Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö MTM0120 (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord


1. Ainetöö ülesanne 2
2. Algandmed 2
3. Eskiis 3
4. Tiguülekande arvutus 4
5. Jõudude arvutus 5
6. Pingete arvutus 6
7. Detaili töötingimuste analüüs 7
8. Detaili tööiga 7
9. Materjali esialgne valik 8
10. Materjali lõplik valik 9
11. Tehnoloogia valik 9
12. Termotöötlus 9
13. Kvaliteedi tagamine 10
14. Kasutatud kirjandus 10

1. Ainetöö ülesanne


Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused , valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega.

2. Algandmed


Tõstetav mass
m = 350 kg
Maksimaalne joonkiirus
vmax = 0,7 m/s
Ratta diameeter
d = 0,2 m
Teo keermekäikude arv
z1 = 1
Tiguratta hammaste arv
z2 = 41

3. Eskiis


4. Tiguülekande arvutus


Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus
qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69
Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 … ) qmin = 10 mm
Ülekande moodul
m = 3
Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe
mm
Teo keerme tõstenurk
γ = 5,71 °
Teo jaotusläbimõõt
d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm
Teo peadeläbimõõt
da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm
Tiguratta jaotusläbimõõt
d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm
Tiguratta peadeläbimõõt
da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm
Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt
df2 = d2 – 2,4m = 124 – 2,4 * 3 = 116,8 mm
Hammasvöö laius
b2
0,75da1, kui z1 = 1 … 3
b2
0,75 * 36
b2
27
Valime b2 = 25 mm
Mootori maksimaalne pöörlemissagedus on f = 1500 1/min = 25 1/s
Teo ringkiirus
ω = 2πf = 2 * π * 25 = 157,1 s-1
Teo libisemiskiirus
Kuna , kasutame koormustegurit K=1

5. Jõudude arvutus


Tiguratta pöördemomendi arvutus
T = F * r = m * g * r = 350 kg * 9,81 m/s2 * 0,1 m = 343,4 Nm
Tiguratta ringjõud
Tiguratta radiaaljõud
Fr = Fring*tanα = 5538,7 * tan 25° = 2582,7 N

6. Pingete arvutus


Hammaste ekvivalentarv
Leiame tabeli 1 järgi hamba kujuteguri YF
x
0,05
41,6
40
45
YF = 2,254
Paindepinge σF
Kontaktpinge σH
σH = 297,6 MPa
Varutegur
[S] = 2
Lubatud paindepinge
[σF] = [S] * σF = 2 * 100,7 = 201,4 MPa
Lubatud kontaktpinge
[σH] = [S] * σH = 2 * 297,6 = 595,2 MPa
Tabel 1: Hamba kujutegur YF
zv
28
30
35
40
45
50
65
80
100
YF
2,43
2,41
2,27
2,22
2,19
2,12
2,09
2,08
2,04

7. Detaili töötingimuste analüüs


Eeldades, et projekteeritav tiguratas töötab 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 50 nädalat aastas ning toote garantii on 2 aastat, saame sel ajal tehtavate tsüklite maksimaalseks arvuks, eeldusel , et mootori maksimaalne pöörete arv on 1500 pööret minutis , 8,64 * 106.
Tiguratta voolavuspiiri piirtingimus on Rm ≥ 201,4 MPa, kontaktpingest lähtuv kõvaduse piirtingimus on HB ≥ 198.
Tagamaks detaili tõrgeteta töö kogu garantiiaja vältel, tuleb valida piisavalt tugev ning kõva materjal. Eeldusel, et töö toimub sisetingimustes ning tiguratta maksimaalne pöörlemissagedus f = 36 pööret/min, ei ole meil suuremaid kriteeriumeid materjali termopüsivuse osas. Probleeme võib tekitada suur hõõrdumine, kuid määrete kasutamisega saame selle mure lahendada.

8. Detaili tööiga


Kuigi esialgse prao pikkuseks oli antud a0 = 2 mm, ei ole antud detaili juures kasutamiseks see mõistlik. Seetõttu valin ma algse prao pikkuseks a0 = 0,1imm = 0,0001im, esitades detaili töökindluse tagamiseks vastavad kvaliteedinõuded (kirjeldatud peatükis „Kvaliteedi tagamine“). Arvutatud tsüklite arv N = 8,64*106 eeldab, et detail on pidevas töös 8 tundi päevas ning 250 päeva aastas.
Kriitilise prao pikkus
A = 10-12
m = 3
= 201,4 MPa
Y = 1
a0 = 0,0001 m
ac = 0,00011 m
Kriitilise prao suurusest lähtuvalt arvutame materjali purunemissitkuse
KIC = 3,74 MPa

9. Materjali esialgne valik


9.1. Pronkssulam CuZn30Al5Mn4Fe2
Kuna tiguratta pronksvöö vähendaks suuresti tekkivat hõõrdumist, oli esimene loogiline valik selle kasuks. Antud materjal sai valitud just tema suurele kõvadusele, mis takistab plastse deformatsiooni eest kontaktpindadel.
Rm = 450 MPa
HB = 238
Probleemiks aga võib saada materjali hind (3,445 … 4,933 €/kg), mis võib kaalukausi kallutada teiste lahenduste poole.
9.2 Hallmalm EN-GJL-200
Teisena jäi sõelale hallmalm BS EN-GJL-200, mille puhul paistab silma malmidele omane suur kõvadus.
Rm = 210 MPa
HB = 200
σ-1 = 100 MPa
KIC = 20 MPa
Nii tõmbetugevuse kui kõvaduse poolest sobiks antud materjal suurepäraselt, kuna selle näitajad on vaid pisut kõrgemad nõutud omadustest, mistõttu oleks see väga optimaalseks lahendiks. Samuti räägib selle valimise poolt kaasa materjali hind (0,4296 … 0,4725 €/kg). Antud materjal võib aga osutuda liialt hapraks.
9.3 Süsinikteras EN 10277-2
Teraste hulgast paistis sobivuse poolest kõige enam silma süsinikteras EN 10277-2, pinnakarastusega 800o C ning noolutusega 170o C juures.
Rm = 490 MPa
HB = 131
σ-1 = 295 MPa
KIC = 54 MPa
Antud materjal oleks tiguratta valmistamiseks kõige optimaalsem. Tegu on hästitöödeldava materjaliga , mis tähendab, et kulutused töötlusele saab hoida võrdlemisi madalad. Samuti räägib materjali valimise kasuks selle madal hind (0,3862 … 0,5895 €/kg).

10. Materjali lõplik valik


Võttes arvesse ainetöö algseid andmeid ning arvutuste tulemusi, valin ma teoratta materjaliks süsinikterase EN 10277-2, mille tsementiiditav pind, sitke südamik ning madal hind täidavad kõik esitatud nõuded.
Terase EN 10277-2 keemiline koostis:
C – 0,07 %
Mn – 0,3 %
Si – ≤ 0,4 %
P – ≤ 0,045 %
S – ≤ 0,045 %

11. Tehnoloogia valik


Kuna tegu on kesksaritootmisega (500 … 5000 detaili aastas), kasutame tiguratta valmistamiseks vormstantsimist, mis annab piisavalt suure tootlikkuse. Tehnoloogia kasutamise vastu aga räägib stantsivormide kõrge hind, kuid arvestades stantsimistehnoloogia täpsuse ning saadava detaili pinnakvaliteediga, on see õigustatud, kuna tänu sellele võib vahele jätta paljud muidu aeganõudvad lõiketöötlusprotsessid.
Tootmisprotsessi kirjeldus
  • Tooriku lõikamine ümarmaterjalist
  • Detaili valmistamine kuumvormstantsimise teel (T ≥ 800o C)
  • Detaili puhastamine kraadisoonest
  • Hammaste lõikamine
  • Ava ülepuurimine
  • Soone freesimine

12. Termotöötlus


Tsementiitimine
Kuna valitud terase EN 10277-2 näol on tegemist tsementiiditava terasega, viime termotöötlusel läbi ka tsementiitimisprotsessi temperatuuril 900o C. Sellega rikastame tiguratta pinnakihti süsinikuga, muutes selle kõvemaks ning seega kontaktpingele vastupidavamaks. Detaili mahajahtumisel teostame induktsioonkuumutamise teel pindkarastuse temperatuuril 800o C. Sellega saavutame piisava pinnakõvaduse, kuid säilitame sitke südamiku. Karastuskeskkonnana kasutame toatemperatuuril (20o C) vett. Noolutusprotsessi viime läbi temperatuuril 170o C. Karastamine
Noolutamine
Temperatuur
Aeg

13. Kvaliteedi tagamine


Enne tiguratta üleandmist tuleb kontrollida detaili kvaliteeti, eriti kuna vähendasime algse prao pikkust (ao = 0,1 mm). Kontrollmeetodina kasutame magnetpulberkatset, millega on võimalik tuvastada kuni 0,02 mm laiune pragu . Kuivõrd see meetod lubab avastada defekte kuni 6 mm sügavusele ning meie peamiseks murelapseks on just pinnakarastuse pingetest tekkinud defektid , on rahuldab antud meetod täielikult kõiki vajadusi. Sellest hoolimata võib tundlikkuse tõstmiseks kasutada heljumina petrooleumit.

14. Kasutatud kirjandus


  • Ulrich Fisher, Roland Gomeringer, Max Heinzler, Roland Kilgus, Friedrich Näher, Stefan Oesterle, Heinz Paetzold, Andreas Stephan, „Mehaanikainseneri käsiraamat“ ( originaal pealkiri „ Mechanical and Metal Trades Handbook “), TTÜ kirjastus 2012
  • Priit Kulu, Daniil Arensburger, Andres Laansoo , Feodor Kommel, „Materjaliõpetus: Juhendmaterjalid ja ülesanded materjalitehnika bakalaureuseõppe kodutöödeks”, TTÜ kirjastus 2003
  • Enn Hendre , Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Tiit Metusala, Olev Tapupere , „Materjalitehnika”, TTÜ kirjastus 2003
  • C. W. Wegst, „Stahlschlüssel”, Marbach : Verlag Stahlschlüssel Wegst, 2004
  • Ilmar Kleis „Masinaelemendid. Konspekt bakalaureuseõppeks”, Tallinn 2005
  • CES Edupack 2005
  • http://matweb.com/
  • http://engineershandbook.com/
    10
  • Vasakule Paremale
    Kodutöö MTM0120 #1 Kodutöö MTM0120 #2 Kodutöö MTM0120 #3 Kodutöö MTM0120 #4 Kodutöö MTM0120 #5 Kodutöö MTM0120 #6 Kodutöö MTM0120 #7 Kodutöö MTM0120 #8 Kodutöö MTM0120 #9 Kodutöö MTM0120 #10
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hillep Õppematerjali autor
    Õppeaine MTM0120 ainetöö.
    Antud ainetöö ülesandeks on kirjeldada tigureduktori tiguratast, teostada sellele tugevusarvutused, valida selle valmistamiseks sobivaim materjal ning valmistustehnoloogia koos viimistlusega.

    Sarnased õppematerjalid

    Tiguülekande arvutus
    6
    docx

    Tiguülekande arvutus

    MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal ­ teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö ­ tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa,

    Masinelemendid II
    KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
    15
    doc

    KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................

    Masinatehnika
    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused
    12
    doc

    Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

    MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

    Masinatehnika
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

    Materjaliõpetus
    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    18
    odt

    ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:

    Masinatehnika
    Reduktori projekteerimine moodul 1
    37
    docx

    Reduktori projekteerimine moodul 1

    Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

    Masinaelemendid
    PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
    25
    doc

    PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

    Masinatehnika
    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
    66
    pdf

    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

    TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ...................................

    Masinaelemendid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun