väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit ning euro.............................................................................................. 12 Regionaalpoliitika.................................................................................................................. 13 Kodanike Euroopa................................................................................................................. 14 EL ja Maailm........................................................................................................................
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.
uuring näitas, et elanike toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on suur seda toetab 70 protsenti elanikkonnast vanuses 15-74 aastat. Toetus on ühtlaselt kõrge kõikides vanuserühmades. Juba kolmandat kuud järjest on mitte-eestlaste toetusprotsent eestlastega võrreldes kõrgem samal ajal kui eestlastest toetab Euroopa Liidu liikmelisust umbes kaks kolmandikku, toetab mitte-eestlastest seda rohkem kui kolm neljandikku. Toetuses euro kasutuselevõtule juulikuus olulisi muudatusi ei toimunud. Euroopa ühisraha toetab 41 protsenti elanikest, vastu on 49 protsenti ning seisukohta ei oska võtta 10 protsenti. Euro kasutuselevõtu edasilükkumise puhul leiab 23 protsenti elanikest, et olekski hea, kui seda kunagi Eestis kasutusele ei võetaks. 14 protsenti elanikest suhtub edasilükkumisse neutraalselt, kuna Eesti majanduslik stabiilsus on juba tagatud seoses krooni ja euro seotusega. Otseselt halvaks peab eurole ülemineku
paremas seisus, kui praegu. Samas, kõige selle juures tuleks arvesse võtta seda, et majanduslikud huvid ning konkurentsivõime on Euroopa jaoks tähtsamad, seega nende teemadega tegeletakse eelisjärjekorras. Praeguses EL integratsiooni faasis ei ole võimalik jääda koha peale seisma – tuleb minna kas edasi või tagasi. Võtame lihtsa näite. ELis on üle kümne aasta kasutusel ühisvaluuta, mis lihtsustas turismi ja kaubandust ning maandas valuutariske. Euro kasutuselevõtt oli ELi riikidele ja ka Eestile kasulik. Samas, oleme viimastel aastatel näinud selgelt, et ühine valuuta ei toimi pikaajaliselt, kui seda ei toesta suurem eelarvepoliitikate harmoneerimine ja ühtsed pangandusreeglid. Seega, me võime minna praegusest hetkest kas edasi, luues ühtsed järelevalvemehhanismid, või astuda sammu tagasi ja loobuda ühtsest valuutast. Vahepealset varianti pole. Euroopa on
........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....
Euroopa lõimumine ehk integratsioon: tähendab ühenduse loomist Euroopa riikide ja rahvaste vahel. Euroopa Liidu raames tähendab see, et liikmesriigid ühendavad oma ressursid ning otsustavad ühiselt. Ühises otsustamismenetluses osalevad liidu institutsioonid (parlament, nõukogu, komisjon jne). Euroskeptik: isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes. Eurotsoon: sinna kuuluvad need liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud ühisraha euro. Praegu 13: Austria, Sloveenia, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome. Föderalism: laiemas tähenduses on see valitsemissüsteem, mille puhul moodustavad riigid ühenduse, ent jäävad oma siseasjus sõltumatuks. Selle süsteemi pooldajaid nimetatakse sageli föderalistideks. Euroopa Liidu aluseks ei ole föderatiivne mudel, EL on liit, kus liikmesriigid on iseseisvad ja suveräänsed, ühendades suveräänsuse
sest piirikontroll sisepiiridel üldiselt puudub. Lennukiga reisides on eraldi koridorid viisaruumi seest ja väljastpoolt tulijatele. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Kaitsmaks liikmesriikide julgeolekut ning tõkestamaks organiseeritud kuritegevuse levikut, on Schengeni maade vahel loodud Schengeni Infosüsteem (SIS). Schengeni viisa väljastamisest keeldutakse, kui viisataotleja on kantud SISi sissesõidukeeldude nimekirja, seda ka juhul, kui isik on kantud nimekirja riigi poolt, kelle territooriumile sisenemiseks ta konkreetselt viisat ei taotle
10. Mis on Euroopa Kohtu funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Euroopa Kohus on ELi õiguse kaitsja. Funktsioonid: a) tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides b) lahendab ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi c) üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et nende õigusi on ELi institutsioonide poolt rikutud EL Kohtu ülesanded: a) kontrollib ELi institutsioonide õigusaktide seaduslikkust b) kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist c) tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust Roll integratsiooni protsessis: Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides.
Kõik kommentaarid