF,
20mF või
32mF.
2. Millises vooluringis ja millistel millistel tingimustel tekib vooluresonants ?
3. Millest on tunda, et vooluring töötab vooluresonantsi olukorras? Milline on
ahelas vool?
4. Mida tähendab cos j?
5. Kui suur võib cos j maksimaalselt olla: kas
0,1

0,5

1,0

10,0

lõpmata suur.
6. Kus vooluresonantsi nähet kasutatakse?
7. Kas vooluresonants on kasulik või kahjulik nähe? Tuua näiteid.
8. Selgita, kas antud ahelas kehtib Kirchoffi I seadus?
9. Milleks on vaja elektrisüsteemide võimsustegurit parandada?
10.Milliste mõõteriistade näitude järgi võib hinnata võimsusteguri väärtust?
11.Millele kulutatakse reaktiivvõimsus neis elektrisüsteemides, kus tarvititeks on
elektrimootorid?
12.Kuidas on veel võimalik süsteemide võimsustegurit parandada?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 19

Eesmärk: töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Vattmeeter
~ 0 – 1 KW
3.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
4.
Hõõglambid 220 V / 60 W 2 tk. (L ja L)
5.
Induktiivpool 220 V, 3 A
6.
Juhtmed 12 tk. (1.5 mm2)
2. Vooluringi skeem.
* 0-1kW ~ 0-5 L
* A
L I
~0 -250 V
 220 V U L1
L2
N
3.Töö käik.
Koostada vooluring nagu näidatud skeemil. Mõõta pinge, vool ja võimsus aktiivse koormuse korral (vattmeetri puudumisel jätta mõõtmiste tabel täitmata). Korrata mõõtmisi kui ahelas on induktiivpool.
Mõõtmistulemused kanda tabelisse. Mõõtmistulemuste põhjal arvuta järgmised tulemused:
4. Tabel.
Mõõtmistulemused

Arvutustulemused

Nimetus
U
V
I
A
P
W
P
W
S
VA
A
Wh
A
Wh
Cos 
Aktiivtakistusega vooluring
Induktiivpooliga ja aktiiv- takistusega vooluring
Järeldus:

Millal on ahelas vool suurem?

Millal on ahelas võimsis suurem

Mida näitab cos ?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 20*

Eesmärk: kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
2.
Voltmeeter
~0 – 60 V
3.
Hõõglambid 36 V / 60 W 3 tk. (HL1), (HL3), (HL5)
4.
Hõõglambid 36 V / 40 W 3 tk (HL2), (HL4), (HL6). Juhtmed 16 tk. ( 1,5 mm2).
2. Vooluringi L1 L2 L3 N
skeem. ~ 0-5
A
HL1 HL2 HL3 HL4 HL5 HL6
3. Töö käik.
Koostada vooluring tähtlülituses, nagu näidatud skeemil, ühendades igasse faasi 2 lampi, seega faaside koormused on võrdsed.
Mõõta voolutugevused ja faasi ning liinipinged juhul, kui neutraaljuhe on olemas. Mõõta voolutugevused ja faasi ning liinipinged väljalülitatud nulljuhtme korral. Arvutada võimsused. 4. Tabel.
Jrk.
U1
U2
U3
I1
I2
I3
U12
U13
U23
P1
P2
P3

IN

1.
Kõik lambid on sisse lülitatud, nulljuhe on sisse lülitatud
2.
Lamp L1 on välja lülitatud, nulljuhe sisse lülitatud
3
Kõik lambid on sisse lülitatud, nulljuhe välja lülitatud
4
Lambid L1 ja L6 on välja lülitatud, nulljuhe on välja lülitatud
5.
Lambid L1 ja L6 on välja lülitatud, nulljuhe sisse lülitatud
Mõõta voolutugevused igas faasis ja faasi- ning liinipinged erinevate faasikoormuste puhul (kahest faasist lülitada üks lamp välja HL1 ja HL6 ).
Tulemused kanda tabelisse. Tähtlülituses ·.
Teha järeldus: millise ahela töörežiim on parim, kas võrdse või mittevõrdse koormusega faasides ? Põhjenda mõõtmistulemusi.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 21*

Eesmärk: kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurktühendus.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Ampermeeter
~0 – 6 A
2.
Milliampermeeter
~0 – 250 mA
3.
Voltmeeter
~0 – 60 V
4.
Hõõglambid 36 V / 60 W 3 tk. (HL1), (HL3), (HL5)
5.
Hõõglambid 36 V / 40 W 3 tk.(HL2), (HL4), (HL6). Juhtmed 15 tk.(1,5 mm2)
2. Vooluringi
L1 L2 L3
skeem ~0-5
A ~ 0-60 V
HL1 HL2 HL3 HL4 HL5 HL6
v
~ 0-250
mA

Töö käik.
Koostada vooluring kolmnurklülituses, nagu näidatud skeemil, igas faasis kaks rööpühenduses lampi. Mõõta voolutugevused igas faasis ja liinjuhtmetes. Mõõta pinged (U12, U13, U23) faasijuhtmete vahel.
Mõõtmisi korrata erinevate faasikoormuste korral (kahest faasist lülitada üks lamp välja). Mõõtmis- ja arvutustulemused kanda tabelisse
4. Tabel.
Jrk. nr
U12
U13
U23
I1
I2
I3
I1L
I2L
I3L
P1
P2
P3
1.
2.
3.
1. Kõik lambid on sisse lülitatud.
2. Lamp HL1 on välja lülitatud.
3. Lambid HL1 ja HL6 on välja lülitatud. Kolmnurklülituses UL = UF
Järeldus: Millise ahela töörežiim on parem, kas võrdse või mittevõrdse koormusega faasides? Põhjenda.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 22

Eesmärk: elektromagnetilise induktsiooni uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
3 – 0 – 3 V
2.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
3.
Voltmeeter
~ 0 – 250 V
4.
Ampermeeter
~ 0 – 1 A
5.
Induktiivpoolid (L1 ja L2)
6.
Magnetraud
8.
Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2).
2. Vooluringi skeemid ~ 0 -1A
N L A
3-0-3 ~ 0-60 ~0-250 V ~ 36 V V
S L1 ; L2 L3 L1, L2
N
Joonis nr. 1 Joonis nr. 2
3. Töö käik.
Koostada skeem joonis nr. 1 järgi.
Ühendada kõige suurema keerdude arvuga pooliga voltmeeter 3-0-3 V Teha katseid magnetraua viimisega pooli ja väljatoomisega poolist.
Teha katseid teise pooliga (endisest erinev keerdude arv).
Teha järeldused:
1. Millest sõltub induktsiooni emj?
2. Millest sõltub induktsioonvoolu suund? Põhjenda.
3. Kus kasutatakse induktsiooni nähet elektriseadmetes?
Koostada skeem joonis nr. 2 järgi.
Skeemi toidame vahelduvvooluga 36 volti. Lülitada vool sisse ja jälgida mõõteriistade rnäitusid.
Teha katseid teise pooliga (endisest erinev keerdude arv).
Teha järeldused:
1. Kas poolis L1 ( L2) on elektrivool?
2. Kas pool L1 ( L) omab elektrilist kontakti pooliga L3?
3. Millega seletada voolu olemasolu poolis L1 ( L2)?
4. Kas vool oleks ka siis, kui skeemi toita alalisvooluga?
5. Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet ( trafo tööpõhimõte) elektriseadmetes?

LABORATOORNE TÖÖ NR. 23

Eesmärk: elektromagnetilise induktsiooni ja endainduktsiooni uurimine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Vahendid
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
3 – 0 – 3 V
2.
Voltmeeter
0 – 60 V
3.
Hõõglamp 36 V / 25 W ()
4.
Hõõglamp 12 V / 25 W ()
5.
Dioodid 2 tk. (,)
6
Induktiivpool L 220 V 3 A
7.
Takisti R (30 W, 25 W)
8.
Juhtmed 12 tk. (1.5 mm2).
2. Vooluringi skeem
 +
L D1 D2
+ L 
- 0-60
 60 V R
3-0-3
L1 L2 V
N
3. Töö käik.
Koostada vooluringi skeem.
Lülitada vool vooluringi ja jälgida lampide süttimist ning voltmeetri näitu.
Jälgida lampide töötamist pärast normaalrežiimi saavutamist. Lülitada vool välja ning jälgida lampide kustumist. Õige pildi saamiseks korrata katseid vajalik arv korda.
Teha järeldused:
1. Milline lampidest süttib sisselülitamisel kiiremini? Põhjenda. Anda nähtusele põhjalik
selgitus .
2. Kuidas kustuvad lambid voolu väljalülitamisel? Põhjenda. Anda nähtusele põhjalik
selgitus.
3. Mida näitab voltmeeter voolu sisse- ja väljalülitamisel? Põhjenda. Anda nähtusele
põhjalik selgitus.
4. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? Kus kasutatakse induktsiooni
nähet elektriseadmetes??
5. Kus leiab kasutamist induktsioonvool? Tuua näiteid.
6. Mida nimetatakse endainduktsiooniks? Tuua näiteid.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 24

Eesmärk: 3-faasilise asünkroonmootori mähiste õigete alguste ja lõppude leidmine.

Töö käik.
Ekspluatatsiooni käigus võib juhtuda, et mähiste otste tähised klemmiplaadil on kustunud ja need tuleb kindlaks määrata katselisel teel. Kui klemmiplaadile on välja toodud kolme mähise kuus otsa, siis tuleb kõigepealt kindlaks määrata, milliste klemmide vahel on mähised. Selleks kasutatakse taskulambipatareid ja vastavat lampi, elektrikella (läbihelistamine), galvanomeetrit või oommeetrit. Patarei asemel võib kasutada ka 12 – 36 V väljundpingega trafot koos vastava lambiga.
Peale mähiste kindlakstegemist määratakse ära ka nende algused ja lõpud. Selleks on olemas kolm põhilist meetodit.
Lihtsaim meetod seisneb selles, et võttes kolm otsa tinglikult mähiste algusteks ja teised kolm otsa lõppudeks, ühendatakse need galvonomeetriga, nagu näidatud joonisel nr. 1.
C1 C2 C3
Joonis nr.1
G
C4 C5 C6
Kui aga kasvõi ühe faasi algus ja lõpp on ära vahetatud, annab osuti märgatava kõrvalekalde. Kui nüüd järjekorras kõigi mähiste otsi ümber lülitada ja saavutada osuti paigalejäämine rootori pööramisel, siis ongi mähiste algused ja lõpud õigesti kindlaks määratud.
Teiseks võimaluseks on galvanomeetri ja alalisvooluallika (aku, kuivelement ) meetod, kus C1, C2 ja C3 võetakse tinglikult mähiste alguseks, C4, C5 ja C6 aga lõppudeks (joonis nr. 2).
Toiteallika pluss ühendatakse C1-ga ja miinus C4-ga. Kui nupuga K sulgeda patarei ahel, siis samal hetkel teistes mähistes indutseeritakse vastassuunaline emj, st. C2 - C3 on miinus ja C5 - C6 pluss.
Märgates, mis suunas kaldub galvanomeetri osuti, kui patarei oli ühendatud C1 - C4-ga ühendame ta ümber C3 - C6-ga. Kui nüüd galvanomeetri (jäi ühendatuks C2 - C5-ga) osuti kaldub samas suunas, mis esimesel katsel, on mähise C2 - C5 algus ja lõpp kindlaks määratud.
Joonis nr.2 C1 C2 C3
K G
+

C4
C5 C6
Kolmandaks võimaluseks on voltmeetri ja madaldatud vahelduvpingeallika meetod.
Järjestikku ühendatakse kaks mähist neid toidetakse näiteks 36 V pingega. Voolutugevuse kontrollimiseks ühendatakse ahelasse ampermeeter (joonisel nr. 3), sest ta ei tohi olla nimivoolust suurem.
Joonis nr.3
a) b)
A A
C1 C2 C1 C4
C4 C5 C4 C5
C6 C6
V
C3 C3
Kolmanda faasiga ühendatakse voltmeeter või hõõglamp. Kui järjestikku ühendatud faasidel pole koos samanimelised otsad (joonis 3a vasakpoolne ühendus), siis voltmeeter näitab peaaegu täispinget, vastasel korral aga on tema näit lähedane nullile .
Siis määratakse kolmanda faasi algus ja lõpp, milleks ühe faasiga, mille algus ja lõpp juba teada on, ühendatakse see järjestikku ja korratakse katset. Kui nüüd voltmeeter näitab täispinget, tuleb algus ja lõpp sellel mähisel ära vahetada.

LABORATOORNE TÖÖ NR. 25*

Eesmärk: õppida tundma tarbija rööpühendust ning selle seaduspärasusi. Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine. Ühefaasilise elektriarvestiga mõõtmine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Elektriarvesti
3.
Lambid 36 V (25 W, 40 W ja 60W) 3 tk. (L1, L2, L3).
4.
Juhtmed 13 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem ühefaasilise arvestiga.
~ 0-5A L1 I1
A
1 2 3 4 ~ 0-5A ~ 0-5A L2 I2 I
A A
L ~ 0-5A L3 I3
~ 0-60V A
V
~ U = 30V N
3.Töö käik.
Kirchoffi I seaduse valem on: I = I1 + I2 + I3 + ... In
Igas hargnemispunktis juurdetulevate voolude summa võrdub sealtäraminevate voolude summaga.
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Pinge U = 30 V.
Mõõta üldvool I, tõstes ampermeetrit edasi mõõdame ka haruvoolud I1, I2 ja I3.Arvutada võimsus P ja üksikute harude võimsused P1, P2, P3. P = U · I.. Arvutada 1 tunni jooksul kulutatud elektrienergia kulu. Saadud andmed kanda tabelisse.
Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi I seadus on õige ja teha järeldus. Millega võrdub koguvõimsus P?
4. Tabel
Mõõtmistulemused
Arvutustulemused
U
I
I1
I2
I3
P
P1
P2
P3 A
V
A
A
A
A
W
W
W
W Wh
Järeldused:

LABORATOORNE TÖÖ NR. 26*

Eesmärk: õppida tundma tarbija rööpühendust ning selle seaduspärasusi. Kolmefaasilise elektriarvestiga mõõtmine.

1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid.
Jrk.
Nimetused
Tüüp
Süsteem
Vahejaotus
Mõõtepiirkond
1.
Voltmeeter
~ 0 – 60 V
2.
Ampermeeter
~ 0 – 5 A
3.
Kolmefaasiline elektriarvesti
3.
Lambid 36 V (1, 2 - 25 W 2 tk, 3, 4 - 40 W 2 tk ja 5, 6 - 60W 2tk)
4.
Juhtmed 16 tk. (1.5 mm2).
NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust.
2. Vooluringi skeem kolmefaasilise elektriarvestiga.
Lambid 36 V 6 tk
1 1
2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011 12 3

4
L A
5
L A
6
L A
N
3. Töö käik
Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Pinge U = 24 V.
Mõõta haruvoolud I1, I2 ja I3. tõstes ampermeetrit edasi .Arvutada võimsus P ja üksikute harude võimsused P1, P2, P3. P = U · I.
Arvutada ühe tunni jooksul kulutatud elektrienergia kulu A (kWh). Saadud andmed kanda tabelisse. Kas antud ahelas kehtib Kirchiffi I seadus?
4. Tabel

