Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gegraafia 8.klassile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas inimene loodust mõjutab?
  • Milles seisneb kasvuhooneeffekt?
  • Mis on globaalprobleem?
  • Mis on jätkusuutlik areng?
  • Mida uurib loodusgeograafia?
  • Mida uurib inimgeograafia?
  • Mis on GIS ja milleks seda kasutatakse?
  • Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias?
  • Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias?
  • Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi?
  • Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele?
  • Milliseid piirkondi uurisid viikingid?
  • Mis on koloonia ja miks neid rajati?
  • Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel?
  • Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal?
  • Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud kuidas välisjõud?
  • Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega?
  • Millest sõltub taimkatte vööndiline levik maal?
  • Kuidas on omavahel seoses kliima muld taimkate ja loomastik?
  • Miks on rohelised taimed tähtsad?
  • Loetle a) elusa looduse komponente, b) eluta looduse komponente –a)pinnaehitus, veestik , õhkkond b)taimed, loomad, inimesed
  • Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. – Tehased, autod, reostused jne
    Milles seisneb kasvuhooneeffekt ? – õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest.
  • Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas.
    • Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv.
    • Siseveekogude ja merede reostumine .
    • Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine.
    • Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine , vee puudus.

  • Mis on globaalprobleem? Too näiteid. –inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest uutele aladele ning põhjustab taime- ja loomaliikide arvu kahanemist. Väheneb maakera bioloogiline mitmekesisus . Neid, kogu maakera ja tervet inimkonda puudutavaid nähtusi nim, globaalseteks keskkonnaprobleemideks.
  • Mis on jätkusuutlik areng? –oluline on tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevaste põlvede elukeskkond. Sellist tasakaalustatud tegevust nim, jätkusuutlikuks.
  • Mida uurib loodusgeograafia? Too näiteid. – mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Nt tornaado , vulkaanid , maavärinad
  • Mida uurib inimgeograafia ? Too näiteid.- inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates regioonides. Nt rahvastiku, majanduse ja veonduse küsimustega.
  • Selgita, mis on GIS ja milleks seda kasutatakse? –kus esitatakse infot e kohateavet geograafilistest nähtustest arvuti abil. Kasutatakse erinevate piirkondade täpsel kirjeldamisel ja arendamisel.
  • Milliseid regioone eristatakse loodusgeograafias? –iga loodusvööndit iseloomustub just talle omane kliima , taimkate ja loomastik .
  • Milliseid regioone eristatakse inimgeograafias? – keele, usu, kultuuri v riikide arengutaseme järgi
  • Loetle mandrid. Euraasia , Austraalia, Lõuna.-Ameerika, Põhja-Ameerika, Aafrika, Antarktis ,
  • Loetle maailmajaod . –Aafrika, Aasia , Euroopa, Ameerika, Austraalia ja Okeaania , Antarktika
  • Nimeta kõik kliimavöötmed maakeral.
    Ekvatoriaalne, Lähisekvatoriaalne, Troopiline , Lähistroopiline, Parasvööde, Lähisarktiline, Arktiline/Antarktiline.
  • Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? – sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid
  • Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? – eesmärgiks oli koguda teadmisi maailma eri piirkondade kohta. Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks.
  • Milliseid piirkondi uurisid viikingid ? –Atlandi ookeani põhjapoolseid saari
  • Mis on koloonia ja miks neid rajati? – Koloonia ehk asumaa on mingist riigist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium , mis pole selle riigi osa. Rajati selleks, et oleks ohutuid kaubateid ja kaugeid maid vallutada.
  • Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel? – Suhted on head ja on säilinud ühtekuuluvustunne ja majanduslik huvi mõlema kultuuri vahel.
  • Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid. –Adam von Krusenstern , Otto von Kotzebue , Fabian Gottlieb von Bellingshausen
  • Missugused jõud mõjutavad protsesse maa pinnal? Too näiteid. – maakera pinnal tegutsevad loodusjõud tekitavad uusi pinnavorme ja hävitavad vanu. Nt mäestikke, kiltmaid, nõgusid
  • Kuidas mõjutavad pinnamoodi Maa sisejõud, kuidas välisjõud? Sisejõud on maavärinad, vulkaanid välisjõud on tornaadod , üleujutused
  • Kuidas on vulkanism ja maavärinad seotud mandrite triivi ja laamade liikumisega? – Laamade liikumisega tekivad pikkad sirged murrangujooned, Kui sealt vabaneb pinge siis hakkavad laamad liikuma ja tekivad maavärinad ja/või vulkanismid.
  • Kuidas muutuvad õhu omadused, kui õhumass liigub a) ookeanilt sisemaale, b) poolustelt ekvaatori poole? - a) õhutemperatuur muutub soojemaks, veeauru hulk väheneb, päike on intensiivsem kõrgematel kohtadel b)õhutemperatuur muutub soojemaks ,
  • Millest sõltub taimkatte vööndiline levik maal? - temperatuurist, niiskusest, mullastikust, toitainetest jt.
  • Kuidas on omavahel seoses kliima , muld , taimkate ja loomastik? – Enamus loomi sööb taimi, taimed aga saavad mullast minaraalaineid ning kliima peab olema piisavalt soe ja niiske. Osade loomade elutegevuse juured on ka temperatuur oluline.
  • Miks on rohelised taimed tähtsad? - Need fotosünteesivad ja toodavad orgaanilist ainet (hapnikku).
  • Selgita mõisted: globaalprobleem, säästlik areng, GIS, loodusvöönd, kultuuriregioon, koloonia, emamaa
    Globaalprobleem – probleem, mis puudutab tervet maailma.
    Säästlik areng – On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut.
    GIS – geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel.
    Loodusvöönd – suur regioon, mida eristatakse teistest paljude looduselementide poolest.(nt: kliima mullastik , taimestik , loomastik)
    Kultuuriregioon – suur piirkond, kus elavaid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid.
    Emamaa – asumaa, millest see maa sõltub (koloniaal riik)
  • Gegraafia 8 klassile #1 Gegraafia 8 klassile #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Only123 Õppematerjali autor
    geograafia 8.klassile

    Sarnased õppematerjalid

    Geograafia kordamine 8 klass
    25
    doc

    Geograafia kordamine 8.klass

    GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjalid
    29
    doc

    Geograafia eksamimaterjalid

    1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjal
    23
    doc

    Geograafia eksamimaterjal

    1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

    Geograafia
    Geograafia riigieksami konspekt 2010
    0
    pdf

    Geograafia riigieksami konspekt 2010

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

    Geograafia
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    97
    pdf

    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

    Geograafia
    Riigieksami materjal
    41
    doc

    Riigieksami materjal

    ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

    Geograafia
    Geograafia eksam
    61
    doc

    Geograafia eksam

    1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun