Teaduse ja tehnoloogia areng (0)

Teaduse ja  tehnoloogia  
areng.
10.Klass
Õpetaja J. Vidinjova
Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti 
Loodusfoto, 2004; 
Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; 
www.wikipedia.org 
Inimteadmiste vormid
  Religioon    :  MA USUN, et........        
          - väide ei vaja põhjendamist
  Kunst  -   maailmatunnetuse 
edasiandmise viis: MA  TUNNEN , 
et ... 
   - väide ei vaja põhjendamist
 Teadus  : MA ARVAN, et ........          
        - väide vajab põhjendamist 
Mis on maailmapilt ?
Maailmapilt on terviknägemus 
maailmast ja inimese kohast 
selles.
 Teaduslik meetod  on terviklik 
lähenemine, mis võimaldab 
omavahel  seostada  asju ja 
protsesse ning mis teeb seega 
faktide omandamise lihtsamaks
Maailmapildi kujundamine 
 Loodusteaduse teke
 Geograafilised avastused 
/maadeuurijad /
 Meetodite  revolutsioon
 Geoteaduste teke
 Seletus loodusteadustes
 Murrang geoteadustes
 Globaalökoloogia 
Loodusteaduse teke 
  Idamaade  tsivilisatsioonid: Babüloonia, 
Egiptus , Hiina, India,  Kreeka
ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.)
 Antiikaja tähtsaim mõtleja
 Oma aja teadmiste süstematiseerija
 Te
T ad
e
usliku mõtte arengu tooniandja
KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 )
 Egiptuse matemaatik,  astronoom , geograaf
 Geotsentrilise maailmasüsteemi 
matemaatilise teooria arendaja
 Matemaatilise kartograafia rajaja
Geograafilised avastused
 15. sajandit nimetatakse suurte 
geograafiliste  avastuste  ajastuks
 Christoph Kolumbuse merereis 
Euroopast Ameerikasse ( 1492)
Christoph Kolumbuse I merereis 
Euroopast Ameerikasse
 03.08.1492-15.03. 1493
Kolumbuse reisid Ameerikasse
Geograafilised avastused
Vasco da  Gama  jõudmine ümber 
Aafrika  Indiasse  ( 1498)
Esimene ümbermaailmareis 1519-1522
20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao 
de  Magalhaes (Ferdinand  Magellan ) (1480-1521) välja 
viie laevaga,  pardal  kokku 265 meest. Piki Lõuna-
Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La 
Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi 
talveks.  1520 . aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja 
nüüd tema nime  kandev  väin. Keerukast väinast 
läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta 
novembri lõpul ookeanile, mil e Magalhaes nimetas 
hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti  Okeaania , jäid 
esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel 
Filipiinid . Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati 
Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 
1522. aastal  tagasi ainult üks laev 18 mehega de El 
Cano juhtimisel. 
Abel Janszoon 
Tasman  
1603 -1659
1642.-1644. a Hollandi meresõitja 
A.J.Tasman esimesena uuris   Austraalia  
lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja 
Fidži saari.  Tasmaania  saar oli avastatud 
24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas 
maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes 
oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem 
saar sai nime Tasmaania. 
See oli “ hiilgav  ebaõnnestumine”, 
, sest 
tehti ring ümber mandri  mandrit  
leidmata
A.I.  Krusenstern , 
F.
F G. 
Bellinshausen 
(1778-1852) , 
F.
F  
.  Wrangel , K.E. 
Baer ja A.T.
.T  
Middendorf :  
meresõitjad  ja 
maadeuurijad
 
Eestist pärit maadeuurijad:
• maailmaookeanide kaardistamine ja 
kirjeldamine (Lõunamerede atlas, I kd. 
1823, II kd. 1826) 
• maailma esimesed ökoloogilis-
geograafilised uurimused — Siberi 
uurimisel , pakuvad huvi tänapäevalgi. 
• Venemaa põhjaalade  uurimine . Venemaa 
etnograafia ja füüsilise antropoloogia 
uurimused
Meetodite revolutsioon: 
 hüpoteesi täpne püstitamine ja 
selle  katseline  kontroll 
universaalsete loodusseaduste 
avastamiseks;
 üksikteadmiste terviklikuks 
pildiks sidumine
Mikolaj  Kopernik  (Kopernikus)
                    1473 -1543 
Tema planeetide 
liikumise teooria sai 
aluseks 
heliotsentrilisele 
maailmasüsteemile.
(  Planeedid liiguvad 
ümber Päikese)
Galileo Galilei ( 1564-1642)
*pani aluse teaduslikule 
eksperemendile
*astronoom, 
matemaatik, füüsik
*mõõteriistade 
(termomeeter, 
baromeeter  jms) looja
*vaba langemise 
seadused
*pani aluse 
mehaanikale
Isaac  Newton  
( 1643- 1727 )
 Klassikalise  mahaanika   
põhiseadused
 Gravitatsiooniseadused
  Optika  seadused
Geoteaduste teke
Karl Linné ( 1707-1778): 
* ladinakeelne  teaduslik süsteem 
elusolendite kirjeldamiseks 
* kolm põhirühma:
 taimed, taimloomad, 
loomad 
*igaühel on 
kahesõnaline nimetus: 
      perekond + liik 
Seletus loodusteadustes
 Charles Lyell ( 1797-
1895 ) :  geoloog , 
aktualismiprintsiibi 
looja(oletus, et Maa 
ajaloos on toiminud 
needsamad jõud ja 
protsessid, mis  toimivad  
tänapäevalgi), aktualism 
on aluseks geoloogilisi 
protsesse uurivatele 
meetoditele
 Charles  Darwin ( 1809-
1882): loodusteadlane, 
kes pani aluse 
mõjukale 
evolutsiooniteooriale, 
esitades loodusliku 
valiku mõiste:taime –ja 
loomaliigid pole 
muutumatud Ta 
avaldas selle 
kontseptsiooni 1859. 
aastal raamatus "The 
Origin of Species". 
  Dmitri   Mendelejev  
(1834–1907) oli vene 
keemik, kes avastas 
perioodilisusseaduse 
(keemiliste elementide 
omaduste perioodiline 
sõltuvus nende 
aatommassist ), mis on 
tähtsamaid üldistusi 
keemias (tuntud 
mendelejevi  tabelina).
Murrang geoteadustes
                           Pangea
  Alfred  
Wegener  
( 1880-1930), 
meteoroloog
 Mandrite triiv 
on hüpotees 
mandrite 
liikumisest  
üksteise 
suhtes 
Laamtektoonika teooria
 Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: 
merepõhi laieneb keskmäestikest 
kahele poole
 Dan  McKenzie , geofüüsik:  maakoor  
koosneb laamadest
 Jason  Morgan , geoloog:  laamad  liiguvad
  Uurimislaev  Glomar Chellenger ( 1968-
1981) : ookeanide põhja puurimistööd 
tõestasid laamtektoonika paikapidavust
Globaalökoloogia
Vladimir Vernadski 
( 1863-1945), geoloog, 
biokeemia rajaja, 
biosfääriõpetuse 
arendaja
( elusaine  kui biomassi 
kasutamine 
füüsikalise 
suurusena)
Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut 
etappi . Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja 
selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati 
tähelepanu just sellele uurimissuunale?
 Loodus-ja ühiskonnanähtuste 
kompleksne  ehk süsteemne 
uurimine
 Eri piirkondade kirjeldamine
 Looduse komponentide 
omavaheliste seoste uurimine
 Looduse üksikelementide 
uurimine
Geograafia eri harud
Geograafia jaguneb:
 Ühiskonnageograafia;
  Loodusgeograafia .
Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse 
jaotub see omakorda:
• Atmosfäär – geofüüsika:  klimatoloogia , 
meteoroloogia;
• Litosfäär –  geomorfoloogia ja 
mullastikuteadus;
• Hüdrosfäär – hüdroloogia, okeanograafia 
ja okeanoloogia ning glatsioloogia;
• Biosfäär –  Biogeograafia .
Loodusgeograafia
 Biogeograafia  käsitleb liikide levikut 
ja sellest tulenevaid protsesse. 
Meteoroloogia & klimatoloogia uurib 
atmosfääri, selle ehitust ja selles 
toimuvaid protsesse 
Geodeesia  tegeleb Maa pinnaosade 
kuju ja suuruse mõõtmisega ja 
nende mõõtkavalise kujutamisega 
tasandil.
Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi 
ehk  pinnamoodi , selle kujunemist, 
arengut ja nüüdisaegset 
dünaamikat 
Glatsioloogia-jää uurimine      
Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa 
hüdrosfääri, sealkulgevaid 
protsesse ning hüdrosfääri ja seda 
ümbritseva keskkonna vastastikust 
mõju. 
                                                    
Maastikuteadus käsitleb maastikke 
kui looduskomplekse                      
      
Okeanograafia uurib maailmamerd
  Mullateadus  käsitleb mulla tekkimist, 
arenemist , koostist, omadusi, 
režiime, mulla ja taimkatte  seoseid  
ning mulla osa ökosüsteemide 
aineringes.      
Paleogeograafia uurib ning kirjeldab 
geoloogilises minevikus Maal 
valitsenud looduslikuid tingimusi 
Inimgeograafia
 Inimgeograafia on geograafia haru, 
mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna 
vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja 
protsesse. Ta
T  
a hõlmab 
humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, 
sotsiaalseid ja majaduslikke aspekte.
                               
  Kultuurigeograafia  Inimgeograafia
Majandusgeograafia            Meditsiinigeograafia
Ajalooline geograafia
Poliitiline geograafia & Geopoliitika       
Religioonide geograafia
Sotsiaalgeograafia     Veonduse  geograafia     
Tur
u ismi geograafia
Rahvastikugeograafia

Document Outline

• Teaduse ja tehnoloogia areng.
• Inimteadmiste vormid
• Mis on maailmapilt?
• Maailmapildi kujundamine
• Loodusteaduse teke
• Geograafilised avastused
• Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493
• Kolumbuse reisid Ameerikasse
• Slide 9
• Esimene ümbermaailmareis 1519-1522
• 20. septembril 1519. aastal sõitis portugallane Fernao de Magalhaes(Ferdinand Magellan) (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal  tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel.
• Abel Janszoon Tasman 1603-1659
• PowerPoint Presentation
• Slide 14
• Eestist pärit maadeuurijad:
• Meetodite revolutsioon:
• Mikolaj Kopernik (Kopernikus) 1473-1543
• Galileo Galilei ( 1564-1642)
• Isaac Newton ( 1643-1727)
• Geoteaduste teke
• Seletus loodusteadustes
• Slide 22
• Slide 23
• Murrang geoteadustes Pangea
• Laamtektoonika teooria
• Globaalökoloogia
• Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale?
• Geograafia eri harud
• Loodusgeograafia
• Slide 30
• Inimgeograafia
• Inimgeograafia