isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Järgnevalt on loetletud märke, mis sageli ilmnevad enne otsese vägivalla algamist. Eristatakse peamiselt kolme vägivalla liiki: Vaimne vägivald  alavääristamine, raske solvamine, mõnitamine või mõne muu hingelise trauma põhjustamine
Sellisel riigil on vaja tuge ja kaasriike, et meie kultuur, rahvus ja keel jääks. Liitriik tähendab ühte suurt ühendust, kuhu kuulub palju riike. Seega on seal koos palju rahvuseid, keeli, kultuure ja valitsemisvorme. Minu jaoks tundub, et selline ühendus ei saaks olla liitriik, kuna seal on liiga palju erinevaid tingimusi selle ühtseks toimimiseks. Euroopa Liidu ühendriigid ei suudaks töötada ühtse tervikuna ehk riigina. Minu jaoks toimivad nad ainult verbaalses mõttes nii, omades ühist raha, majandust ja poliitikat, kuid seejuures olles iseseisvad ja eraldi asetsevad riigid, mis lihtsalt kuuluvad EL.
Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida). Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud
SPETSIIFILISED VÕIMED III - Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: *keeleline *loogilis-matemaatiline *ruumiline *muusikaline *kehaline *interpersonaalne *intrapersonaalne *naturalistlik *eksistentsiaalne VAIME ALAARENG - kerge (50/55-70) - mõõdukas (35/40-50/55) - raske (20/25-35/40) - väga raske (alla 20/25) INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED - meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises - naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses *Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID - etnilised grupid ja intelligentsus *negriidid < europiidid < mongoliidid *Arthur Jensen – 1969. aastal ilmunud essee IQ UURINGUD EESTIS - Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid) - „Eesti laste intelligents“ - 1940 IQ JA KRIMINAALSUS - H
valdkonnaga. Väidetakse, et poeetilise funktsiooni lingvistilisel uurimisel tuleks ületada poeesia piirid; samas ei saa poeesia sellekohane uurimine end piirata poeetilise funktsiooniga. Eripärad eri poeetikazanrites toovad kaasa (koos dominantse poeetilise funktsiooniga ) erinevad teised verbaalsed funktsioonid (nt lüürika emotiivse funktsiooni). Püüdes vastata küsimusele: ,,Mis on asendamatu joon igas poeesiapalas?", tuuakse esile verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne
ja Arnseva, kelle võimuses oli kulutada lapselapse õppuste peale aastas 4 tuhat, ta võttis selle vastutuse endale Lermontovi 16 eluaastast saadik. Kahe aasta pärast hakaks Lermontov ennast ette valmistama Nobeli ülikooli pansionaadi jaoks. Tema õpetaja oli Zinonev, juhendaja ladina ja vene keels, prantslane ja inglane Vindsin, kellega ta õppis inglise kirjandust. Moskva Ülikoolis õppis Lermontov esmalt moraalses ja poliitilises ning siis verbaalses osakonnas. Semestri lõpetas ta vanema juhendamisel ning Lermontov sai pansionaadis viibimise ajal üsna palju om isaga kohtuda, kuid suhted peale ema surma on muutunud veidi halvemaks. Kõikidest tülisid ja võitlusi on Lermontov detailselt kujutanud oma nooruajal kirjutatd draamas. Ülikooliajal kirjutatud luule oli väga kõrge tasemega ja viljaks.Järsult tehti kindlaks, et Lermontovi talent on vaimselt küllaltki küps. Ta osales üliagaralt Moskva kunstisalongi maskiballidel.
o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne  inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus  zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus  kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid
maailmakuulus  mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused  esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel põhiliselt semantilises (ka verbaalses) vormis. Nii ilmneb ka veel kord, kuivõrd tähtis on õppijal uut materjali mitmel tasandil (lisaks verbaalsele kindlasti kujundlikul viisil) vastu võtta. (Ibid:45) See info, mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud, mis tähendab, et infot tuleb uuesti vastu võtta ja hakata lühimälus uuesti ,,töötlema". Lühimällu jõudnud infost läheb signaal ka püsimällu, mis samuti hakkab mõjutama protsesse lühimälus. Osa uurijaid peabki inimese lühimälu püsimälu
eelmisest sessioonist, kus peegeldati ja mudeldati ebasoovitavat käitumist. Harjutamise ajal kopeerib õpilane esialgu õpetaja mudeldamist. Harjutamistunni ajal annab õpetaja lapsele tagasisidet ja lihvid tegevuskava elemente. Raamatus on palju soovitusi vihjete kohta, mida lapsele anda harjutamisfaasis ning ka siis, kui ta on läinud oma uusi käitumisviise klassi praktiseerima. On eeldatud, et õpilane ja õpetaja peaksid omavahel kokku leppima miimikas ja mõnes lihtsas verbaalses suhtlemisviisis, et anda teineteisele märku edusammudest või meelde tuletada, et midagi on valesti. Räägitud on ka sellest, mida teha kui õpilane on taastusvõimalusele negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul ei saa teda sundida. Lapsed, kellel on EKR, kasutavad sageli käitumisviise, mille ebasoovitavateks eesmärkideks on tähelepanu või võimu saavutamine. Edasi on kirjeldatud küsimusi, mida peaks küsima lapse käest, kes vaevleb sellise probleemi käes
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil (kokkuleppel). Konventsioonidel põhineb kogu keel  sõna tähendus, sõna muutmine, sõnajärg, grammatika elemendid. Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi). Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat jms. Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja
suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate laste arengu hindamiseks ning on väikeste laste uurimisel suhteliselt piiratud nende vähese võime tõttu osaleda verbaalses kommunikatsioonis. Ka on eelkooliealiste teadmised maailma kohta vägagi erinevad. Mitteformaalsed protseduurid on erinevad infokogumise viisid, sisaldades endas kõigi teiste hindamismeetodite elemente, näiteks võib koos lapsega anlüüsida tema loomingut või lapse mingit tegevust, selgitamaks põhjusi, miks see tal ei õnnestu. Testimine  arvestades lapse vanust (sageli ka konkreetset erivajadust), on välja töötatud konkreetsed testülesanded. Testi tulemus võimaldab võrrelda
alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada. Seda, miks saabub politsei, miks ema koos lastega põgeneb varjupaika ja
Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid (kass-loomaliige;palavik-teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad
inimlikkuse ja mõistlikkuse tunnuseid ja ka klienditeenindaja on inimiene, muidugi erinevalt klienditeenindajas on kliendil vaba valik kuidas ta suhtub interaktsioonis teise osapoolde. Suhtlusahel näeb väja, et sõnumi saatja edastab sõnumi ning vastuvõtja dekodeerib selle ja võtab vastu. Klienditeenindaja kui kliendi soovi ehk sõnumi vastuvõtja eesmärk on kindlaks teha kas ta on sõnumist õigesti arusaanud seda näiteks asja üle korrates kinnistada, seejärel olles verbaalses suhtluses pädev ta kontrollib oma kõne kiirust (teeb piisavalt pause), rütmi ja tooni ning kindlasti peab ka sõnadevalik olema eetiline (vältida tuleks parasiitsõnu). Seejärel proovib klienditeenindaja leida kliendi soovile parima lahenduse. Võiks väita, et minu külastatud organisatsioonides eksisteeris midagi sellelaadset, võibolla see ei funktsioneerinud saja protsendiliselt kuid vähemasti oli sellist mentaliteeti tunda ning juba see on positiivne arvestades, et seda kohatab harva
Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut
IQ) esinevad sagedamini meestel · 325 päritavat vaimupuuet põhjustavast geenist 154 asuvad X kromosoomis. Neis kodeeritakse kesknärvisüsteemi intellektiga seotud anaotoomilisi ja funktsionaalseid struktuure · Intelligentsus  võime kohaneda muutuvas keskkonnas · Meestel esineb sagedamini äärmuslikke näiteid (väga tugev kahjustus või geniaalsus) · Mehed on sagedamini andekad matemaatikas ja muusikas kui naised paistavad silma verbaalses väljendusvõimes · Naine on X-kromosoomi mosaiik (aktiivne vorm on rakkude vahel juhuslikult jaotunud), mistõttu vigade esinemissagedus on väiksem. Meestel on üks X, ja selles olev omapära (dementsus või geniaalsus) väljendub alati · NB! Kontrolli ämma tarkust enne pere loomist!  S.t. Poja rumalus pärineb ~50% ämmalt Mutatsioon · Geneetilise koodi muutus (vt. ka
Kognitiivsed muutused: Terve vana inimese aju sarnane noore inimese omaga. Voolav intelligentsus  uute olukordade lahendamine  halveneb. ÕPIVÕIME EI KAO, pigem seotud hoiakutega vananemisesse ja eluviiside, mis rakendatakse selle hoiakute seosega. Mälu: kõrgpunkt 20ndates. Alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine. Problemaatiline on meenutamine kuidas teha raskeid asju. Semaantiline  problemaatilisem verbaalses voolavuses, fakti meenutamises. Prospektiivne m: millal? mitte mida? Probleemid: Seniilsus- progresseruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus  kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon.
millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist. Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused ( nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Fülogeneetiliselt eh inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud arvatavasti umbes saja tuhande aasta vältel. Keelte kirjapanek on palju hilisem nähtus. Ontogeneetiliselt ehk ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohast on selge, et rääkima hakatakse enne, kui kirjutama. Keelelist suhtlust toetab mitteverbaalne suhtlus, estid ja miimika. Mitteverbaalne suhtlus
JUHTUMI MATERJALID Kuidas humanistlikud terapeudid lähenevad diagnoosidele ja kliendi ravile, on kirjeldatud ajalooliste juhtumite ja joonistustega artiklis "Reflections of the Struggle for Identity in Art Therapy" (Garai, 1973). Sümboolse tõlgendamise arusaam, loogikaeelne arusaam, paraloogika, mütoloogia, maagia ja allegoorilised sümbolid, pildid ja mõttekäigud võivad ära hoida verbaalses kommunikatsiooni petlikkust ja möödarääkimisi. Need võivad tekitada kohest emotsionaalset sidet terapeudi ja kliendi vahel. Et olla edukas sellise suhte loomises, peab kunstiterapeut sageli keskenduma oma kliendile, et näha, kas ta on häälestatud nägema inimese sümboolseid sõnumeid. Ja kunagi ei tohi laskuda ennatlikesse järeldustesse mingi konkreetse sümboolse sõnumi kohta, mis on tuletatud tuntud
jms kohta. Raamistamine idee tasandil (käsitluse kujundamine) Ettekujutus sellest , mismoodi konkreetses reklaamis teostada reklaamistrateegiast, firma filosoofiast, kauba/teenuse omadusest, reklaamteate praktilisest realiseerimisvõimalusest ja sihtauditooriumi tunnustest lähtuv sõnum tarbijale. Reklaamteate Idee tekkimine on kogu reklaamprotsessis keskne moment, kus konstrueeritud kujul visuaalsetes kujutlustes ja /või verbaalses tekstis sünteesitakse firma strateegilised eesmärgid, toote head omadused ja tarbija vajadused ning soovid ühtse reklaamteate konseptsiooni raamesse enne selle teate tegelikku valmimist. Metafor ja praimimine Praimimine abil mõjutamisel võib seletada: Konnotatsiooni efekte  sõnadel on esmane/otsene (denotatsioon) ja teisene/kaudne (konnolatsioon) tähendus (majanduslangus, kasvu aeglustumine, pehme maandumine, suurus, kriis, depression Konteksti efekte  ABC
- Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluse aeglustumine, rohkem väljendunud täidesaatvate funktsioonide häire. XIII LOENG Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia.) - Kommunikatsioonihäired – häired verbaalses ja mitte verbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites - Aktiivsus ja tähelepanuhäire – tähelepanuproleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub?
lahendusvarianti. Guilfordi teooria järgi väljendub divergentne mõtlemine mõtlemisprotsesside voolavuse (ideede paljususe), paindlikkuse (kui palju on erinevaid lahendusi) ja originaalsusena (ainulaadsus). Mõõtmine - Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. Torrance’ilt, kes lõi rea teste divergentse mõtlemise mõõtmiseks. Need testid jagunevad kaheks põhitüübiks: verbaalseks ja graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi. Graafilises testis lastakse testitaval harilikult moodustada elementidest kujundeid. Kõiki ülesannetele antud vastuseid hinnatakse ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse aspektist. Ideede voolavuse all peetakse tavaliselt silmas väljapakutud lahenduste arvu. Paindlikkust hinnatakse tavaliselt vastuste kategooriateks jaotatavuse alusel. Testitav originaalsus määratakse statistiliselt
kokkuleppeline. Need on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on kümneid tuhandeid kokkuleppeid (kass-loomaliige;palavik-teatud seisund). Ka sõnade muutumine, sõnajärg ja grammatika elemendid on kokkuleppelised. Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel
· lühiajalises mälus (töömälu) · Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb · episoodilises mälus (sündmused) · Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine · protseduurilises mälus · Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus · Probleem siis, kui ülesanne on keeruline · semantilises mälus · Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) · prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) · Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Vaimse võimekusega seotud probleemid: Seniilsus  progresseeruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas desorienteeritus jms · (hrl. kõrgest east tingitud) järjest kiirenev organismi taandareng, kehaliste ja vaimsete võimete langus
olema. · ARVEPIDAMINE  kogu hindamine võib kaasa aidata arve pidamisele lapse sooritustest. · SÕELUURINGUD JA DIAGNOSTILINE HINDAMINE  see tähendab, et kõikidel lastl antakse teatud vanuses sama test või testi kogum, et tutvustada, kellel võiks eriabi vaja minna. · STANDARTSED TESTID  lai valik teste on koostatud tasememääramiseks lugemises verbaalses järeldusoskuses, inglise keele, artimeedikas, arusaamine jne. · KRITEERIUMILE TOETUVAD TESTID  need testid mõõdavad, seda, kas laps võib saavutada ülesande lahendamisel sooritustaseme. · ÕPPEKAVA KONTROLL JA KOOLI HINDAMINE  üks varian hinnangu kasutamiseks, on määrata, mida koolis õpetatakse. 17. Deprivatsioon ja rikastamine: risk ja toimetulek Ebasoodsad tingimused
Mälu muutused  Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus  lühiajalises mälus (töömälu) o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb  episoodilises mälus (sündmused) o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine  protseduurilises mälus o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline  semantilises mälus o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras)  prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine) o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Sotsiaalsed suhted.  Üksindus?  Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961)  Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) – vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja
… Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest - Muudab allesjäänud, terveid nrviringeid - Loob uusi ühendusi ja närviringeid - Toodab uusi neuroneid ja gliaat, et vähemalt osa kaotatud närvirakkudest asendada Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired - Varem „arenguhäired“ > DSM5 - Mental retardation > intellectual disability - Kommunikatsioonihhäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käiutmismustrites - ADHD – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpirasksed – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid - Hüperaktiivsus
• Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: • keeleline • loogilis-matemaatiline • ruumiline • muusikaline • kehaline • interpersonaalne • intrapersonaalne • naturalistlik • eksistentsiaalne Vaimne alaareng • Kerge 50/55 - 70 • Mõõdukas 35/40 – 50 - 55 • Raske 20/25 – 35/40 • Väga raske – alla 20/25 Intelligentsus ja soolised erinevused • Meestel paremad tulemused visuaal-ruumilises mõtlemises • Naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses • Machin ja Pekkarinen 2008: tüdrukud osavamad lugemines, poisid matemaatikas Intelligentsus ja erinevad grupid • Etnilised grupid ja intelligentsus • Negriidid < europiidid < mongoliidid • Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee 54 55 IQ uuringud Eestis • Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi, mille nimeks
stimulatsioon lõpetati. Loeng 13  Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia (slaid 4).) • Varem „arenguhäired“→ DSM-5 „neurodevelopmental disorders“ • Mental retardation → intellectual disability Kommunikatsioonihäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses Autismi spektri häired – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas.  Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub?
Eelmise sajandi II poolel leiti, et probleem ei ole nägemistajus, vaid pigem kuulmistajus. Täpsemalt kuuldud info töötlemises. Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Õpetame lapsele tähekujusid, et sellise kujuga märk on A, sellele vastab häälik A jne. lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Ei pea pikalt mõtlema, mis asi see on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad
kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri. Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus. Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse põhikategooriad. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilis-artikulatoorsete märkide süsteemi (produtseeritakse artikulatoorselt, tajutakse akustiliselt). Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt (geneetiliselt) ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida. Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid
Block Design ˇ F>M - Similarities, Vocabulary, Digit Symbol M=F - Digit Span, Picture Arrangement, Object Assembly *Verbaalsed võimed F>M alates 12 a. Aritmeetilised võimed M>F alates 12 a *Ruumilised võimed M>F Psühhomotoorsed võimed M=F Võimete variatiivsus - M>F Naised on tugevamad verbaalses võimetes, mis ilmnevad murdeeas, kuna siis tekivad organismilised selged erinevused. F-female, M-male. Meestel on paremad ruumilised võimed. Populatsiooniline - meeste võimed on variatiivsemad kui meeste. Naistel on geniaalseid inimesi ja väga madala IQ numbritega vähem. Meestel on suurem, kuna see viitab bioloogiale. Poisse sureb sünni hetkel rohkem. H. Intelligentsuse evolutsioon Richard Lynn (University of Ulster) Rassilised erinevused – evolutsioonilised põhjused
meelde ilma kordamiseta - Ka ei taga LTMsse talletumist ajaliselt pikem STSis püsimine - Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTMga nt snade tundmine ja hääldamine Modaalne mudel eeldas et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult alati ei tööta nad ühesuguse skeemi kohaselt; mõlemal on allsüsteemid - Nt ka STM vib olla häiritud väga mitut moodi nt olla halvenemine ’auditoorses verbaalses mälus’ kuid ’visuaalne verbaalne mälu’ normis - Mittebervaalne auditoorne hea aga erbaalne auditoorne häiritud Positiivne (hoidlamudeli kohta) Üldtunnstatud on STSi ja LTSi omaduste erinevuse tõendid, mis puudutavad: - Mahtu - Unustamise mehhanismi - Vaba meenutamise seriaalseid efekte - Ajalist kestvust - Kodeerimist - Ajukahjustuste uurimisest leitud fakte Kokkuvõttes: hoidlamudel lihtsustatud, vaatab struktuuri lahus mäluprotsessidest ja
süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta konkreetses kultuurilises kontekstis (Csikszentmihalyi, 1999), teiste arvamusest sõltub, kas lahen- dust peetakse loovaks või mitte. Guilfordi kontseptsioonile tugineb tuntumaid ja ka Eestis normee- ritud loovuse teste – Torrance’i test. Kujundilise loova mõtlemise testis tuleb etteantud elementidest moodustada võimalikult palju eri kujundeid või objekte (vt joon 5), verbaalses testis tuleb pakkuda võimalikult palju lahendusi, kasutusviise või omadusi. 34 Andekus ja loovus Joonis 5a. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. Andekus ja loovus 35 Joonis 5b. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. 36 Andekus ja loovus Torrance’i loovusteste on oma uuringutes kasutanud Eda Heinla (2002),
Mälu muutused: Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus Muutused lühiajalises mälus (töömälu). Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb episoodilises mälus (sündmused). Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine protseduurilises mälus. Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus. Probleem siis, kui ülesanne on keeruline semantilises mälus. Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises (kuid mitte sõnavaras) prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine). Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega (mida) Schaie kognitiivse arengu teooria: omandamine  (lapsepõlv, murdeiga) saavutamine  (noorem täisiga) sotsiaalne vastutamine  (keskiga) täidesaatev funktsioon - (keskiga, vanadus) reintegratsioon - (vanadus) Sotsiaalsed suhted: üksindus
ülesanded on äärmiselt olulised funktsionaalse lugemisoskuse eelduste kujundamisel.  Lausete rühmitamine mingi ühise tunnuse alusel. Rühmitamise (või sobitamise) aluseks võivad olla lausete sisu, lausemalli üldistatud tähendus, pragmaatiline tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks.  Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised:  Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist.
defitsiidiks. – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Kui sõna tehtud kõnetaktideks, siis nende algust ja lõppu. Niimoodi jõutakse häälikuteni. Nendele kahele oskusele tugineb see, et laps suudab tähe ja heli omavahel kokku viia. Õpetame lapsele tähekujusid, et sellise kujuga märk on A, sellele vastab häälik A jne. lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks seda tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Et ma ei pea pikalt mõtlema, mis asi see küll on. Lugemisraskused on keeleti erinevad. Eesti keeles on üks häälik ja täht, muud jama pole. Aga eesti keeles on see, kui pikalt häälikud kestavad
autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises. Põhitööna tegelevad sellega keeletoimetajad, korrektorid, emakeeleõpetajad, keelenõuandjad ja muud keeleala profid, oma suhtluse käigus aga tegelikult kõik, kellel on mingi keeleline väljund. Igaüks teeb 218 Keelekorraldus oma verbaalses väljenduses valikuid, sh selle kohta, kas järgida või mitte järgida keelekorralduse soovitusi, ja need valikud vähemalt mingil määral mõjutavad kuulajaid ühes või teises suunas. Valikud võivad olla nii ilmutatud (toimetaja soovitus muuta mõni väljend tekstis, retsensendi kiitus hea keelekasutuse eest, kaasvestleja kommentaar sõnavaliku teemal vms) kui ka ilmutamata (lihtsalt otsus mõnd väljendit oma kõnes kasutada või mitte kasutada).
annaabi.ee 
