Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #1 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #2 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #3 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #4 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #5 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #6 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #7 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #8 Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rego Lehtsaar Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
docx

Biotehnoloogia õpimapp

Teisena otsustas seda lubada Holland ja järgnemas on Hispaania. Kui inimese munarakud on defitsiitsed, siis katsetavad teadlased embrüo tüvirakkude saamiseks nn. Hübriidkloonimist, nt. inimese rakutuuma liitmist lehma munarakuga. Suurbritannias sellealane uurimine hiljuti seadustati. Terapeutilise kloonimise teise tüübina on pakutud võimalust ühendada see geeniteraapiaga. Kuid selle rakendamine on vägagi kaheldav, sest nii tekkisid transgeensed indiviidid. 3.4 Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad 1960. aastate keske leiti meetod imetajate rakkude liitmiseks üheks rakuks, mille ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid, Saadud hübriidrakud oon jagunemisvõimelised. See on somaatilise rakkude hübriidimise meetod. Tõelise rakendusbioloogilise tähenduse ja laia kasutuse leidsid somaatilised hübriidrakud pärast seda, kui leiutati hübrodoomitehnoloogia monokloonsete antikehade tootmiseks.

Biotehnoloogia
thumbnail
1
doc

Raku- ja embrüotehnoloogiad

Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine ­ geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus ­ meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ­ taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ­ võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juu

Bioloogia
thumbnail
16
doc

Rakubioloogia teine kursus kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktu

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Rakendusbioloogia

mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne. Meristeempaljundamine: meristeemrakkude võtmine, rakud pannakse kasvama kasvusöötmele, rakkudest kujunenud võrse, võrsed üksikuna toitelahusesse, istikud istututatakse. Hübridoomtehnoloogia: teatud antigeen viiakse hiiresse, hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid, B-l viiakse kokku kasvajarakkudega ­ need on hübridoomid, selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid, nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest. Monokloonsete antikehade kasut: antigeenide määramine, teatud valkude puhtaks eraldamiseks, haiguste avastamiseks, rasedustestis.

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste stru

Rakubioloogia
thumbnail
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol

Bioloogia
thumbnail
36
doc

Rakubioloogia

membraani-passiivne transport. Difusiooni kiirus- määratud ära molekuli suuruse, laengu ja polaarsusega. Membraanid töötavad selektiivse barjäärina. Difusiooni suund- määratud ära entroopiliste faktoritega, st kontsentratsioonide erinevustega kahel pool membraani. (joonised!) Difusioon- toimub kontsentratsiooni alanemise suunas, kiirus on võrdeline gradiendi suurusega ning sõltub konkreetse molekuli omadustest (steroidid, hapnik, vesi...) 6. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse: Hübridoom on rakuliin, mis on saadud antikehasid tootva B-lümfotsüüdi ja lümfotsütaarsest kasvajast pärineva raku ühendamisel. Kasutatakse monoklonaalsete antikehade tootmiseks. 7. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks: Liposoomide lahuse kuumutamisel membraanid lähevad hästi korrapärase geelisarnase struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi. Seda nähtust nim faaside üleminekuks. Mida lühema ahelaga ja vähem

Rakubioloogia
thumbnail
11
doc

Eukarüootne ja prokarüootne rakk

Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed ots

Bioloogia



Lisainfo

Lühike ülevaade hübridoomtehnoloogia olemusest ja selle kasutusaladest.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun