(Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest. Normaalselt on kusihappe süntees ja organismist eritumine tasakaalus. Mingi häire tagajärjel võib tasakaal kaduda ja tekib liigne kusihappesisaldus vereseerumis hüperurikeemia. (Reumatoloogia, 2000) Hüperurikeemiaks loetakse seisundit, mil uraatide konsentratsioon seerumis või plasmas on tõusnud meestel > 420 µmol/l ja naistel >360 µmol/l. (Reumatoloogia konspekt, 2007, Sisehaigused, 1999) Esmase hüprurikeemia põhjuseks on perekondlik geneetiline puriiniainevahetuse anomaalia. Toimub kusihappe üleproduktsioon. Riskitegureiks, mis soodustavad geneetiliselt tingitud
Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv)
Plasmarakud ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Lümfotsüüt + kasvaja = lõpmatult paljunev hübridoom (kui antigeeniga immuniseeritud lümfotsüüt viiakse kokku kasvaja rakkudega, tekib hübridoom, mis suudab piiramatult paljuneda) Iga hübridoomikloon toodab üht tüüpi antikehi mida nimetatakse monokloonseteks antikehadeks. Kasutusalad: Kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis segus näiteks vereseerumis või uriinis. Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus näiteks düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus. Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks näiteks rasedustestid ning viiruste, bakterite või protistide tuvastamine. Kasutusalad: (med. Ja vet. diagnostikas) Valkude ja ravimite hulga mõõtmine seerumis Infektsiooni põhjustajate määramine Leukeemiate ja lümfoomide klassifitseerimine
lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused: tal on piiramatu jagunemisvime (kasvajaraku tunnus) tal on soovitud spetsiifikaga antikehade sünteesi vime (B-lümfotsüüdi tunnus) Monokloonsete antikehade kasutamine Kasutatakse seal, kus on vajalik teatud kindla aine olemasolu tuvastamine mingis keerulises bioloogilises segus nt vereseerumis uriinis Piimas jne Väga palju kasutatakse monokl. antikehi rakubioloogias rakkudes teatud kindlate ainete tuvastamiseks, nende rakusisese lokalisatsiooni uurimiseks Antikehade abil määratakse ka viiruslike ja bakteriaalsete antigeenide olemasolu organismis tehakse kindlaks inimesel mitmesuguste pärilike haiguste olemasolu, kui sellega kaasneb organismis mingi aine (hormoon vm.) puue vi üleproduktsioon monokloonsetel antikehadel baseeruvad ka
o Kasvajarakk on piiramatu jagunemisvõimega · Hübridoomide tootmine o Hübridoomirakud viiakse selektiivsöötmele, milles jäävad ellu ja kasvavad ainult hübridoomid (Laboris) o Hübridoomide kloonimine o Hübridoom produtseerib ainult üht tüüpi antikehi monokloonsed antikehad · Monokloonseid antikehi kasutatakse: o Teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt vereseerumis, uriinis) o Vastava antigeeni esinemise ja kontsentratsiooni määramiseks rakus (nt düstrofiini tuvastamiseks inimese lihasrakus) o Meditsiiniliseks ja veterinaarseks diagnostikaks (nt rasedustestid; viiruste, bakterite või protistide tuvastamine) Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro (väliskeskkonnas) Munarakkude saamine · Loomadel o Folliikuleid stimuuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile superovolutsioon
– antikehad on peaaegu eranditult efektiivsed väljaspool rakku, rakusisesed ehk intratsellulaarsed mikroobid on peaaegu eranditult antikehade ja nende vahendatud toimete eest kaitstud Mitu paratoopi on ühel antikehal? - 2 Milleks on antikehal vajalik hingeregioon? – painduvus tagab haaradevahelise distantsi muutumise vastavalt vajadusele, antigeeni efektiivne seostumine Milleks on antikehal vajalik Fc regioon? – osaleb signaali edastamises Millist tüüpi immuunoglobuliine on inimese vereseerumis kõige rohkem? - IgG Millised immuunoglobuliinid tagavad kauakestva immuunvastuse? - IgG Millised immunoglobuliinid sekreteeritakse limaskestale? - IgA Millised immunoglobuliinid ilmuvad verre esimesena peale antigeenset stimulatsiooni ja kaovad kõige kiiremini? – IgM Millised immunoglobuliinid on seotud allergilise reaktsiooniga? – IgE Võrdle imetaja immunoglobuliine (kus leidub, ülesanne, kas mono-,di- või pentameer)?
20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Siin referaadis teengi siis kokkuvõtte 3-st mineraalainest - kaalium, naatrium ja jood. 3 Naatrium Naturaalsetes toiduainetes leidub väga vähe naatriumi. Leidub naatriumi aga töödeldud toiduainetes, kuna töötlemise käigus lisatakse soola. Seda leidub kõikides keha kudedes ja organites. Põhiline kogus naatriumist paikneb vereseerumis, kus seda on, suhteliselt palju on seda veel süljes ja seedenõredes. Naatrium samas ka on organismile vajalik normaalse erutuvuse hoidmiseks närvi- ja lihaskoes. Naatriumist sõltub südame korrapärane, rütmiline tegevus. Vere pH hoidmisel on oluline osa samuti naatriumil. Naatriumirikkad on keedusool, sojakaste, konserveeritud ja marineeritud köögiviljad, suitsetatud ning soolatud liha ja kala jt, toiduained.
Täiskasvanu ööpäevane Mg vajadus on 300-400 mg Euroopa standardite järgi ja USA-s 450 mg. Ravidoosina kasutatakse 600mg ööpäevas. Peamiselt saame Mg toiduga.Viimastel aastakümnetel on meie toitumises toimunud suuri muudatusi: sööme rohkem kiirtoitu, juurvilja ja puuvilja osakaal on väike, toiduainetes on hulgaliselt säilituaineid ja lisaaineid, kasutatakse palju mikrolaineahju. Kokkuvõttes meie toidus pole piisavalt Mg. Mg paikneb kehas: 60% luudes, 40% rakkudes, !1% vereseerumis. Mg vajadus samas suureneb füsioloogilistes eriseisundites: aktiivne liikumine, rasedus, rinnaga toitmine, stress, alkoholi tarbimine, erinevate dieetide katsetamine, ravimite toimel (diureetikumid, hormoonid, südame glükosiidid). Keha biokeemiat mõjutab ka üha saastunum elukeskkond ja toit (raskemetelli ühendid kuhjuvad meie kehas). Eriti vajavad Mg: füüsilise- ja vaimsetöö tegijad, õppurid, diabeetikud,
(Söömishäired, 2011). Normaalne kaalukaotus on 10-15%, anoreksia puhul on see üle 30% (Frisch, 1998) - Anorektik kannab laiu riideid, et varjata keha kuju ja/või kaalukaotust (Söömishäired, 2011) - Iseloomulik on aeglane söömine, toiduportsjonite kaalumine, kalorite lugemine (Maseret al., 2009) Tihti on olemas toidud, mis on ,,lubatud" ja mis ,,keelatud" (Söömishäired, 2011) - Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on neil vereseerumis kõrgenenud kolesterooli ja lipiidide tase põhjustatud maksa väärtalitlusest, sapi vähenenud sekretsioonist ning ebanormaalsest toitumismustrist - Mõtlemine, meeleolu ja sotsiaalne elu muutuvad piiratuks, sagenevad meeleolu vaheldumised - Haige paistab silma täieliku haiguse eitamisega (Söömishäired, 2011). Räägitakse kuidas anoreksik püüab varjata enda keha kumerusi teiste eest ja et tal üldse midagi viga on. Anoreksik üldiselt jälgib mida ta suhu topib ja palju
Lab. Uuringud: ninaneelu sekreedist lümfisõlmed IF meetodil A/B-gripi korral 1-5 1-5 päevani ELISA/ 2.Laborat. *seroloogiline päevani AG immunoflorestsentsme uuringud: uurimine AK ninakaapest, etodil AK määramine määramine kurgumaterjalist, 2. Seroloogia- AK IF /ELISA meetodil vereseerumis(EL ninaneelulimast, määramine ISA) rögast vereseerumist (Ig M 3. Seroloogiline- AK antikehad). 1.seerum AK tiitri 4X tõus määramine võetakse varases viitab ägedale vereseerumist- staadiumis2. 10-14 haigestumisele
mõlemad süsteemid on sisuliselt õiged. Race-Fisher'I teooria on lihtsam ning õigemate täpsustustega. Ehk siis... Veregrupi AB0 süsteemis määravad erütrotsüütidel paiknevate A, B ja H antigeenide ning vereplasmas sisalduvate anti-A ja anti-B antikehade olemasolu kombinatsioon. Kuna vastsündinutel pole A ja B antigeenid täielikult välja kujunenud, võivad nende erütrotsüütidega esineda veregrupi määramisel nõrgemad reaktsioonid. Sünnimomendiks pole vastsündinu vereseerumis anti-A ja/või anti-B antikehi, need ilmuvad sinna üldjuhul 4.-6. elukuul ja kujunevad lõplikult välja 2.-4. eluaastaks. Reesusantigeenidest määratakse patsientidel D antigeeni. Kui erütrotsüütide pinnal on D antigeen, siis on patsient Rh(D) positiivne. Kui D antigeen puudub, on patsient Rh(D) negatiivne. D antigeen on sünnimomendiks täielikult välja kujunenud. Kasutatud kirjandus: zulu.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat/Käsiraamat%202006.doc http://biomedicum.ut.ee/~martv/genolex
muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede
eritüübiliste rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega-tekivad hübridoomid. Valitud rakke saab kasvatada katseklaasis või elusorganismis. Näiteks: luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 6. Monokloonsed antikehad-kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. Monokloonseid antikehi kasutatakse teatud kindla aine olemasolu tuvastamisel mingis keerulises bioloogilises segus (nt. Vereseerumis) ja meditsiiniliseks või veterinaarseks diagnostikaks (nt. Rasedustestid, viiruste, bakterite või protistide tuvastamine). 7. Emrüosiirdamine-1. lehmal kutsutakse esile superovulatsioon, mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku. 2. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine, 6-8 päeva pärast pestakse embrüod välja. 3. Embrüoid hoitakse söötmes, valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. 4
Tallinna Tehnikaülikool Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö nr: 3.5 Nimi: Lona Sarapuu Kood: 082631 Õpperühm : YAGB21 Juhendaja nimi: Malle Kreen Tallinn 2009 Sissejuhatus Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes (vereseerumis, piimavadakus jm) kasutatakse ensümaatilist meetodit, see põhineb kahe ensüümi: glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul, tänu GOD-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes. GOD (süstemaatiline nimetus ,d-glükoos)- O2-oksüdoreduktaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab
dopinguproovi andmist). Mõtlemapanev on ka endise ameerika jalgpalluri Lyle Alzado surivoodil tunnistatud väide, et 80 protsenti ameerika jalgapalli mängijatest on sünteetilist kasvuhormooni tarbinud. Praegusel ajal kehtiv kasvuhormooni kontrollimismeetod töötati WADA (Ülemaailmne dopingu agentuur) poolt välja 2010. aasta suvel. Kasvuhormooni testimisel analüüsitakse erinevate molekulitüüpide ehk isovormide tasakaalu vereseerumis. Eeldatakse, et inimese kehas valitseb loomulikult leiduva kasvuhormooni puhul erinevate isovormide vahel kindel ja stabiilne tasakaal. Kui süstida hormooni kehasse, suureneb süstitava isovormi ja väheneb teiste isovormide hulk. (M.Bidlingmaier jt, 2009) Hormoonpreparaadi manustamise jäljed kaovad organismist 10-36 tunni jooksul. WADA teadusdirektorina töötanud Oliver Rabin on väitnud, et kasvuhormooni määrav probleem on olnud keerukaim, mille WADA on kasutusele võtnud
Klinitsistile väljastatavas vastuses on oluline märkida mikroorganismide tundlikkus (antibiogramm) mitmesuguste antibakteriaalsete preparaatide suhtes. • MALDI-TOF ("Matrix Assisted Laser Desorption/Ionization") ehk proteiini profiili määramine mass- spektromeetria abil. Identifitseerib kuni 96 proovi 30 minuti jooksul. 3. Seroloogiline uurimine. Eesmärk: spetsiifiliste antikehade esinemise või nende tiitri tõusu abil haigustekitaja olemasolu määramine organismis. Vereseerumis määratakse antikehade sisaldus: aglutinatsioonireaktsiooniga, kusjuures antigeen võib olla kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis
_ närvisüsteemi erutusprotsesse, _ on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, _ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel noorloomade ratsioonis on takistatud normaalne luukoe moodustumine Fosfor on tihedalt seotud kaltsiumiga. Täiskasvanud veise kehas leidub seda 3...4 kg, millest 80 % on luudes. Fosfor etendab olulist osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, seega organismi energiavahetuses. Vereseerumis leidub anorgaanilist fosforit 4...12 mg/100 ml- s. Fosfori vaegus võib veistel põhjustada isu puudust. Naatriumi ja kaaliumi koguhulk organismis on 1,5 g iga kg kehakaalu kohta (täiskasvanud veise kehas seega 750...900 g Na ja K). Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, kus on keskmiselt 320 mg/100 ml-s, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. Magneesiumi ainevahetus on tihedalt seotud kaltsiumi ja fosforiga. Umbes 70 %
IgG4 kutsuvad esile allergeenid. Neid antikehasid toodetakse peale korduvat või pikaaegselt kestvat kokkupuudet antigeenidega keskkonnas, mis pole nakkav (pikaajalised mesinikud, immuunteraapia läbi teinud allergikud) Tegemist on monomeeriga, kus kaks rasket ahelat on disulfiidsilla abil seotud omavahel ja mõlemad ka ühe kerge ahelaga. IgA-antikehad moodustavad kõikidest antikehadest 1520%. Võib esineda nii monomeerina kui ka dimeerrina. Monomeer- IgA1 on põhiliselt vereseerumis. Enamus lümfoidkudedes on ülekaalus IgA1 tootvad rakud Dimeerset vormi on kõige rohkem ja seda kutsutakse ka sekretoorseks IgA- ks ehk sIgA-ks. IgA2 on põhiline immunoglobuliin, mis esineb limaskestade eritistes(k.a. pisarad, sülg, higi, ternespiim ja sugukuseteede, seedetrakti, eesnäärme- ja hingamisteede epiteel). Sekretoorne IgA on dimeer, mis koosneb kahest IgA antikeha molekulist, mis on omavahel seotud valguga, mida nimetatakse J(joining)-ahelaks
Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata:
Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. Magneesium inimese organismis 3 Kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20-25 mg 100 g kohta, veri 2-3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71-0,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihaste kokkutõmbumine, naatrium-kaalium- pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Veel osaleb magneesium soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor ja fosfaatide ainevahetuse regulaator.
väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris. Nakatumisviisist sõltumata hakkab HI-viirus organismis kohe peremeesrakkudesse sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises, seemnevedelikus, eelseemnevedelikus, süljes, pisarates, higis. Viirused tungivad ka kesknärvisüsteemi, kopsudesse ja põrna. 1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada ning inimene terveneb, kuid HIV-infektsiooni ei suuda immuunsüsteem kontrollida ega võita. Kuigi organism suudab olenevalt immuunsüsteemi võimekusest viiruse jätkuvat
arsti, vanemate ja lapse vahel. ( . .) Dieet ja füüsiline koormus on optimaalsed meetodid liigse kehamassi vähenemiseks. ( . .) 5 C-peptiid moodustub pankrease Langerhansi saarekeste beeta-rakkudes sünteesitud proinsuliinist selle jagunemisel insuliiniks ja C-peptiidiks. Teda sekreteeritakse verre koos insuliiniga ekvimolaarsetes hulkades. C- peptiid bioloogilist aktiivsust ei oma, kuid tema kontsentratsioon vereseerumis on heaks orientiiriks endogeense insuliini sekretsiooni hindamisel. (biomedicum.ut.ee) 6 Leptiin on oluline rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis reguleerib toidu manustamise hulka ja energia kulutamist (nt füüsilise aktiivsuse taset). Leptiin aktiviseerib lihaskonnas AMPK tekitades võimaluse suuremaks rasvhapete kasutamiseks. (www.quattromed.ee) 7 Cushingi sündroom on haigus, mis on põhjustatud glükokortikoidhormoonide liiga kõrgest tasemest
söötmele. · Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juuurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse 31. Milleks kasutatakse monokloonseid antikehi? · Teatud kindla aine olemasolu tuvastamiseks mingis keerulises bioloogilises segus (vereseerumis, uriinis). · Vastava antigeeni esinemise ja konsentratsiooni määramiseks rakus. · Meditsiiniliseks javeterinaarseks diagnostikaks (rasedustestid) 32. Kuidas toimub embrüosiirdamine ja mis on sellise tegevuse eesmärgiks? Embrüsiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüs ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Loomal: * lehmal kutsutakse esile superovulatsioon, mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub
70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor. Tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator
müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone (vastu kontsentratsioonigradienti) 6. Vereplasma valgud Vereplasma proteinogramm elektroforeesi abil eraldatud valgud. Jaotus: · albumiinid · globuliinid ( 1, 2, , ) Vereseerumis: Prealbumiin Albumiin 1-globuliinid (nt. 1-antiproteaas, 1-happeline glükoproteiin, -lipoproteiin) 2-globuliinid (nt. 2-makroglobuliin, haptoglobuliin, tseruloplasmiin, CRP) -globuliinid (nt. transferriin, C3-komplementfaktor, -lipoproteiin) -globuliinid (nt. IgG, IgA, IgM, IgD, IgE) ( vereplasmas oleks ka fibrinogeen) Veres on albumiine rohkem. Väga kiiresti metaboliseeruvad valgud. Verevalkude järgi saab leida, mis organite funktsioonid on nõrgenenud või häirunud.
4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast. Erinevalt AB0-süsteemist ei ole Rh- inimesel algselt antikehasid D- antigeeni vastu
· funktsionaalne Fe on müoglobiini, katalaasi, peroksüdaasi jt. porfüriinensüümide koostises Imendub ~10 %, vajadus ~1mg Vajadus toidus: naistel 15 mg rasedatel 20-25mg meestel 10 10 mg rauda saab normaalsest toidust, 15 hea dieediga, 20-25 ei saa kuidagi. Raua imendumist soodustavad · vit C · Cys ja Met · Cu, Ca, Co · Alkohol · Liha või kala soodustavad ka taimse raua imendumist Imendunud raud seostub vereseerumis transferriniga, mis transpordib selle, kuhu vaja Raua imendumist takistavad · Tanniin (tee) · Kohv · Kiudainerikas toit Erütrotsüütides on rauavaru seotud ferritiini koostises, rauavaeguse korral ferritiini hulk väheneb. Ferritiini kontsentratsioon . erütrotsüütides avaldab omakorda mõju raua imendumisele. Fe eritub peamiselt sapi ja väljaheidetega, osa väljaheidete rauast pärineb peensoolelimaskesta rakkudest, keha kaotab rauda ka irdunud naharakkudega, juustega
Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes. Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud. Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes. Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini. Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees ja soolalahustes. Vastupidavad fermentide toimele. Skleroproteiine iseloomustavad elastsus ja mehhaaniline vastupidavus
Üldised ärevus, stress, ängistus, ravimid ABDOMINAALNE ATAKK Äge kõhuvalu, oksendamine, diarröa, iileus (soolesulgus on seisund, mille puhul peen- või jämesool muutub soolesisule osaliselt või täielikult läbitamatuks), hüpovoleemiline sokk (liigne vedelikukadu põhjustab seda), kõriturse Teisene lokalisatsioon Diagnostika madal C1 INH kontsentratsioon, madal C4 Ravi: AKE inhibiitorite vältimine, HAE kui tavalised ravimid ei aita Trüptaasi ja HIS sisaldus vereseerumis anafülaksia korral Kiivi Hiina karusmari, pärit Uus Meremaalt, kiivi allergia . 12 allergeeni Oraalne allergia sündroom (OAS) anafülaksia, Euroopas üha sagedasem, peamine allergiline komponent Geograafiline rohkem kase allergiat rohkem kiivile RISTREAKTSIOONID! Täiskasvanutel kerge reaktsioon, lastel anafülaksia, IgE tase kõrge kasele Õietolmu-vegetaarallergia sündroom Ravi: eliminatsioon, kuumutamine, homogeniseerimine alandab allergeensust ANAFÜLAKSIA
Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Vähe on fosforit: kartulis, juurviljades. Kaalium, naatrium ja kloor – leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja
_ võtab osa vere hüübimisprotsessidest, _ soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel noorloomade ratsioonis on takistatud normaalne luukoe moodustumine Fosfor on tihedalt seotud kaltsiumiga. Täiskasvanud veise kehas leidub seda 3...4 kg, millest 80 % on luudes. Fosfor etendab olulist osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses, seega organismi energiavahetuses. Vereseerumis leidub anorgaanilist fosforit 4...12 mg/100 mls. Fosfori vaegus võib veistel põhjustada isu puudust. Naatriumi ja kaaliumi koguhulk organismis on 1,5 g iga kg kehakaalu kohta (täiskasvanud veise kehas seega 750...900 g Na ja K). Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, kus on keskmiselt 320 mg/100 mls, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes.
Mida suurem on Ka [ ] arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub, st seda kangem on hape. pKa=-logKa. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Koosnevad nõrgast happest ja tema soolast, omavad puhverdusvõimet umbes ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses. (bioloogilised puhvrid: karbonaatpuhver (vereseerumis jt rakuvälistes vedelikes pH 5,4-7,4); fosfaatpuhver (raku tsütoplasmas, uriinis pH 5,8-7,8); valkpuhver (veres pH 7-8); anseriinpuhver (imetajate skeletilihastes ja ajus). Henderson-Hasselbach'i võrrand. Puhverlahuse pH on määratud happe pKa väärtusega ja konjugeeritud aluse (prootoni aktseptor) ning happe (prootoni doonor) kontsentratsioonide suhtega pH = pKa + log10 [A-] / [HA]. 4. Termdünaamika esimene seadus: kõigi energialiikide summa süsteemis on jääv suurus
Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: · nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele · Epikutaan e aplikatsioon e lapitest , mida tehakse aeglast tüüpi ja kombineeritud allergia korral (atoopiline ja kontaktdermatiit) · IgE antikehade määramine vereseerumis RAST, ELISA, CLA - Esineb kvalitatiivne seos testi tulemuse ja kliiniliselt olulise allergia vahel: kõrgem tiiter suurem allergia tõenäosus, ei sõltu ravimitest, naha reaktiivsusest, uuritava seisundist. Omab väiksemat tundlikkust ja spetsiifilisust kui nahatestil. Puuduseks on see, et on kallim, seetõttu kasutatakse, kui nahatest pole võimalik või nahatesti tulemus ei rahulda
neid on rakus palju. Saab uurida CNVsid ja SNPi infot kiipidega. Kasutatakse ka uue põlvkonna sekvenerimist kus sekveneeritakse ära kogu genoom ja saab öelda kas mõnda kromosoomi on 3 koopiat või 1 või on normaalne ja saab siirata. Kadri Haller Kikkatalo 1. Missuguseid naise immuunsüsteemi poolseid mehhanisme tooksite välja raseduseelse partnerspetsiifilise tolerantsi tekkeks ja kuidas mõjutavad neid naise ja mehe infektsioonhaigused suguteedes? Lisaks vereseerumis ja munasarja koes leiduvale FSH-le puutuvad naise immuunsüsteemi rakud kokku ka partneri seemnevedelikus oleva hormooniga. Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku
! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites. Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes. Vajalikud närvi- ja lihaskoes; sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. Magneesiumi – luudes. Magneesiumi vaegusel – karjamaakramp. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises; kõikides rohusöötades (rohus, heinas, silos).
Fab ja Fc fragmendi immunoloogiline tähendus. Immunoglobuliinide klassid ja alaklassid. Nende strukturaalsed erinevused. Antikehad on immunoglobuliinid. Antikehad on veres ja muudes kehavedelikes esinevad globulaarsed glükoproteiinid, mille teke on indutseeritud antigeenide poolt ja mis on ise võimelised vastavate antigeenidega reageerima nii in vitro kui ka in vivo. Antigeenid võivad olla seotuna B raku pinnale või esineda sekreteeritud kujul: vereseerumis ja kudedes, ka immuunkomplekside e Ag-Ak komplekside koostises. Igal inimesel võib arvestuslikult olla kuni ca. 100 miljonit erinevat immunoglobuliini molekuli, mis on määratletud Ig-de geeni-blokkide rekombineerumise kaudu. Kõrgematel imetajatel esineb 5 klassi immunoglobuliine: IgG, IgA, IgM, IgD, IgE, mille erinevus seisneb molekulide suuruses, laengus, aminohappelises ja valgulises koostises. Erinevused esinevad mitte ainult klasside vahel, vaid ka iga klassi piiris
kovalendselt seotud disulfiidsidemetga, enamasti pentameerina. Molekulmass 900kD. Kuna igal monomeeril on 2 sidumissaiti, siis IgM on neid kokku 10. Kuna IgM on suur molekul pole ta võimeline difundeeruma. IgD ja Ig E neid on kõige vähem. IgD-d leidub ainult B lümfotsüütide pinnal. IgE on seerumis, seostub Fc retseptori abil eosinof. ja basofiilidel. IgE leidub samuti vaid imetajatel, kellel on see ainus ülitundlikkust (allergiat) vahendav antikeha. Normaalsetel isenditel on IgE hulk vereseerumis väga väike, allergia või parasiitsete nakkuste tõttu suureneb see patsientide veres kuni tuhat korda. 14. Polüklonaalsed antikehad. Monoklonaalsed antikehad (Hübridoomi tehnoloogia) Monoklonaalne antikeha on antikeha, mis on produtseeritud ühe raku või rakuliini poolt, mis on ühest rakust arenenud. On identsed ja omavad unikaalset aminohappe järjestust, kasvavad identselt. Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. Homogeenset antikehade populatsiooni on
Noorkarja söötmine ja pidamine · Eesmärk on kasvatada noorkari , kes annab võimalikult suure elueatoodangu. · Ainukene võimalus noorkarja üleskasvatamise kulutuste vähendamiseks on vähendada esmaspoegimise vanust. · Noorkarja üleskasvatamisel on tarvis järgida/ kontrollida kaht olulist asja: söötmisskeem üleskasvatamisel ja seemendusiga. · Ternespiim sisaldab suhteliselt palju albumiine ja globuliine. · Emaslooma vereseerumis esineva gammaglobuliini fraktsiooniga seotus antikehad lähevad enne poegimist üle ternespiima. · NB antikehad ei läbi platsentat. · Immunoglobuliinid on laudaspetsiifilised · Immunoglobuliinid imenduvad verre 1...3 tunni jooksul peale poegimist. · Immunoglobuliinide imendumise võime väheneb peale vasika sündi kiiresti. · Juba 6 tunni jooksul väheneb see 50% · Teisel päeval peale poegimist need immunoglobuliinid ei imendu enam.
Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit, hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe
tarbimine. Riskialtimad on kõrgetoodangulised või varajases laktatsioonis olevad piimalehmad, eriti konsentreeritud söötade rohke ratsiooni korral, sest suureneb saastunud sööda tarbimine ja langeb vatsabarjääri efektiivsus. Kirjeldatakse vähenenud söödatarbimist, piimatoodangu langust, nakkuste suurt levikut karjas ning vähenenud sigivust (Whitlow et al, 2006). On leitud, et IgA konsentratsioon vereseerumis langeb juba väga väikeste toksiinikoguste toimel (Wright, 2011). Ebakvaliteetset silo on seostatud sagedate mastiidijuhtude ja sõrahaigustega, aga mõju ulatus ei ole selge. Teatud mükotoksiinid modifitseerivad tänu antimikroobsetele omadustele vatsa mikrofloorat, mõjutades nii kõigi söödakomponentide fermentatsiooni, lenduvate rasvhapete produktsiooni ja proteiinisünteesi. Vatsabarjääri kahjustamise tõttu väheneb ka kaitse teiste patogeenide ja toksiinide
funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. · Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. · Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. · Sagedamini haigestuvad kuni kolme kuused vasikad.
3.NEO – avanevad kui oleme antigeeni proteaasidega töödelnud, midagi avanud ära lõiganud. Müoglobiin ja tema antigeensed piirkonnad. Piirkonnad mis jäävad antigeeni pinnale, pöördekohad – need on need alad mida antikeha meelsamini ära tunneb. Antigeen antikeha omavaheline seostumine. L1 L2 L3 – kerge ahela variaablid domäänid, H1 H2 H3 – raskete ahelate variaablid. Loopid. Seondumine ei ole kovalentne aga on väga tugev. Vereseerumis on kõige rohkem albumiini valku, kuidas lahutada valgud? Lahutamine sõötub nende isoelektrilisest täpst. Albumiini isoelektriline täpp on happelises piirkonnas. Isoelektrriline täpp – pH väärtus kui tema laeng on null. Albumiiin liigub kiirelt siis. Grupp valke mis liigub vähe, isoelektriline punkt pH 8. Gamma globuliini mõiste on seotud elektroforeesi tehnikaga. Inimese viis erinevat klassi antikehasid, eri tüüpi raske ahel. IgM tüüpi antikegadel (ja IgA tüüpi) on
suurenenud unevajadust, unisust ka päevasel ajal ja pärast head öist und. Meeleolud vahelduvad kiiresti, rase erutub kergesti ning näiliselt pisiasjad võivad teda nutma ajada. Meeleolude kõikumine on osaliselt seotud hormonaalsete muutustega, teisest küljest aga naist ees ootavate suurte elumuutustega ning sellega seotud murede ja hirmudega. Kindlad rasedustunnused 1. Raseduse immunoloogiline diagnostika Põhineb raseduspuhuse hormooni kooriongonadotropiini määramisel naise vereseerumis või uriinis. Kooriongonadotropiin näitab raseduse olemasolu, kuid ei täpsusta raseduse lokalisatsiooni: test on positiivne nii normaalse emakasisese- kui ka patoloogilise emakvälise raseduse korral. Kiirtestina on kooriongonadotropiin määratav uriinist ning sellel põhinevad apteekides müügilolevad rasedustestid.Testi tulemus on täpsem, kui kasutada selleks esimest hommikust uriini. Sõltuvalt testi variandist pannakse testriba uriini sisse või tingutatakse uriini testriba aknakesse
seostunud oksüdeeritud raud transporditakse läbi membraani rakku. Rakus kompleks redutseeritakse, hüdroksamaat vabaneb siderofoori küljest, suunatakse läbi membraani tagasi välja. Raud lülitub raku sees ainevahetusse, nt heemi koosseisu. Rauasõda inimese ja bakterite vahel rauda on vaja ka inimesele patogeensetele mikroobidele. Inimese kaitsemehhanismide hulka kuulub raua madala kontsentratsiooni hoidmine organismis, nt pisarates, süljes, vereseerumis, piimas. Vaba raud oleks ka toksiline: ta on reaktiivne ja kahjustab rakku. Inimese organismis on raud seotud valkudega hemoglobiini ja müoglobiiniga, transferriiniga jne. Inimkehas on kokku u 4g rauda, sellest lõviosa on seotud hemoglobiiniga. Kui haigetele rauapreparaate manustada, võidakse saavutada soovimatu efekt stimuleerida haigustekitaja arengut. Aneemia on organismi kaitsereaktsioon. Mõned patogeenid saavad aga raua kätte ka nt transferriinilt, heemist ja hemoglobiinist.
sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja šokk. Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel. Sageli esineb koronaviirus segainfektsioonides, põhjustades rasket haigestumist. Viirus nakatab nii piima kui ka lihaveiseid
efektiivsem kui seedetraktist. Plii soolade ja metallilise plii imendumine suust on aeglane ja mittetäielik. Vaid 2-20% sissesöödud pliist imendub, ülejäänud eritub organismist väljaheitega. Happelised ning kaltsiumi-, tsingi- või valguvaesed dieedid võivad suurendada plii absorptsiooni. 97% absorbeerunud pliist transporditakse valgukompleksina erütrotsüütidesse, kus tema poolestusaeg on 2-3 nädalat. Vereseerumis on plii kontsentratsioon väga madal. Tunduvalt mürgisem kui anorgaaniline on lipiidlahustuv ja seetõttu paremini absorbeeritav orgaaniline plii. Nii näiteks tetraetüülpliist bensiini põlemisel tekkiv trietüülplii läbib kergesti nahka ja jõuab ajusse, põhjustades seal entsefalopaatiat. Mürgitus ilmneb kiiresti ja tema sümptomiteks on viirastused, hallutsinatsioonid ja ataksia. Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud, sest nad omastavad seedetraktist suuremaid koguseid
Algul laik või paapul, aegamööda suureneb, olles tõusnud ja punetavate servadega. Kahjustuse keskel esineb normaalne nahapind. Kahjustus, mida nimetatakse erythema chronicum migrans'iks. Teisene ja tertsiaarne borrelioos. Diagnostika, ravi.Sekundaarne staadium tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. § Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. § Olulisemad diagnoosimismeetodid on seroloo-gilised, kus vereseerumis demonstreeritakse ELISA abil IgG ja IgM tüüpi antikehade ole-masolu. § Tänapäeval lisandunud molekulaarsed diagnostikameetodid PCR. § Ravi. Tetratsükliin, doksütsükliin, penitsilliin, erütromütsiin. § Profülaktika. Puugiründe vältimine. Klamüüdiad, mükoplasmad, riketsiad Morfoloogia § Klamüüdiad on lähedased gram-negatiivsetele bakteritele, kuid erinevad neist põhiliselt oma ebahariliku rakuseina poolest. Neile on iseloomulik
ehk rasv väljaheites), renaalne proteinuuria (albumiini oluline väljutamine uriiniga, näit. teatud nefriitide korral), valgusünteesi langus maksas (maksatsirroosi puhul), suurenenud valgu katabolism (kõrge palaviku korral) jt. Suurenenud üldvalgu sisaldust on täheldatud krooniliste infektsioonide (tuberkuloos, äge bakteriaalne endokardiit jt), reumatoidartriidi, müelomatoosi jt korral. Üldvalgu normiväärtused vereseerumis 63-85 g/l Töö eesmärk Tavaliselt koosneb kvantitatiivne analüüs, sõltumata määratavast komponendist ja kasutatavast meetodist, kahest etapist: standardlahuse valmistamisest ja standardgraafiku konstrueerimisest. Kindla kontsentratsiooniga lahust nimetatakse standardlahuseks. Standardlahuse lahjendamisel saadakse rida teatud kontsentratsiooniga lahuseid. Selles töös mõõdetakse lahjendusterea lahuste
annaabi.ee 
