Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

B1 saksa keele lektiontest 3 (0)

1 Hindamata
Punktid

Ontogenees



Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask)  slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium


Ontogenees – organismi  individuaalne areng  viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi:
• Viljastumine  • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees,  organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk  looteline areng
Postembrüogenees – lootejärgne areng


Ovulatsioon
Munaraku irdumine munasarja 
folliikulist munajuhasse.
See toimub 14 päeva enne 
menstruatsiooni (28 päevase 
tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab 
(raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku 
küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja 
progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.   Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning  emaka limaskest eraldub. 


 Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36  tundi.  Seemnerakk ca 72 tundi.
Viljastumisel taastatakse diploidsus ja  määratakse sugu.  Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.
 Edasi toimub lõigustumine (mitoos) 
 Lõigustumine on munaraku korduv  jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse 
kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem  
põisloode e. blastula.


Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb  nende tuumade liitumine.  • Inimesel toimub munajuha laienenud osas.  Viljastamine Kehaväline (vees, nt kalad ja kahepaiksed) Kehasisene (emasorganismi  suguteedes,  nt roomajad ja linnud) Viljastamisprotsessi 
bioloogiline tähtsus:
1. Taastatakse diploidsus, rakkude  kahekordne kromosoomistik 
(sugurakud ehk gameedid on 
haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt),  sõltub sellest, kas spermis on X 
või Y kromosoom. (Looduses 
esineb ka teisi soo määramise 
viise, kui sugukromosoomide (X, 
Y) abil, nt selle sõltuvus 
temperatuurist roomajatel)


Lõigustumine: kobarloode ehk  moorula
Bioloogiline eripära: 
• Kõige kiirem rakkude jagunemise viis. (Ainsaks sünteesiks DNA  kahekordistamine), tekkinud rakud vahepeal ei kasva  • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad
• Kõik rakud jagunevad enam-vähem üheaegselt ehk  sünkroonselt (täielik lõigustumine) Lõigustumisprotsessi bioloogiline tähtsus: 
• Normaliseeritakse tuuma-tsütoplasma suhe (spermis on see ca 1:1,  munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk;  Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket).


Lõigustumine (järg):  blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. 
• 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst)  emaka seinale.  • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku  => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele
                    ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale.
* Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima  vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi  ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned  bakterid).


Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel)  Alamatel loomadel nim. blastula Blastoderm ehk kattekoe 
rakkude kiht Embrüoblast - sisemine rakkude mass, 
millest areneb organism/ nt inimene. 
Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad 
lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – 
täidetud vedelikuga (või 
rebuga)


Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad  elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja  meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid)
• Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased)
… areneb neist kõige hiljem . https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/


Lootekestad
…on ajutised organid, mis  kindlustavad normaalse  lootelise arengu. 
• Amnion ehk vesikest  Kõige lootepoolsem kest, mis  koosneb 99% looteveest.  • Allantois ehk kusekott  Sellest kujuneb nabaväät,  mis ühendab loodet ja  platsentat.  • Koorion ehk kõldkest ehk  irdkest  Kõige välimine lootekest, mis  osaleb lootepoolse platsenta  kujunemises. 


Rakkude diferentseerumine ehk  (nende ehituse ja talitluse)  eristumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud 
genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud.  Kudede teke ehk histogenees.  Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt.


Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu 
ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.  Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene


*Embrüonaalne induktsioon
• Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise  sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid,  hilisemas arengus nt hormoonid)


Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised
• Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos)
• Toitainete puudus
• Toksiinid (mükotoksiinid)
• Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus)
Keemilised
• Alkohol
• Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus)
• Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid)
• Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt
Füüsikalised
• Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus)
• Mehhaaniline surve 
• Vibratsioon (sh kukkumine)


Vananemine  Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest 
ning haarab organismi tervikuna.
Vananemine on geneetiliselt määratud (sh seotud 
kromosoomide telomeeride lühenemisega), kuid on 
oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. 
• Päevitamine
• Haigused
• Toitainete vaegus
• Kehavõõraste ainete kuhjumine
• Rakkude jagunemisvõime langus 


Organismide areng looduses võib olla  otsene või moondega  Otsese arengu puhul on järglane kohe (vahe-
etappideta) sarnane täiskasvanud isendile, nt 
roomajad, linnud, imetajad.
Moondega arengu puhul ei ole organism koorumisel 
sarnane oma  vanematele ning saavutab 
suguküpsuse, läbides arengus selgelt  eristatavaid  
vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja 
vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel.


Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja  kahepaiksed)  


Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, 
eriti aga putukatel. 
Eristatakse kaht moonde tüüpi :  Vaegmoone
Muna Vastne Valmik
prussakad, täid, lutikad, 
ritsikad, tirtsud
Täismoone
MunaVastneNukkVal
mik
liblikad, kärbsed, kirbud, 
mardikad


Sipelgatel on täismoone


Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles:
Liblikaliste vastne – röövik
Mardikalistel – tõuk
Kahetiivalistel (nt kärbsed) - 
vagel


Mesilastel on täismoondega  areng


Kiilidel on vaegmoondega areng


Prussakad, tarakanid, termiidid  arenevad samuti vaegmoondeliselt

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Viljastumine
  • Lõigustumine: kobarloode ehk moorula
  • Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode
  • Slide 8
  • Gastrula ehk karikloode
  • Lootekestad
  • Slide 11
  • Slide 12
  • *Embrüonaalne induktsioon
  • Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid
  • Vananemine
  • Organismide areng looduses võib olla otsene või moondega
  • Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed)
  • Slide 18
  • Sipelgatel on täismoone
  • Liblikatel on täismoondega areng
  • Mesilastel on täismoondega areng
  • Kiilidel on vaegmoondega areng
  • Slide 23

B1 saksa keele lektiontest 3 #1 B1 saksa keele lektiontest 3 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MattiasDaum Õppematerjali autor
B1 saksa keele lektiontest 3

Sarnased õppematerjalid

Bfr Loesungen AB-A2-2
9
pdf

Bfr Loesungen AB-A2-2

Lösungen Arbeitsbuch Lektion 28 1 A Freunde treffen B reden C draußen sitzen 2a täglich > fast jeden Tag > manchmal b individuelle Lösung 3 2 Tochter 3 Kinder 4 Reporter 5 Ort ­ schauen ... zu 6 gefährlich 4a 2B3D4A b Tabelle: dieser See ­ diese Frau ­ diese Hüte 5 2 dieser 3 dieses 4 dieser 5 diese 6 diesen 7 diesem 8 Diese 6 1 Das macht doch nichts. 2 Stört dich das? 3 Ach so. Da hast du natürlich recht. 7 1 hoch 2 lecker 3 alt 4 berühmt 8 2 der Turm 3 der Unfall 4 die Zeitung 5 der Flughafen 6 der Quatsch 9 individuelle Lösung 10a 2 fahren 3 springen 4 schimpfen 5 füttern b Lösungsvorschlag: Die Sportlerin ist leider nicht so hoch gesprungen. ­ Der Dieb hat das Portemonnaie gestohlen. ­ Der Junge ist mit dem Fahrrad gefahren. ­ Die Frau hat die Vögel gefüttert. ­ Die Mutter hat laut geschimpft. 1

Saksa keel
Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1
8
pdf

Saksa keele bfr Loesungen-AB-A2-1

Lösungen Arbeitsbuch Lektion 19 1a 2 jung 3 streng 4 eigentlich ­ wichtig 5 anders 6 fertig 7 fehlt b individuelle Lösung 2 1B2C3A 3a 2c3a4d5b b Nominativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer ­ eure Akkusativ: wir: unser ­ unsere ihr: euer - eure 4 2 Unser 3 unsere 4 unser 5 Unsere 6 unseren 7 euren 8 eure 5 2 seine 3 seine 4 meinen 5 Unsere 6 unser 7 eure 8 Meine 9 Deine 10 meinen 6a 2 Stuhl 3 Teppich 4 Bett 5 Schrank 6 Regal 7 Lampe 8 Sessel 9 Tisch 10 Spiegel 11 Sofa b Wohnung c 1. Küche: der Stuhl, der Tisch, das Regal, der Teppich 2. Wohnzimmer: das Sofa, des Sessel, das Regal, die Lampe, der Tisch, der Stuhl 3. Schlafzimmer: das Bett, der Schrank, der Teppich, das Regal, die Lampe 4. Bad: der Spiegel, das Regal 7a 1 die Fahrkarte 2 der Kochkurs 3 das Wohnzimmer b 2

Saksa keel
saksa õpiku vastused
7
pdf

saksa õpiku vastused

Lösungen Kursbuch Moduleinstiegsseite Jonas 1a Lösungsvorschlag: Jonas ist sportlich und sehr aktiv. Er mag nicht gerne lernen. Er liebt Sport und sonst nichts. Er will unbedingt einen Job, bei dem er reisen kann. Geld ist ihm sehr wichtig. Er ist sehr sozial und arbeitet gerne im Team. Er ist manchmal ziemlich faul. b individuelle Lösung 2 individuelle Lösung Lektion 28 1a 1A Jonas, B Frau Sauter und ihr Kind, C Anna und Fabio 2 Ja b Der Reporter ist am Rheinufer. Die Leute in München haben es als Lieblingsort gewählt. Jonas ist fast jeden Sonntag hier. Er trifft hier seine Freunde und dann schauen sie Trial-Fahrern zu. Frau Sauter kommt fast täglich mit ihrer Tochter. Das Kind liebt den Spielplatz, die Mutter ein Café. Dieses Café ist ihr Lieblingsort, denn dort kann sie draußen sitzen, eine Tasse Kaffee trinken

Saksa keel
saksa õpiku vastused
7
pdf

saksa õpiku vastused

Lösungen Kursbuch Moduleinstiegsseite Jonas 1a Lösungsvorschlag: Jonas ist sportlich und sehr aktiv. Er mag nicht gerne lernen. Er liebt Sport und sonst nichts. Er will unbedingt einen Job, bei dem er reisen kann. Geld ist ihm sehr wichtig. Er ist sehr sozial und arbeitet gerne im Team. Er ist manchmal ziemlich faul. b individuelle Lösung 2 individuelle Lösung Lektion 28 1a 1A Jonas, B Frau Sauter und ihr Kind, C Anna und Fabio 2 Ja b Der Reporter ist am Rheinufer. Die Leute in München haben es als Lieblingsort gewählt. Jonas ist fast jeden Sonntag hier. Er trifft hier seine Freunde und dann schauen sie Trial-Fahrern zu. Frau Sauter kommt fast täglich mit ihrer Tochter. Das Kind liebt den Spielplatz, die Mutter ein Café. Dieses Café ist ihr Lieblingsort, denn dort kann sie draußen sitzen, eine Tasse Kaffee trinken

Kategoriseerimata
saksa õpiku vastused
7
pdf

saksa õpiku vastused

Lösungen Kursbuch Moduleinstiegsseite Jonas 1a Lösungsvorschlag: Jonas ist sportlich und sehr aktiv. Er mag nicht gerne lernen. Er liebt Sport und sonst nichts. Er will unbedingt einen Job, bei dem er reisen kann. Geld ist ihm sehr wichtig. Er ist sehr sozial und arbeitet gerne im Team. Er ist manchmal ziemlich faul. b individuelle Lösung 2 individuelle Lösung Lektion 28 1a 1A Jonas, B Frau Sauter und ihr Kind, C Anna und Fabio 2 Ja b Der Reporter ist am Rheinufer. Die Leute in München haben es als Lieblingsort gewählt. Jonas ist fast jeden Sonntag hier. Er trifft hier seine Freunde und dann schauen sie Trial-Fahrern zu. Frau Sauter kommt fast täglich mit ihrer Tochter. Das Kind liebt den Spielplatz, die Mutter ein Café. Dieses Café ist ihr Lieblingsort, denn dort kann sie draußen sitzen, eine Tasse Kaffee trinken

Kategoriseerimata
Ein Tag in meinem Leben im Mittelalter als Bauer
2
docx

Ein Tag in meinem Leben im Mittelalter als Bauer

Ein Tag in meinem Leben im Mittelalter als Bauer Wenn ich einen Tag in meinem Leben im Mittelalter verbringen könnte, würde ich Bauer sein, weil ich dann vitaminreiche Kost essen und mich mit der Arbeit auf dem Land beschäftigen kann. Dadurch kann ich mich auch trainieren. Es ist Jahre 1401 . Die Lage der freien Bauern ist während meiner Zeit sehr unerträglich: wir müssen Waffendienst leisten und bei Reisen des Königs sehr große Lieferungen abgeben. Ich wohne mit meiner Familie in der Nähe von Paris, aber ich bin da nie gewesen, weil meine Mutter immer sagt, dass Paris zu groß und gefährlich ist. Wir haben ein eigenes Zuhause und in der Umgebung ist ein Feld und ein Fluss, aus dem wir das Wasser bekommen, auch können wir uns da waschen. Mein Tag beginnt immer mit dem Sonnenaufgang. Dann muss meine ganze Familie aufstehen und sich anziehen. Während dieser Zeit bereitet meine Mutter den Frühstückstisch für die Familie vor. Nach dem Frühstück gehen wir zusamme

Saksa keel
Theodor Storm-Immensee
5
doc

Theodor Storm "Immensee"

Essay Theodor Storm ,,Immensee" Für mein Essay habe ich Theodor Storms Novelle ,,Immensee" ausgewählt. Das aus drei Gründen: erstens hatten wir das im Seminar ziemlich am Ende des Kurses behandelt und ich kann mich daran noch gut erinnern. Zweitens liegt Theodor Storm mir irgendwie nah am Herzen, weil ich sein Geburtshaus in Husum erst vor einem Jahr besucht habe. Leider wusste ich damals nicht viel von ihm, aber um so spannender war für mich der Vorttrag über Theodor Storm. Drittens: einige Texte sind sehr schwierig zu verstehen gewesen, die wir lesen mussten, oder ich habe den Sinn nicht so gut erkennen können, diese Novelle war sowohl wörtlich als auch innerlich ziemlich leicht für mich zu verstehen. Kurz gesagt ist diese Novelle eine Erinnerung an einer unerfüllter Liebe. Die Novelle ist kein romantischer Text. Sie ist eine Rahmenerzählung, die in zehn Abschnitte geteilt ist. Sie heissen: 1

Saksa kirjanduse ajalugu
Saksa keele DSD II eksami abimaterjal
60
pdf

Saksa keele DSD II eksami abimaterjal

Leitfaden für die schriftliche Kommunikation im DSD II Arbeitsversion SK, Seite 1 von 30 Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme lieber auf dem Land leben möchten. - linear oder dialektisch Dein Tex

Saksa keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun