Referaat Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.STATISTIKA.... 3 2. NORMAALNE KEHAKAAL 3 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE 4 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED 5 5. ÜLEKAAL JA TERVIS 6 6. ÜLEKAALU ENNETAMINE 7 KOKKUVÕTE 8 Kasutatud kirjandus: 9 2 SISSEJUHATUS Väga murettekitavaks probleemiks on laste ülekaal. Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga peamiselt põhjustab lapse ülekaalulisust totumisharjumused ja eluviis mis saavad alguse perekonnast. Ülekaal tekib liigsest söömisest ja liialt väikesest energiakulust.(4) 1. STATISTIKA 2016. aasta kevadel tehtud uuringus mõõdeti ja küsitleti 12700 1.klassi õpilast üle Eesti ja sealt selgus, et iga neljas 1
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1
PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia
........................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised.
Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat Vigastuste esmasjuhud puhke-ja 21 776 vabaajategevustest tulenevalt vanuses 0-14 aastat Ennetatavad surmad alkoholist 410 Terviseedenduse eesmärgid: Parem tervis. Selle saavutamise vahendid, mida saavutatakse inimeste enda kasvava kontrolliga oma tervise üle. Kui räägime tervislikust toitumisest, peab lai valik tervislikke toiduaineid olema kättesaadavad mõistlike hindadega. Mida tähendab tervisekasvaus? Tervisekasvatustöö on, kui: Juhendame haiget, kuidas võtta rohtu Nõustame ema imiku toitmise osas Näitame suhkruhaigele enesesüstimist Räägime noorukitele seksuaaltervishoiust
mitmekesine ja rikkalik. Tähtsat rolli lapse tervisliku toitumise juures mängivad lapse vanemad. Kui teadlikud peaksid emad olema ja mis on tegelikkus? Kahjuks palju on selliseid vanemaid, kes ei näe eriti vajadust milleski rohkem teada saada ning arvavad, et teavad piisavalt. See on ka üks põhjusi, miks paljud lapsed kannatavad ülekaalulisuse all. Lihtsalt lapse vanemad ei vali lauale piisavalt mitmekesist toitu, liiga vähe antakse lapsele puu- ja juurvilju, ning liiga palju saavad nad selle asemel magusat ja rasvast toitu. Referaadis räägitakse lähemalt lapse tervisliku toitumise tähtsusest, milline peab olema lapse toidusedel, kuidas kujundada lapses toitumisharjumusi jms. Eriti on töös rõhutatud puu- ja juurviljade kasulikkust. Lühidalt on toodud välja väärtoitumisest tingitud haigused ja toitumishäired. 3 1. Tervislik toitumine Miks laps toitub
Rasvumise vältimine. Tuntud on tõde - rasvumist vältida on palju kergem kui rasvunuid ravida. Juba Bernhard Shaw olevat öelnud kord ühele daamile: "Proua, jätke see kook söömata ja te olete mulle eluaeg tänulik". Ja ometi on sageli just sellest ühest maitsvast suutäiest raske loobuda. Kogu probleemi lahenduse võti peitub ikkagi õige toiduratsiooni valikus ning võitlust rasvumise vastu tuleb alustada juba esimese üleliigse kilo korral. Seega tuleb hoolitseda selle eest, et toiduga saadav energia oleks alati tasakaalus organismi kulutustega. Ülekaalulisuse riskid. Rasvumine on krooniline haigus, mille sümptomid aja jooksul ainult süvenevad. Esimesel etapil segab rasvumine käimist, põhjustab seljavalusid ja väsimust, muudab ägedamaks nahahaigused ja hingamisteede probleemid. Kui sel etapil kaalu langetamisega mitte tegelda, halveneb inimese tervislik seisund märgatavalt.
Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad
Kõik kommentaarid