Mõõtmistulemused

Arvutustulemused

E1
E2
E3
U1

U2

U3

I1

I2

I3

I

P

P1

P2

P3

A

V

V

V

V

V

V

A

A

A

A

W

W

W

W

KWh

LABORITÖÖ ARUANNE

Tallinna Tööstushariduskeskus
Õpilane:
Teostatud:
Õpperühm:
Kaitstud:
Töö nr.
Allkiri :
Töö nimetus:
Töö eesmärk:
Töövahendid:
Skeem

LABORATOORSETE TÖÖDE TEGEMISE KORRA JA OHUTUSTEHNIKA KONTROLLKÜSIMUSED

Millele tuleb elektrimõõteriistade kasutamisel erilist tähelepanu pöörata?

Kuidas tuleb koostada elektriskeem ?

Kuidas tuleb teha juhtmete ühendused ja kuhu neid ühendada?

Millises järjekorras tuleb koostada elektriskeem?

Mida tuleb tingimata kontrollida enne elektriskeemi sisselülitamist?

Kuidas lülitada õieti mitme mõõtepiirkonnaga elektrimõõteriistu ja reostaate?

Mida on keelatud teha kui elektriskeem on pingestatud?

Kuidas toimub elektriskeemi esmakordne pingestamine?

Mida tuleb teha elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuse avastamisel?
10.Mida teha avariiolukorras? Milleni viib viivitamine?
11.Kuidas toimub töö käigus elektrimõõteriistade näitude fikseerimine ja
mida ei tohi unustada?
12.Kui kaua tohib hoida skeemi pingestatud?
13.Millal tohib ühendada skeemi lahti?
14.Ohutustehnika nõuded enne elektriskeemi lahtivõtmist.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Abo, L. (1972). Elektroonika konstruktor. Tallinn: Valgus.
2. Ahoranta, J. (1997). Sähköteknikka. WSOY Porvoo.
3. .Bähr, H., Ecke , W. (1978). Grundlagen der Elektrotechnik. Berlin.
4. .Füüsika leksikon. (1997). Tallinn: “Koolibri”.
5. Liivik, L., Jansikene, R. (2005) Elektroonika ja jõupooljuhttehnika laboratoorsed
tööd.
6. Nero, E. (1981). Alalisvool ja elektromagnetism . Tallinn: Eesti NSV Kõrg- ja
Keskerihariduse Ministeerium. Tallinn.
7. Pedusaar, H. (1967). Elektro- ja raadiotehnika . Tallinn: Valgus.
8. Poljakov, V. (1980). Elektrotehnika praktikum keskkoolile. Tallinn: Valgus.
9. Popov , V., Nikolajev, S. (1970). Elektrotehnika. Tallinn: Kirjastus “Valgus”.
10.Puurand, H. (1991). Üldelektrotehnika. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
11.Prošin, V. (2004). Elektrotehnika laboratoor-praktilised tööd (vene keeles). Moskva:
Trükkimiskeskus Akadeemia.
12.Pütsep, R. (1998). Elektrotehnika. Tallinna Transpordikool.
13.Pütsep, R. (2000). Elektritehnika ja elektroonika. Tallinna Transpordikool.
14.Toomla, H. (1988). Elektrotehnika laboratoorsete tööde vihik. Tallinn: ENSV Riiklik
Kutsehariduskomitee Õppe – Metoodikakabinet.
15.Toomla, H. (1992). Elektritehnika rakenduslik osa. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse
Keskus.
16. Umborg , J. (1992). Elektrotehnika laboratoorsed tööd. Tallinna Pedagoogikaülikool.
17.Verlag Europa-Lehrmittel. Fachkunde Elektrotechnik. Nourney, Vollmer GmbH &
Co, 1999.
18.Võrk, R., Mägi, V. (1989). Elektrotehnika. Tallinn: Valgus.
42