HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Sisehaigused

5 VÄGA HEA

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP I
Maris Pähn
HI- VIIRUS ja AIDS EESTIS
Iseseisev töö patoloogias
Juhendaja : M.Kundla
Tallinn 2008
SISUKORD
1. HI- VIIRUS 3
1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine 3
1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg 4
1.3. Nakatumine 5
1.4. Testimine ja ravi 6
2.HIV JA AIDS EESTIS 7
2.1.Statistika 7
2.2.Riiklik strateegia 8
KASUTATUD KIRJANDUS 10

HI-VIIRUS

HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus ) on retroviirus , mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome). See viirus isoleeriti ja tehti kindlaks 1983. aastal ning alguses nimetati HIVi LAViks(lymphadenopathy associated virus – lümfisõlmede kahjustusedga seotud viirus). Lisaks alguses kindlaks tehtud HIVi esimesele tüübile (HIV-1)avastati 1986. aastal teine väga sarnane, kuidas veidi erineva ehituse ja käitumisega HIV-2, mis põhjustab samuti AIDSi. HIV-2 on vähem levinud ning selle viirustüübi poolt põhjustatud haigus on aeglasema kuluga . HIVi päritolu on tundmatu, kuidas arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt homoseksuaalide kaudu USAsse.

HI-viiruse struktuur ja paljumine

HI-viirus on palju lihtsama ehitusega kui näiteks bakterid või ainuraksed , kuid see erineb teistest retroviirustest. Viirused saavad hakkama nii lihtsa ehitusega seetõttu, et nad on rakusisesed parasiidid . Paljunemiseks vajvad nad mõne raku olemasolu, kasutades selle ensüümide masinavärki enese taastootmiseks.
HIV koosneb kahest RNA-molekulist, mis sisaldavad viiruse geneetilist infot, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidsest välisümbrisest, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud (vt joonis 1).
Joonis 1. HI-viiruse ehitus.
Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud . Osa neist valkudest on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi rakud CD4-lümfotsüüdid ehk CD4-abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres.
HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist. Viimsest moodustud viiruse lipiidne välisümbris.
Nakatumisviisist sõltumata hakkab HI-viirus organismis kohe peremeesrakkudesse sisenema ja seal paljunema. Viirus paljuneb juba nakkuse asümptomaatilisel perioodil väga intensiivselt, kõige aktiivsemalt lümfisõlmedes. Osa vasttoodetud HI-viirustest ei sisene kohe uutesse peremeesrakkudesse ja nii võib viirust leida ka vereseerumis, tupeeritises, seemnevedelikus, eelseemnevedelikus, süljes, pisarates, higis. Viirused tungivad ka kesknärvisüsteemi, kopsudesse ja põrna.

HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg

Üldiselt suudab immuunsüsteem organismi tunginud ja seal paljunevad viirused hävitada ning inimene terveneb, kuid HIV-infektsiooni ei suuda immuunsüsteem kontrollida ega võita. Kuigi organism suudab olenevalt immuunsüsteemi võimekusest viiruse jätkuvat paljunemist takistada ning hävitusprotsessi aeglustada paari kuni kümnekonna või ka enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega.
HIV- nakkus on eelkõige immuunsüsteemi infektsioon , mis hävitab süsteemi progresseeruvalt. CD4-rakud on vere valgeliblede hulka kuuluvate lümfotsüütide alaliik, mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide äratundmises ja hävitamises. Kui CD4-rakkude hulk on vähenenud alla 200 raku 1l vere kohta, diagnoositakse AIDS.
HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele materjalis palju muutusi, mistõttu on uued viirused juba muutunud ehitusega ning immuunsüsteem ei suuda neid ära tunda ja hävitada.
Nakatumisele järgneb keskmiselt kahe kni kolme nädala pärast HIV-nakkuse äge faas, CD4-rakkude arv väheneb järsult ja veres on palju viirusosakesi. Haigus ise võib avalduda palaviku, neelamisvalulikkuse, lihas- ja liigesvalude, löövete, peavalu ning lümfisõlmede suurenemise näol.
Seejärel läheb haigus asümptomaatilisse, varjatud kulgemise faasi, mil HIV-kandja tunneb end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamised tunnused on süvenenud väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud , krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus .
Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuna lõppfaasis on patsiendi immuunsüsteem tõsiselt kahjustatud, võib iga väiksemgi haigus tema jaoks lõppeda surmaga.

Nakatumine

HIV levib vere kaudu. Selleks, et HIV satuks ühelt inimeselt teisele peab HIV-positiivse kehavedelikud ( veri , menstruatsiooniveri, sperma , eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) sattuma terve inimese verre.
HIVi peamised ülekandeteed on järgmised:

kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega;
viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke - ja lõikehaavad;
nakatunud emalt lootele /vastsündinule raseduse ajal, sünnituse käigus, rinnaga toitmisel;
nakatunud vere ülekandega või nakatunud organi siirdamisel.

Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamiseid HIV-levikuteid maailmas. Ning seda nii homo- kui heteroseksuaalsetes kontaktides. Eriti suure riskiga on kaitsevahendita vaginaal- ehk tupeseks ja anaal- ehk pärakuseks. Kaua aega peeti oraal- ehk suuseksi HIVi suhtes ohutuks, kuid nüüd on arvukad uuringud näidanud, et nakkuse võib saada ka sel viisil.
Teine peamine HIV-levikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad – kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega. Eriti on ohustatud inimesed, kes süstivad narkootikume eelnevalt kellegi teise poolt kasutatud süstla või nõelaga. Väga ohtlik on ka muu süstimisvarustuse jagamine (nagu ühise filtri kasutamine, ühest anumast narkootikumi tõmbamine jms).
HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Lisaks soovitatakse sünnitus teostada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV-positiivse ema rinnapiima , vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga. Ka lapsele antakse retroviirustevastast ravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1–2%-ni.

Testimine ja ravi

HIVi ja AIDSi on organismis võimalik kindlaks teha ainult veretestiga, mida saab üle Eesti teha tasuta ja anonüümselt. Vastuse saab kätte kahe päeva jooksul. Testimise käigus otsitakse veres olevaid antikehasid, mida organism hakkab tootma , kui inimene on nakatunud HIVi. Kehal võtab aega umbes 10 nädalat, et toota piisavalt antikehasid, mida test suudab leida.
On tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIV-vastast vaktsiini. Siiski on olemas ravimid võitlemaks HI-viirusega. Ravi ei vabasta inimese organismi viirusest, kuid vähendavad viiruse kahjustavat toimet inimese immuunsüsteemile, pikendades patsiendi elulemust ning lükates edasi oportunistlike haiguste teket.
Ravimiteks on pöördtranskriptaasi inhibiitorid ja proteaasiinhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid takistavad kaudselt inimese keha peremeesrakus viiruse genoome ühinemast, blokeerides DNA sünteesiks olulise ensüümi, pöördtranskriptaasi. Proteaasiinhibiitorid blokeerivad proteaasi, keskse ensüümi, mis on vastutav uute viiruste loomises. Tänapäeval kasutatakse neid ravimeid kombineeritult. Mõlemad aitavad hoida viiruste arvu nii veres kui ka lümfisōlmedes madalal ja niiviisi aeglustavad nad viiruse arengut.

HIV JA AIDS EESTIS

Statistika

Praeguseks on HIV levinud üle maailma ning selle leviku ulatus sarnaneb 1918. aasta ülemaailmse gripipandeemiale. Ekspertide arvates ei õnnestu nakkuse levikut piirata enne kui käesoleva sajandi keskel. Oletatakse, et arengumaades levib nakkus ka järgmise 100 aasta jooksul.
Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 6286 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem. Inimene võib elada pikemat aega, teadmata, et ta on HIVi nakatunud, sest haigus võib mitme aasta vältel kulgeda ilma sümptomite ja kaebusteta. Esimene HIV- nakatunu avastati 1988. aastal; aastatel 1989–1999 oli uusi juhtusid aastas kümmekond. Uute juhtude arv hakkas kasvama aastast 2000. Kontsentreeritud epideemia (see tähendab nakkuse levik mingis kindlas inimeste ringis ) süstivate narkomaanide hulgas kuulutati sotsiaalministri poolt välja 14.02.2001. Aastast 2002 on uute registreeritud juhtude arv aasta-aastalt langenud (vt joonis 2).
Joonis 2. Uued HIV nakatunute juhud Eestis 1988-2008
HIV-positiivseid on kõige enam Narvas, Tallinnas ning Ida-Virumaal. Enamus nakatunutest on alla 25-aastased, suurem osakaal on noorte meeste seas. 1988-1999 levis viirus peamiselt seksuaalsel teel, kuidas alates 2000. aastast on nakkus enamasti saadud süstalde ühisel kasutamisel .
Esimene AIDSi juhtum diagnoositi Eestis 1992. aastal. AIDS oli Eestis 2004. aasta lõpuks diagnoositud kokku 70 inimesel. 2003 aasta lõpu seisuga oli surnud 60 HIV- positiivset (neist 21 AIDS-i haiget), kellest 19 suri AIDS-i tõttu, teised narkootikumide üledoseerimise, vigastuste, infarkti jms tõttu

Riiklik strateegia

Riik alustas HIV ja AIDSi vastast võitlust 1990. aastate alguses. 01. detsembril 2005 kinnitas Vabariigi Valitsus riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 ning selle tegevuskava aastateks 2006-2009. Strateegia üldeesmärgiks on saavutada püsiv langustendents HIV-nakkuse levikus. Seejuures on eesmärgiks aastaks 2015 uute HIV-nakkuse juhtude arvu vähenemine 100 000 elaniku kohta 20-ni (2004.a vastav näitaja 55) ning strateegia tegevuste abil ära hoida epideemia generaliseerumine (st. HIV nakatunud rasedate osakaal kõigist rasedatest peab jääma alla 1%. 2004. aastal oli see näitaja 0.5%,).
HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015 käsitleb HIV-epideemia leviku peatamisel ning epideemia mõjude leevendamisel Eesti ühiskonnale järgnevaid tegevusvaldkondi: ennetustegevus erinevate sihtrühmade seas, HIV testimine ja nõustamine; HIV ja AIDSiga inimestele suunatud ennetus, ravi ja hoolekanne; seire , monitooring ja hindamine ning inim- ja organisatoorse ressursi arendamine.
Riiklikke programme ja strateegiad toetab HIV-valdkonnas ka välisabi. 2003. aastal sõlmiti Eesti ja Global Fundi (GF) vahel leping, millega GF toetab Eesti HIV ja AIDSi vastast võitlust 10 miljoni US dollariga. Abiraha saamise tingimus on, et Eesti riik ei vähenda AIDSi ennetustöö finantseerimist ning täidab riikliku HIV ja AIDSi programmi eesmärke.

KASUTATUD KIRJANDUS

Harro ,M., Rüütel, K. (2004). HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
HIV ei küsi, kes sa oled. Kaitse ennast! Tervise Arengu Instituut. http://www.hiv.ee/ (01.03.08)
HIV ja AIDS. (2006) Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/esttxt/pages/goproweb0010 (02.03.07)
HIV-nakatunute statistika 1999-2006. Tervisekaitseinspektsioon. http://www.tervisekaitse.ee/?page=102 (01.03.08)
Lõhmus,L., Rüütel,K. (2005) HIV/AIDS ARVUDES 01. jaanuar 2005. aasta Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/est/HtmlPages/HIVjaAIDSarvudes29012005/$file/HIV%20ja%20AIDS%20arvudes%2029012005.doc (02.03.07)
MTÜ AIDSi ennetuskeskus www.aids.ee (28.02.08)
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 93 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elueliksiir Õppematerjali autor

1. HI-VIIRUS 3
1.1. HI-viiruse struktuur ja paljumine 3
1.2. HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg 4
1.3. Nakatumine 5
1.4. Testimine ja ravi 6
2. HIV JA AIDS EESTIS 7
2.1. Statistika 7
2.2. Riiklik strateegia 8
KASUTATUD KIRJANDUS 10

hiv aids hi-viirus viirused immuunsüsteem

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

AIDS ja HIV

AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale

Bioloogia

docx

HIV

nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega.

Bioloogia

docx

HIV ajalugu

HIV ajalugu ERR uudisteportali vahendusel võib arvata, et AIDSi põhjustav HI-viirus hakkas inimeste seas levima 20. sajandil, kuid teadlased on juba ammu teadnud, et ahvide ja inimahvide hulgas on viirus märksa kauem eksisteerinud. Ajakirja PLOS Pathogens selle aasta esimesel poolel avaldatud uuringus selgus, et Aafrika primaatidel on lentiviirused, mis põhjustavad immuunpuudulikkust ning mille hulka kuulub ka HIV, väga levinud. Varasemad geeniuuringud on näidanud, et HIV'i "sugulasviirused" tekkisid mõnikümmend tuhat aastat tagasi, kuid osa teadlasi kahtlustas, et nende ajalugu võib olla pikem. Seattle'is asuva Washingtoini ülikooli ja Fred Hutchinsoni vähiuuringukeskuse teadlased

Terviseõpetus

docx

HIV ja AIDS

Teema HIV ja AIDS Mis on HIV ja AIDS? HIV HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna

Suguhaigused

doc

HIV

1)sperdid: HIV ennetus Eestis vajab tõhustamist 29. aprill 2008 09:30 Välisekspertide hinnangul on Eestis HIV-ennetuses toimunud oluline edasiminek, kuid ennetustegevust ja ravi on vaja jätkuvalt parandada. Alates 2000. aastast on Eesti kogenud ühte tõsisemat HIV epideemiat Euroopas ning endiselt on Eestis registreeritavate uute HIV juhtude määr Euroopa kõrgeim, teatas tervise arengu instituut. Eesti HIV/AIDS ennetustegevuse ja ravi välishindamise aruanne toob positiivsena välja eelkõige uute nakkusjuhtude arvu languse meeste hulgas. Selle tulemuseni on jõutud tänu sellele, et paranenud on tegevuste koordineerimine, suurenenud on rahalised vahendid ja toimub pidev tulemuste jälgimine. Sellegipoolest on mitmeid valdkondi, mis vajavad jätkuvat kõrgendatud tähelepanu nii

Terviseõpetus

pdf

HIV ning AIDS

HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS

Haigused

docx

HIV ja AIDS

Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid

Meditsiin

docx

HIV ja AIDS viktoriin vastustega

HIV ja AIDS Viktoriin 1. Mis on HIV? V: HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse ravimatu viirus 2. Mis on AIDS? V: AIDS on HIV haiguse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste nakkushaiguste kasvajatena 3. Kuidas levib HIV? V: Lisaks kaitsmata sekskuaalvahekorra kaudu nakatunud inimesega HIV võib levida otsesel kontaktil nakatunu verega ning sünnituse ja imetamise käigus 4. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? V: Turvaline seksuaalelu; vali partnereid; stseriilse süstla kasutamine 5. Kust saab nõu ja abi ning kellele haigusest rääkida? V: Abi võib saada arstilt, terviselehekülgedelt, HIV ja AIDSI infoliinil.

Haigused ja ravi

Rohkem sarnaseid