1. Kuidas liigitatakse teenuseid, millised on avalikud teenused, too näiteid. Tootja-e. Äriteenused (raamatupidamine,kontoriruumide koristamine,tööjõu koolitamine); Isikuteenused(juuksur, solaarium jne); Avalikud teenused:kus raha tuleb riigilt või omavalitsuselt(arstiabi,teede korrastamine,tänava valgustus, politsei, päästeamet) 2. Millised tegurid soodustavad teenuste üleilmastumist. Too tegurite kohta konkreetseid näiteid? Infotehnoloogia levik, sidetehnoloogia, üha suurem kauplemine teenustega, turistide arvu kasv 3. Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Kui transpordis domineeris rannikuvedu ja jõelaevandus, siis paiknes enamus tööstusettevõtteid sadamate läheduses, jõgede ääres. Raudtee kasutuselevõtt hajutas ettevõtete paiknemist. 4. Analüüsi eri transpordiliikide kasutamise eeliseid ja puudusi? Meretransport Pl
Veondus Veondus Veondus e. transport on majandusharu, mis tegeleb inimeste ja kaupade veoga. Eestis on esindatud kõik peamised veonduse liigid: raudtee-, maantee-, mere-, jõe-, õhu- ja torutransport. Raudteetransport Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal. Sai Eestis alguse 1870. aastal. Esimene raudteeliin oli Peterburi-Tallinn-Paldiski. Eesti raudteede kogupikkus on 960 km, sellest 130 km on elektrifitseeritud. Raudteetransport on kiire ja odav, kui sellega veetakse kaupa kaugete vahemaade taha.
Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal a
SUUREMAD KESKUSED: USA, UK, Jaapan, Prantsusmaa Tallinn, Tartu Torutransport EELISED: odav toimub pidevalt ei ole vaja pakkida Keskkonnasäästlik ehitamine odav kaubakogused suured Torutranspordi PUUDUSED: ainult teatud kaupadele (vedelikud, gaas jm.) teede ehitamine kallis SUUREMAD KESKUSED: Venemaa, USA, Kanada Tallinn, Tartu Kokkuvõte 1. Selgita, kuidas kliima mõjutab Eesti veondust. 2. Mis harudeks jaguneb veondus? 3. Missugune veondusliik on kõige tähtsam? Miks? 4. Võrdle raudtee- ja autoveondust. 5. Nimeta eri veoliikide eelised ja puudused. 6. Miks on vaja kaubavahetust? Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org http://www.google.ee http://maps.google.com
1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid: 1. kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine
,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse
Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis.
Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt. Hobusega läbiti 8-15 km tunnis, merel laevaga veidi kiiremini. Veeteed olid ainukesteks transpordisüsteemideks, jõgede äärsed linnad olid üksteisega rohkem kontaktis.
Kõik kommentaarid